Märt Väljataga

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Märt Väljataga esinemas kirjandusfestivalil HeadRead
Foto: Ave Maria Mõistlik, 3. juuni 2012

Märt Väljataga (sündinud 30. märtsil 1965) on eesti kirjandusteadlane ja -kriitik, tõlkija ning luuletaja.

Ta on ajakirja Vikerkaar peatoimetaja ning Eesti Humanitaarinstituudi õppejõud. Ta on tõlkinud peamiselt filosoofilist kirjandust, ingliskeelset luulet ja ühiskondlik-poliitilisi artikleid.

Väljataga eestvedamisel on välja antud sarja "Avatud Eesti raamat". Ta oli Wellesto liige.

Kirjandusse tuli Väljataga aastal 1989 luulekoguga "Teine keel", mis ilmus luulekassetis "Kassett '88" koos Karl Martin Sinijärve, Tõnu Trubetsky ja Ringo Ringveega.

Väljataga on retsenseerinud Zbigniew Herberti raamatuid "Valitud luuletused" ja "Luuletused".[1]

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Väike inglise luule antoloogia" (2018, tõlked)
  • "Gladioolid: sonetid, luuletused, juhuluuletused, järelluuletused" (kujundanud Piia Ruber; Tallinn: EKSA, 2018)
  • "Kirjandus ja selle liigid: gümnaasiumiõpik" (küsimused ja ülesanded koostanud Märt Väljataga ja Maarja Valk, toimetanud Maarja Valk, kujundaja Riina Uisk; Tallinn: Maurus, 2014)
  • "Sada tuhat miljardit millenniumisonetti" (kujundus: Jüri Kaarma, köite kujundus: Lennart Mänd; Tallinn: Vagabund, 2000)
  • "Teine keel" (1989, luulekogu; koostanud Joel Sang, kujundanud Andres Tali; Tallinn: Eesti Raamat, 1989)

Artikleid[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Luule- ja pärislugude eristus teoorias ja praktikas. I-III. (Fiktsionaalsusest kirjanduses.) Keel ja Kirjandus 2009, nr. 6, lk 401–411; 7, lk 505–526; 11, lk 818–829. I osa [1]; II osa [2]; III osa [3]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Tema vend on kirjastaja Toomas Väljataga.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Katrin Väli (30. oktoober 2022). "Raamat, mille ilmumiseks pole õigemat hetke kui praegu. „Lugedes on kogu aeg kuklas teadmine Ukraina sõjast"". Eesti Ekspress. Tallinn: Delfi Meedia AS. Originaali arhiivikoopia seisuga 30.10.2022. Vaadatud 30.10.2022. Zbigniew Herbert on võib-olla suurim sõjajärgne luuletaja üldse, kui selline hinnang midagi maksab.
  2. Teenetemärkide kavaleride andmekogu – 3759
  3. Märt Väljataga: isegi kui kõnelejad käivad alla, jääb keele ilu puutumata ERR, 01.02.2019 (intervjueeris Valner Valme)

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]