Ilmar Malin

Allikas: Vikipeedia

Ilmar Malin (16. jaanuar 1924 Tartu15. märts 1994 Tallinn) oli eesti maalikunstnik, joonistaja, graafik ja installatsioonide-assamblaažide autor.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Ilmar Malin lõpetas aastal 1943 Hugo Treffneri Gümnaasiumi ning osales seejärel Teises maailmasõjas, võideldes aastal 1943 vabatahtlikuna Soome armees ja aastal 1944 Eestisse naastes Saksa sõjaväes Eesti Diviisis. Vangistati Tšehhoslovakkias ja oli aastani 1948 Nõukogude vangilaagris.

Ilmar Malin alustas kunstiõpinguid 1948. aastal Tallinna Riiklikus Tarbekunsti Instituudis ning lõpetas 1954. aastal Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi.

Aastatel 1955–1973 (vaheaegadega) oli ta õppejõud Tartu Kunstikoolis, 1988–1992 Tallinna Kunstiülikooli Tartu osakonnas ning 1992–1993 Tartu Ülikooli maaliosakonnas.

1957. aastast kuulus ta Eesti Kunstnike Liitu (oli korduvalt ka juhatuses).

1960. aastate algul viibis ta lähetusel Kesk-Aasias (koos luuletaja Ain Kaalepiga). 1966. aastal külastas ta esimest korda Stockholmi (sealse Moderna Museeti külastamisest sai ta tõuke pöördumiseks sürrealismi poole).

Looming[muuda | muuda lähteteksti]

Ilmar Malin viljeles erinevaid laade, saavutades suurimat tunnustust sürrealismis ja portreekunstis. Malin võttis pidevalt sõna nii kunstielu kui ka teoreetiliste probleemide kohta.[1]

