Miina Härma Gümnaasium

Allikas: Vikipeedia
Miina Härma Gümnaasium
Koolihoone (2012)
Asutatud 1906
Kooli tüüp gümnaasium
Direktor Ene Tannberg (2006–)
Asukoht Tartu, Tartumaa
Aadress Tõnissoni tänav 3
Koduleht miinaharma.ee

Miina Härma Gümnaasium on Tartu vanim eestikeelne gümnaasium, mis asub Tõnissoni tn 3.

Kooli asutamine[muuda | muuda lähteteksti]

Eestikeelse gümnaasiumi rajamise mõte tekkis eesti haritlaste hulgas 19. sajandi lõpul. Eesti haritlaskond suhtles sel ajal veel saksa keeles. 1888. aastal Põltsamaa lähedal asutatud Eesti Aleksandrikool avati selle eestvedajate suureks nördimuseks venekeelsena. Eesti haritlaste saksastumise ja venestumise peatamiseks nägid Jakob Hurt, Oskar Kallas, Jaan Tõnisson jt lahendusena omakeelse gümnaasiumi rajamist.[1]

Eestikeelse gümnaasiumi ja eesti haridusseltsi asutamist arutati juba 1903. aastal. 1905. aastal kohtus dr. Oskar Kallas Riia õpperingkonna kuraatoriga ja sai selleks põhimõttelise nõusoleku. Samal ajal alustas Jaan Tõnisson oma ajalehes "Postimees" kihutustööd emakeelsete koolide rajamiseks. 1906. aastal kinnitas Vene tsaar Nikolai II Riiginõukogu otsuse, millega anti luba avada erakoole, kus õpetus toimub "kohalikus" keeles. 1906. aastal otsustasid emakeelse kooli rajamise eestvedajad avada selle tütarlaste gümnaasiumina.[1]

Eesti Nooresoo Kasvatuse Selts (hiljem "Noorsoo", lühend ENKS), mis oli vajalik eelaste kooli avamisele, registreeriti Riias 30. juunil (vkj) 1906. aastal. ENKS esimeheks sai arst ja hilisem Tartu Ülikooli rektor Heinrich Koppel. Sama aasta suvel kinnitati kooli põhikiri, kuigi õpilaste registreerimine algas juba varem. Kuna asutatav kool ei saanud riigigümnaasiumidega võrdseid õigusi ja ja lõpueksamid tuli sooritada mõne riikliku kooli juures tuli kool ametlikult nimetada ENKS Tütarlaste Keskkooliks, kuigi õppekava vastas gümnaasiumi omale.[1]

Vastuvõtueksamitega võeti 1906. aastal vastu esimesed 48 õpilast. Kool hakkas tegutsema Tartu Ülikooli peahoone kõrval majas aadressiga Jaani tn 24. Koolijuhatajaks sai Oskar Kallas, kes töötas ilma palgata. Õpetajaks kutsuti Antonie Epler, Sinaida Svetšnikova, Helmi Niggol, Hans Valk ja võimlemisõpetaja Arens ning kooliarstiks dr. August Schulzenberg. Avaaktus peeti 1. septembril (vkj) 1906. aastal.[1]

Esimesed tegevusaastad 1906–1918[muuda | muuda lähteteksti]

Jaani tänaval tegutses kooli vaid ühe õppeaasta. 1907. aastal koliti nn Jekimovi majja Tiigi tn 74. 1916. aastal loodeti kolida oma Viljandi (Tõnissoni) tänavas, mis valmis 1915. aastal arhitekt Georg Hellati projekti järgi. See aga ei õnnestunud, sest oli alanud Esimene maailmasõda ja hoonesse paigutati austria sõjavangid, 1917. aastal kolis sinna sõjaväehaigla, 1918. aastal võtsid hoone enda käsutusse Saksa okupatsiooni- ja seejärel lühemaks ajaks Nõukogude okupatsioonivõimud. Pärast seda hakati kooli õppetöö tarbeks korrastama. Kuna 1916. aastal oma koolimajja veel kolida saanud tuli paluda peavarju Fortuuna tn 6 asunud kommertskoolilt ja H. Margensi kaubanduskoolilt. Osa nooremaid klasse kolis Holmi tn 12. 1919. aastal läks kogu kool Treffneri gümnaasiumi hoonesse Rüütli tänaval.[1]

Esialgu koosnes tütarlaste keskkool ettevalmistusklassidest ja seitmest põhiklassist. 1912. aastaks jõuti gümnaasiumihariduse omandamiseks minimaalselt vajaliku kümneaastase kooliteeni. Alates 1913. aastast töötas koolis kolm ettevalmistusklassi, seitse keskkooliklassi ja üks täiendusklass, kokku 11 õppeaastat. Sellise pikkusega koolitee püsis kuni 1980. aastate lõpuni.[1]

