Don Quijote

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Esimese väljaande tiitelleht (1605)

"Don Quijote" (täielik pealkiri "Teravmeelne hidalgo Don Quijote La Manchast", hispaania "El ingenioso hidalgo don Quijote de la Mancha"; algselt "El ingenioso hidalgo don Quixote de la Mancha") on Miguel de Cervantese romaan.

Romaan ilmus kahes osas – esimene aastal 1605, teine – 1615. 1939.–1940. aastal jõudis eesti keelde Aita Kurfeldi tõlkes esimene täielik väljaanne "Don Quijote" esimesest osast, sellele järgnes 1947. aastal teine osa.[1]"Don Quijote" on teine kõige tõlgitum teos Piibli järel.[2]

"Don Qujiote" on kirjutatud rüütliromaanide paroodiana, mis olid tol ajal Hispaanias levinud. Rüütliromaanid käsitlesid igavesi teemasid, nagu armastus, lahusolek, surm, reetmine, hea ja kurja võitlus. Kogu tegevus toimus ideaalses maailmas, kus kõik võimatu oli võimalik. "Don Quijote" vaatab sellele kirjandusžanrile kriitilise-satiirilise pilguga.[3]

Olulisus[muuda | muuda lähteteksti]

"Don Quijote" kuulub kõigi aegade parimate ilukirjandusteoste hulka.[4] Romaanil oli hispaania keele kulgemisel sedavõrd suur mõju, et seda on kutsutud "Cervantese keeleks" (la lengua de Cervantes).[5]

Ülemaailmset raamatute päeva tähistatakse 23. aprillil, Cervantese surma aastapäeval. Samal päeval antakse välja Miguel de Cervatese kirjandusauhind elutöö eest hispaania keeles kirjutavale kirjanikule. Auhinna annab üle Hispaania kuningas.[6]

Teemad[muuda | muuda lähteteksti]

Idealism vs. realism[muuda | muuda lähteteksti]

Don Quijote on idealist, kelle ootused on üles ehitatud ebarealistlikele ja vananenud uskumustele. Ta on enda ümber loonud fantaasiamaailma, mis muutub tema reaalsuseks. Quijote maailm koosneb tema veendumustest, mis puudutavad austust, headust, rüütellikust ja vaprust. Don Quijote idealistiline olemus hoiab teda õnnelikuna isegi, kui olukord tegelikkuses on halb. Sanhco Panza on vastanub täielikult oma realistliku mõttelaadiga. Ta näeb asju nii nagu on. Sancho ei vaja õnneks palju, tema põhivajadused peavad olema rahuldatud – oleks kõht täis ja mugav koht magamiseks.[7]

Hullumeelsus vs. meelemõistus[muuda | muuda lähteteksti]

Quijote hullumeelsus on ebaselge. Tal on rüütli- teemalised hallutsinatsioonid, siiski ei ole need täielikud hallutsinatsioonid, mis oma olemuselt ilmnevad ilma väliste stiimuliteta. Hallutsinatsioonid mõjutavad tema taju ja saavad ainet päris sündmustest ja objektidest. Don Quijote kujutlusvõime muudab tavalise talutüdrukust naise vooruslikuks, ilusaks neiuks. Alandlikud võõrastemajad paistavad Don Quijotele lossidena. Kui asjad ei lähe ootuspäraselt, süüdistab ta nähtamatuid võlureid ja nende loitse. Tema hullumeelsus seisneb selles, et ta usub oma kujutlusvõimet, mis on vallutatud rüütliraamatute väärtustega, rohkem kui oma taju.[8]

Peategelased[muuda | muuda lähteteksti]

Cervantes võttis "Don Quijote" peategelasi välja mõeldes eeskujuks lihtsad inimesed igapäevaelust.[3]

Don Quijote[muuda | muuda lähteteksti]

Don Quijote ja Sancho Panza. Jules Davidi illustratsioon

Alonso Quijano, 16. sajandi hispaania hidalgo La Manchast, on kirglik rüütliromaanide lugeja, kes ei suuda enam reaalsusel ja fantaasial vahet teha. Alonso lahkub kodust ja läheb oma enda rüütellike seikluseid otsima. Ta jätab oma vana identiteedi ja nimetab ennast Don Quijote de la Manchaks.[9] Imiteerides oma imetletud kirjandustegelasi, leiab ta oma elus uue tähenduse: abistades hädas näitsikut, võideldes hiiglastega, muutes halva heaks, kuid seda kõike oma enda peas. Ta peab silmitsi seisma erinevustega rüütellike raamatute maailma ja 17. sajandi vastuolulise Hispaania vahel. Don Quijote sattub vastamisi kõigi nendega, kes tahavad teda oma ideaalidest kõrvale lükata. Maailma raskused ning psühholoogiline ja füüsiline alandus on lõpuks see, mis murrab tema fantaasiad.[10]

Sancho Panza[muuda | muuda lähteteksti]

