Mine sisu juurde

Soome-ugri keeled

Allikas: Vikipeedia
Uurali keelkonda kuuluvate rahvaste asualad. Neenetsi, eenetsi ja sölkupi ja nganassaani keel kuuluvad samojeedi keelte hulka, ülejäänud kuuluvad soome-ugri keelte hulka

Soome-ugri keeled on Uurali keelkonna suurim haru, mille soome allharusse kuuluvaid (soome, eesti jt) keeli kõnelevad rahvad elavad Euroopa põhjaosas ning ugri haru keeli kõneldakse nii Doonau jõgikonnas (ungari) kui ka Lääne-Siberis (handi ja mansi keeled).

Keeleteadlaste hulgas levinud, kuid otseselt tõestamata teooria kohaselt on kõik soome-ugri keeled tekkinud ühestainsast aastatuhandete eest räägitud soome-ugri algkeelest selle hilisema mitmekordse jagunemise tulemusena.

Erinevalt enamikust Euroopa keeltest ei kuulu soome-ugri keeled indoeuroopa keelte hulka.

Peale soome-ugri keelte kuuluvad uurali keelte hulka ka samojeedi keeled.

Mõned keeleteadlased kasutavad termineid "soome-ugri keeled" ja "uurali keeled" sünonüümidena.

Hinnangud soome-ugri keelte omavahelistele sugulusseostele on püsinud enam-vähem muutusteta alates 1879. aastast.[1] Soome-ugri keeled jagunevad saami, läänemeresoome, Volga, Permi ja ugri rühmaks. Uuemates liigitustes on Volga rühm kadunud, selle asemel esinevad sellesse kuulunud mordva keeled ja mari keeled otse soome-ugri rühma alarühmadena.

Saami, mansi ja handi põhimurdeid peetakse eri keelteks. Samuti räägitakse viimastel aastakümnetel ühe karjala keele asemel mitmest karjala keelest ning eesti keele lõunaeesti murdeid peetakse kohati eraldiseisvaks lõunaeesti keeleks.

Neid ühendab keelesugulus ja väljasuremisoht.[2]

Klassifikatsioon

[muuda | muuda lähteteksti]

Soome-ugri keelte hulka kuuluvad:

Sarnased sõnad

[muuda | muuda lähteteksti]

Allpool on valik soome-ugri perekonna põhisõnavara seotud sõnu, mis võivad anda aimu kaasnevatest häälikumuutustest. Seotud tähendusega soome-ugri sõnadel on ühine päritolu.

soomeugri algkeel soome eesti liivi karjala mokša ingeri vepsa ersa mari komi udmurdi ungari mordva mansi handi
*tule tuli tuli tûz töz tûz
toz tūz tûz tul tɨl- tɨl tüz toz tūz tez
*wete vesi vesi wez vesi
vît vesi vez ved´ wüt wíz wiz víz vit wit vít
*jäŋe jää jää ijä jee ji je ej i ji jenk jég jenk jeŋk jeŋk
*kala kala kala hâla kala hala kūll’ hal hol khala khala hala hala hala hul halâ
*pesä pesä pesa pesa pesä biesie beassi piess’ pize pəžaš poz puz fészek pitʲi pĕl
*käte käsi käsi kâz käsi kesi kae kīdt ked´ kit ki ki kéz kaat kūz köt
*śilmä silmä silm sílma silm tjelmie čalbmi čall’m śeĺme šinča śin śin szem sam sem sem
*süle syli süli el sïlle salla sē̮ll seĺ šülö sɨl sul öl(el) tal lal löl
*sëne suoni soon sune suuń soene suotna sūnn san šün sən sən ín taan ɬɔn lan
*luwe luu luu lob lõb lēb lub lõb lob lub lɨb lɨb láb lub lub lob
*were veri veri vur veri vïrre varra vē̮rr veŕ wür vur vir vér wiɣr wŭr wər
*mëksa maksa maks - - maksa - mej mûj mûj mûy mây máj māy mây mâj
*kuńśe kusi kusi
kosi kusi gadtjed gožžat kōnnče kəž kudź kɨź húgy xuńś- xŏs- kŏs-
*mene- mennä minema menna minemä mïnnedh mannat mē̮nne minne minê minne mine menni men- măn- mĕn-
*elä- elää elama elä elämä jieledh eallit jēll’e ila- ol- ul- él-
*kale- kuolla koolma kul kuulma kuloms kulo- kola- kul- hul- hal- xo- xăɬ- kăl-
*mośke- moskme mõskma moska muśke- muška- mɨśkɨ- mɨśk- mos- - - -
  1. Tiit-Rein Viitso. Liivi keel ja läänemeresoome keelemaastikud. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 12.
  2. "Aaasta viimane Horisont: hapniku tootmine Marsil, vähemuskeelte elujõud ja Kaali mõistatuse lahendamine". Horisont. MTÜ Loodusajakiri. 18. november 2018. Originaali arhiivikoopia seisuga 23. november 2018. Selgub, et kõiki soome-ugri keeli ühendab keelesuguluse kõrval veel üks ühine tunnusjoon – kõik on oma keskkondades suuremal või vähemal määral ohustatud.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]