Kehtestatud õppemaks oli sarnane teiste tolleaegsete erakoolidega 15–20 rubla aastas, kuid kuna kool ei tulnud rahaliselt toime, tõsteti seda 1913. aastal märkimisväärselt. Sellest hoolimata ei kujunenud see vaid jõukamate eestlaste perest pärit tütarlaste kooliks. 1916. aastal tehtud analüüsi järgi oli jõukamate vanemate (mõisapidajad ja -valitsejad, suurettevõtjad, arstid, õpetajad) laste osakaal 5-10%, mis ei ületanud vaesemate vanemate (töölised ja teenijad) laste osa, mis püsis 8–11% vahel. Kõige rohkem oli taluomanike, väikekaupmeeste ja käsitööliste lapsi – 27–34%, majaomanike lapsi oli kuni 6% ja haritlaste laste osakaal tõusis järgemööda 15%ni. Päritolult olid esikohal Tartumaa lapsed ja Tartu linnalapsed, ülejäänud tulid kaugemalt Liivimaa kubermangust, vähesed Eestimaa kubermangust ja üksikud väljastpoolt Läänemere kubermange.[1]

Esimestel tegevusaastatel õpetasid koolis lühemat või pikemat aega Mihkel Kampmann (Kampmaa; usuõpetus, eesti keel, geograafia), kunstnik Kristjan Raud (joonistamine), Jaan Sarv (füüsika, matemaatika, looduslugu), Helmi Põld (kuni 1908 Einberg, võimlemine, algklassid), luuletaja Villem Grünthal-Ridala (eesti keel ja kirjandus) ja helilooja Miina Härma (muusikaõpetaja aastail 1917–1941).

Üldist[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Eragümnaasium kolis oma majja 1920. aasta lõpus. 1940. aastal nimetati kool Tartu Linna 2. Keskkooliks. 1954. aastal reorganiseeriti kool segakooliks. Seoses Miina Härma 100. sünniaastapäevaga anti koolile 1964. aastal eesti esimese naishelilooja Miina Härma nimi.[2]

1961. aastal hakati koolis süvendatult õpetama inglise keelt. Koolis on lisaks humanitaarkallakule võimalus süvendatult õppida ka loodusteadusi.

Miina Härma Gümnaasiumis on kasutusel IB õppekavad Diploma Programme (11.–12. klass), Primary Years Programme (1.–4. klass) ning Middle Years Programme (5.–10. klass).[3]

Koostöös teiste Lõuna-Eesti koolidega osaleb kool igal aastal Viie Kooli Võistlusel.

Koolijuhatajad ja direktorid[muuda | muuda lähteteksti]

Koolil on enam kui saja-aastase ajaloo jooksul olnud 18 juhatajat ja direktorit:[2]

Traditsioonid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Tamme teatejooks – klassidevaheline teatejooks Karu parki istutatud Tamme auks
  • Kooli aastapäeva tähistamine – "Miina otsib superstaari", fotojaht, sopsuvõistlus ja muud üritused
  • Kodanikupäeva väitlus – väitlus päevakajalisel teemal õpetajate ja õpilaste esindusvõistkondade vahel
  • Advendikontsert Tartu Ülikooli aulas – iga-aastane kontsert, kus osalevad vilistlased ja kõik kooli koorid
  • Jõulujumalateenistus – igal aastal pärast jõulupidusid toimuv jumalateenistus, kus esinevad kooli koorid
  • Miina Härma sünniaastapäeva tähistamine – iga aasta 9. veebruaril toimuv üritus, mille käigus kutsutakse vilistlasi kooli õpilastele loengut pidama
  • Kevadkontsert Vanemuise kontserdimajas – ühislavastus, mille käigus toimuvad lisaks näidendile ka kooli kooride, lauljate ja näitlejate etteasted
  • Direktori vastuvõtt – direktori tänuüritus ainevõistlustel kooli edukalt esindanud õpilastele[6]

Õpetajaid[muuda | muuda lähteteksti]

Tuntud vilistlasi[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 Vahtre, Lauri (2006). "Sada aastat valgust ja varju. Miina Härma Gümnaasiumi ajalugu". Sajandi kool. Sada aastat Miina Härma Gümnaasiumi. Tartu: Miina Härma Gümnaasium. Lk lk 17–152. {{raamatuviide}}: puuduv või tühi pealkiri: |pealkiri= (juhend)
  2. 2,0 2,1 "Miina Härma Gümnaasiumi ajalugu kooli kodulehel". Originaali arhiivikoopia seisuga 29. jaanuar 2010. Vaadatud 7. märtsil 2011.
  3. https://miinaharma.ee/pyp/
  4. 1103. Vabariigi Presidendi käskkiri nr. 261., Riigi Teataja, nr. 108, 23 august 1940
  5. 1104. Vabariigi Presidendi käskkiri nr. 265., Riigi Teataja, nr. 108, 23 august 1940
  6. "mhg.tartu.ee". Originaali arhiivikoopia seisuga 29. jaanuar 2010. Vaadatud 24. veebruaril 2016.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]