Artikleid[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Mõttekilde kunstist" – Sirp ja Vasar, 14. august 1959, lk 2
  • "Mõnda kunstist ja selle tellijast" – Sirp ja Vasar, 28. oktoober 1960, lk 3–4
  • "Meenutades Nõelategijate põiktänavat. Kilde loomingulisest päevikust" – Kunst, 1962, nr 8, lk 16–23
  • "Kunstide ulatusest" – Sirp ja Vasar, 21. aprill 1967, lk 3; ka Tartu Kõrgema Kunstikooli Toimetised, nr 1, Tartu, 2003
  • "Kunstikiri Stockholmist" – Sirp ja Vasar, 1966
  • "Mida teha, kui kunst mitmekesistub" – Edasi, 22. detsember 1967, lk 1
  • "Olav Maran, Enn Põldroos, Olev Subbi" – Sirp ja Vasar, 19. mai 1967, lk 5
  • "Picasso ja lapsed" – Looming, 1968, nr 4, lk 629–630 (rubriik "Mõtteid ja märkmeid")
  • ""Pallase" kogemistest, kunstniku diplomist ja muust" – Sirp ja Vasar, 10. mai 1968, lk 3
  • "Mägedelt ja koduõuelt" (Armeenia kunstist) – Looming, 1968, nr 10, lk 1544–55
  • "Kolm etüüdi" – Sirp ja Vasar, 27. detsember 1968, lk 3
  • "Sümptoomid ja mood. Veste Rootsi kunstielust" – Looming, 1969, nr 8, lk 1212–1220
  • "Aed ja aednik" (õpingud, meisterlikkus ja rutiin kujutavas kunstis) – Looming, 1971, nr 1, lk 92–96
  • "Vesteldes vaataja ja endaga" – Sirp ja Vasar, 14. aprill 1972, lk 8
  • "Veel pisut asjast endast" – Sirp ja Vasar, 12. jaanuar 1973, lk 8
  • "Väikesi arutlusi. Elmar Kitse isikule ja loomingule mõeldes" – Looming, 1974, nr 6, lk 997–999
  • "Ajendid ja seadumused" – Looming, 1974, nr 10, lk 1707–1724
  • "Tartu kunstiprobleemidest" – Sirp ja Vasar, 24. detsember 1976, lk 8–9
  • "Kuidas kommenteerida kunsti?" – Edasi, 25. detsember 1977, lk 3
  • "Uuema maali tunnusjooni" – Sirp ja Vasar, 5. mai 1978, lk 8
  • "Kunstnik ja tema portree" – Kunst, 1978, nr 54/4, lk 36
  • "Kontseptuaalsusest kontseptsioonini" – 22. veebruar 1980, lk 8
  • "Millised oleme? Üldist ja pisut ka isiklikku" – Sirp ja Vasar, 7. august 1981, lk 8–9
  • ""NOID NÜMFE PÕLISEKS tahan teha"" (Olev Subbi ja Enn Põldroos) – Sirp ja Vasar, 21. mai 1982, lk 12
  • "Kunstikuradi kiusamisi" – 11. märts 1983, lk 8
  • "Mis meil Tartus viga?!" – Sirp ja Vasar, 26. märts 1984, lk 8
  • "Kohtumine kriitikuga" – Edasi, 14. aprill 1984, lk 4
  • "Maitsest" – Edasi, 30. november 1985, lk 5
  • "Andrus Kasemaa" – kogumik "Eesti noori kunstimeistreid" 2, Tallinn, 1985, lk 13–18
  • "Mees, kes ei mahu ruumi" – Sirp ja Vasar, 5. juuli 1985, lk 8–9
  • "Tervitus avangardile" – Sirp ja Vasar, 9. jaanuar 1987, lk 8
  • "Etüüd ajendite saatusest" ("Maalimine vanale pildile"; "Elmar Kits ja kaasaegsed") – Looming, 1987, nr 4, lk 505–509
  • "Et olla eesti kunstnik" – Edasi, 29. august 1987, lk 4
  • "Ilmsi ja silmsi. Jüri Palmi maalid Tartu Kunstimuuseumis" – Sirp ja Vasar, 8. jaanuar 1988, lk 9
  • "Teisel poolel. Mälestusi aastaist 1943–1946" – Looming, 1988, nr 11, lk 1515–1528 ja nr 12, lk 1660–1673; ka kogumikus "Soomepoiss meenutab: Tartu piirkonna soomepoiste jutustusi", Tartu, 2010, lk 143–165; ISBN 9789949211128; 2. trükk Tallinn 2011, ISBN 9789949448630; soome keeles: "Tuolla puolen", tõlkinud Kasperi Hasala – kogumikus "Suomen-poika muistelee: Suomen sotien Tarton piirin veteraanit kertovat", Tartu, 2010, lk 145–167; ISBN 9789949214914
  • "Rehabiliteerime sürrealismi!" – Sirp ja Vasar, 20. jaanuar 1989
  • "Sürrealism tahtis olla lakkamatult uuenev eessõna" – Sirp ja Vasar, 2. juuni 1989 (kirjutet koos Jüri Palmi ja Ervin Õunapuuga)
  • "Unenäoline 1953" – Looming, 1990, nr 12, lk 1656–1664
  • "Vabbe suurus" Sirp, 28. veebruar 1992, lk 9
  • "Kunsti õppimise võimalikkus Tartu Ülikoolis" – Postimees, 16. september 1992, lk 6
  • "Kogemus" (kunsti tegemise mõttest) – Looming, 1993, nr 10, lk 1421–1422
  • Kirjutiste kogumik "Kunsti pärast" (koostanud Kadri Asmer ja Jaan Malin) – Ilmamaa : Tartu, 2014. ISBN 978-9985-77-518-9

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Ta on Jaan Malini ja Lea Malini isa[2]. Tema vend oli Harald Keiland.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Ants Juske, Ilmar Malin – tallinlane Tartus, Eesti Päevaleht, 13. detsember 2008
  2. Margus Kasterpalu, Ilmar Malin – ilmas üksikõndinud sürrealist, Postimees, 20. jaanuar 1999