Jaan Krossi kirjandusauhind
Jaan Krossi kirjandusauhind on auhind, mida annab välja Jaan Krossi Sihtasutus.
Jaan Krossi kirjandusauhinna eesmärk on tunnustada silmapaistvaid kirjanduslikke saavutusi valdkondades, mis seostuvad kirjaniku mitmekülgse loometegevusega ning milles ilmneb sellele iseloomulik eetiline ja esteetiline nõudlikkus. Auhinnatakse viimase kolme aasta jooksul ilmunud väljapaistva teose eest proosa, luule, draama, esseistika, kultuuriloo või tõlke vallas.
Auhind asutati 2010. aastal ja selle rahalise suuruse määrab Jaan Krossi Sihtasutus. Auhind antakse üle kirjaniku sünniaastapäeval, 19. veebruaril.
Laureaadid[muuda | muuda lähteteksti]
- 2010 – Ain Kaalep, "Muusad ja maastikud. Luuletusi 1945–2008"
- 2011 – Mats Traat, "Õelate lamp"
- 2012 – Jüri Hain, "Raamatulehitseja"
- 2013 – Enn Nõu, "Vabariigi pojad ja tütred"
- 2014 – Juhani Salokannel, romaani "Tõde ja õigus" tõlge soome keelde[1]
- 2015 – Ants Hein, "Õisu: Ühe Liivimaa mõisa ajalugu ja arhitektuur"
- 2016 – auhinda välja ei antud
- 2017 – Paul-Eerik Rummo, "Taevast sajab kõikseaeg kive"[2]
- 2018 – Arvo Valton, "Märjamaa legend" [3]
- 2019 – auhinda välja ei antud
- 2020 – Viivi Luik, esseed ja artiklite kogumik "Pildi ilu rikkumise paratamatus"[4]
- 2021 – Krista Aru, monograafia "Jaan Tõnisson – rahvajuht ja riigivanem" eest[5]
- 2022 – Jüri Talvet, tõlkeluulekogumike "Valitud tõlkeluulet (1970–2020). I. Hiliskeskajast modernismini" ja "Valitud tõlkeluulet (1970–2020). II. 20. sajandi keskpaigast 21. sajandi alguseni" eest.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ "Jaan Krossi kirjandusauhinna laureaat on Juhani Salokannel". Postimees. Kultuur.
- ↑ "Jaan Krossi kirjandusauhinna pälvis Paul-Eerik Rummo". Err. Kultuur.
- ↑ "Jaan Krossi kirjandusauhinna pälvis kirjanik Arvo Valton". Err.ee. Vaadatud 25. märts 2018.
- ↑ "Jaan Krossi kirjandusauhinda pälvib Viivi Luik" Postimees, 18. veebruar 2020
- ↑ "Jaan Krossi kirjandusauhinna pälvis Krista Aru". Err.ee. 17.02.2021. Vaadatud 17.02.2021.