Sancho on Hispaanias, üldiselt lihtrahva seas, väga levinud nimi. Panza tähendab hispaania keeles 'vats'.[3] Sancho oli lihtsameelne kuid ahne talumees, kes elas Don Quijotega samas külas ja temast sai Quijote ustav relvamees.[9] Ta on kirjaoskamatu ja teadmatu ning leiab, et Quijote mõtted on poolemeelsed ja ebaolulised. Aga ajapikku ta jälgib Quijote seletamatut julgust, ning tema umbusaldus muutub kiindumuseks. Sancho hakkab Quijote monolooge tähelepanelikult kuulama ja leiab, et need on ilusad ja tõesed – eriti kui on mainitud rikkust ja kuulsust. Ta imetleb Quijote intelligentsust ja lahket vaimu. Teise osa alguseks on Sancho hakanud võtma Quijote mõtteid südamega eneseteostamiseks; temagi võib olla intelligentne, südamlik ja idealistlik.[8]

Aldonza Lorenzo / Dulcinea del Toboso[muuda | muuda lähteteksti]

Nimi Aldonza tähendab "kerglaste elukommetega tütarlaps", "lõbutüdruk". Hispaanias esineb ka ütlus: "kui ei ole (ausat) tütarlast, käib ka Aldonza". Dulcinea nimi tuleb hispaaniakeelsest sõnast dulce, mis tähendab "magus".[3]

Dulcinea del Toboso ei ole päris inimene vaid Don Qujiote ettekujutlus täiuslikust naisest. Kõik mida Don Quijote teeb, on Dulcinea auks. Esimene asi, mida Dulcineast kuuleb, on see, et tema tegelik nimi on Aldonza Lorenzo. See nimi ei ole Don Quijote jaoks piisavalt romantiline ja ta nimetab Aldonza ümber Dulcineaks. Sancho ei näe Dulcinead vaid Aldonzat, kes on mehine ja räsitud. Sancho küll tunnistab, et Aldonza on omamoodi imeline naine, aga kindlasti mitte see õrn printsess nagu Don Quijote seda väidab. Cervantes muudab Dulcinea selle raamatuga tõeliseks tegelaseks, mis tõestab, kui tugev on Don Quijote kujutlusvõime.[11]

Adaptatsioonid Eesti kultuurimaastikul[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1971 – Estonia teatri muusikal "Mees La Manchast". Orginaallavastuse lavastaja oli Albert Marre, tõlge eesti keelde: Valdek Kruupere ja Iko Maran. Lavastaja Sulev Nõmmik.[12]
  • 1995 – Vanemuise muusikal "Mees La Manchast". Tõlge eesti keelde Valdek Kruupere. Liikumisjuht, kunstnik ja lavastaja Mare Tommingas
  • 2007 – rahvusooperi Estonia ballett "Don Quijote". Ballett Ludwig Minkuse muusikali põhjal, lavastuse koreograaf-lavastaja Tiit Härm.[12]
  • 2012 – rahvusooperi Estonia muusikal "Mees La Manchast". Orginaallavastuse lavastaja Albert Marre ja tõlge eesti keelde: Peeter Volkonski. Lavastaja Neeme Kuningas.[12]
  • 2017 – VAT teatri lavastus "Don Quijote". Lavastaja Aare Toikka.[13]
  • 2019 – Vanemuise Teatri tantsulavastus "Teravmeelne hidalgo Don Quijote La Manchast". Lavastaja Katrin Pärn.[14]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Laast, V.. "Miguel de Cervantes Saavedra 400. sünniaastapäeva puhul". Sirp ja Vasar, 1947. Vaadatud 08.10.2018.
  2. Saliba, N., Miscallef, A.. "Don Quijote de la Mancha is the second most translated book after the Bible". 2016. Vaadatud 08.10.2018.
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 Krasnoglazov, A. (2003). Miguel de Cervantes Saavedra elu ja looming. Tallinn: Argo. Lk 204. 
  4. ["Don Quixote gets authors’ votes". BBC News, 2002. Vaadatud 08.10.2018.
  5. "La lengua de Cervantes". El Ministerio de la Presidencia de España, 2008. Vaadatud 27.10.2018.
  6. "El Día del Libro: la fiesta de la lectura". El Ministerio de Cultura y Deporte. Vaadatud 27.10.2018.
  7. "Don Quixote Study Guide". Course Hero, 2016. Vaadatud 08.10.2018.
  8. 8,0 8,1 Tsykynovska, H. "Don Quixote". LitCharts, 2014. Vaadatud 08.10.2018.
  9. 9,0 9,1 "SparkNote on Don Quixote". SparkNote, 2007. Vaadatud 08.10.2018.
  10. de Lecea, A., de León, V.. "Guide to the classics: Don Quixote, the world’s first modern novel – and one of the best". 2018. Vaadatud 08.10.2018.
  11. Shmoop Editorial Team. "Dulcinea del Toboso in Don Quixote". Shmoop, 2008. Vaadatud 08.10.2018.
  12. 12,0 12,1 12,2 "Lavastuste andmebaas". EMTA. Vaadatud 27.10.2018.
  13. "Lavastused". Vaadatud 08.10.2018.
  14. "Teravmeelne hidalgo Don Quijote La Manchast". Vanemuine. Vaadatud 27.10.2018.