Sirje Olesk

Allikas: Vikipeedia
Sirje Olesk Kirjanike Liidu üldkogul Tartus 23. märtsil 2012.

Sirje Olesk (neiupõlvenimega Mägar, 24. augustil 1954 Kohtla-Järvel) on eesti kirjandusteadlane ja -kriitik.

Eraelu[muuda | muuda lähteteksti]

Olesk veetis oma lapsepõlveaja Jõhvi äärelinnas Proletariaadi tänaval (praegune Pae tänav). Rajooni elu piiras rohkelt põlevkivikaevandused. Tema isa oli pärit Toilast. 1961. aastal algas tema koolitee ja 1972. aastal see lõppes Adolf Kesleri nimelises Kohtla-Järve keskkoolis.[1]

Sirje Oleski abikaasa on kirjandusteadlane ja endine riigikogulane ning minister Peeter Olesk. Abielupaaril pole lapsi.

Karjäär[muuda | muuda lähteteksti]

Olesk õppis Tartu Riiklik Ülikoolis eesti keelt ja kirjandust cum laudega aastatel 1972–1977. Pärast ülikooli ta töötas Tallinna 24. Keskkooli eesti keele ja kirjanduse õpetajana 1980 aastani, kuna läks Eesti Kirjandusmuuseumi teadussekretäriks Tartusse. Olesk tõus teadusosakonna juhatajaks 1988. aastal ja sai doktorikraadi 1989 uurimusel "Luuleteoreetilise mõtte arengust Eestis 1878–1918" juhendaja Harald Peepu valve all. 1990. sai ta juba Eesti Kirjandusmuuseumi teadusdirektori ameti. Alates 2002. aastast Olesk on olnud Kirjandusmuuseumi vanemteadur, aga aastatel 2008–2010 ja jälle alates 2015. aasta algusest ta on töötanud Helsingi Ülikooli eesti keele ja kirjanduse lektorina.

Oleski uurimusteemad on olnud Aino Kallas, nõukogude aja eesti kirjandus, luuled ning Eesti ja Soome vahelised suhted. Alates 1998. aastast Olesk on olnud Soome Kirjanduse Seltsi välisliige ja 2006. aastal Soomluse Liidu (Suomalaisuuden liitto) Viro-Säätiö ("Eesti-Fond") andis talle Aino Kallase nimelise auhinna.[2][3]

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Tõdede vankuval müüril", Eesti Kirjandusmuuseum 2002, ISBN 9985867378

Publikatsioone[muuda | muuda lähteteksti]

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus ja välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]