2019.–2020. aasta koroonaviirushaiguse pandeemia

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Koroonaviirushaiguse pandeemia
COVID-19 Outbreak World Map.svg
Nakkusjuhtumeid maailmas
██ üle 10 000 kinnitatud juhu
██ 1000–9999 kinnitatud juhtu
██ 100–999 kinnitatud juhtu
██ 10–99 kinnitatud juhtu
██ 1–9 kinnitatud juhtu
██  teave/asustus puudub
COVID-19 Outbreak World Map per Capita.svg
Nakkusjuhtumeid elaniku kohta
██  üle 1000 kinnitatud juhu 1 miljoni elaniku kohta
██  100–1000 kinnitatud juhtu 1 miljoni elaniku kohta
██  10–100 kinnitatud juhtu 1 miljoni elaniku kohta
██  1–10 kinnitatud juhtu 1 miljoni elaniku kohta
██  alla 1 kinnitatud juhu 1 miljoni elaniku kohta
██  teave/asustus puudub
Haigus COVID-19[1][2]
Viirus SARS-CoV-2[1][2]
Peiteaeg 1–27 päeva[3][4][5]
Kestus 1. detsember 2019 –
Asukoht kogu maailm
Tagajärjed
Ametlikult kinnitatud andmed 30. märtsi 2020 seisuga[6]
Nakatunuid 775 676[6][7]
Surmi 37 093[6][7]
Tervenenuid 164 821[6][7]
Aktiivseid 573 762[6]
Territooriumid
Hõlmatud territooriumide loend
Mandri-Hiina, Lõuna-Korea, kruiisilaevad*, Itaalia, Jaapan, Iraan, Singapur, Hong Kong, USA, Tai, Taiwan, Austraalia, Malaisia, Saksamaa, Vietnam, AÜE, Ühendkuningriik, Prantsusmaa, Kanada, Macau, Bahrein, Kuveit, Iraak, Filipiinid, India, Hispaania, Austria, Iisrael, Omaan, Venemaa, Afganistan, Alžeeria, Aserbaidžaan, Brasiilia, Eesti, Taani, Gibraltar, Gruusia, Horvaatia, Liibanon, Rootsi, Šveits, Belgia, Kambodža, Egiptus, Soome, Kreeka, Põhja-Makedoonia, Pakistan, Nepal, Norra, Rumeenia, Sri Lanka, Valgevene, Uus-Meremaa, Leedu, Nigeeria, San Marino, Mehhiko, Island, Monako, Katar, Põhja-Korea, Ecuador, Luksemburg, Iirimaa, Dominikaani Vabariik, Armeenia, Tšehhi, Indoneesia, Andorra, Portugal, Jordaania, Tuneesia, Senegal, Saudi Araabia, Läti, Maroko, Ukraina, Argentina, Tšiili, Liechtenstein, Poola, Ungari, Sloveenia, Bosnia ja Hertsegoviina, Jordani Läänekallas, Lõuna-Aafrika Vabariik, Togo, Holland, Costa Rica, Slovakkia, Peruu, Bhutan, Kamerun, Serbia, Vatikan, Colombia, Malta, Maldiivid, Paraguay, Moldova, Burkina Faso, Bulgaaria, Bangladesh, Kuuba, Albaania, Küpros, Mongoolia, Panama, Kongo DV, Jamaica, Sudaan, Türgi, Boliivia, Jersey, Honduras, Guyana, Elevandiluurannik, Martinique, Mayotte, Kosovo, Kasahstan, Ghana, Gabon, Trinidad ja Tobago, Puerto Rico, Guadeloupe, USA Neitsisaared, Aruba, Seišellid, Suriname, Svaasimaa, Curaçao, Ekvatoriaal-Guinea, Mauritaania, Saint Lucia, Kaimanisaared, Rwanda, Namiibia, Kesk-Aafrika Vabariik, Kongo Vabariik, Bahama, Usbekistan, Libeeria, Roheneemesaared, Tansaania, Benin, Somaalia, Gröönimaa, Gambia, Montenegro, Kõrgõzstan, Djibouti, Nicaragua, El Salvador, Fidži, Tšaad, Man, Haiti, Paapua Uus-Guinea, Saint Vincent ja Grenadiinid, Sint Maarten, Uus-Kaledoonia, Saint-Barthélemy, Kanalisaared, Uganda, Gaza tsoon, Süüria, Grenada, Mosambiik, Belize, Myanmar, Liibüa, Mali, Briti Neitsisaared, Saint Kitts ja Nevis, Põhja-Mariaanid
* "kruiisilaevad" ülemises loendis viitab maailma eri sadamais karantiinis olevaile ristluslaevadele, mille pardal on eri riikide kodanikke
Ametlik teave
Võrguteavikud Coronavirus disease... WHO lehel
Terviseameti teave
Commons-logo.svg Meediafailid Wikimedia Commonsis

2019.–2020. aasta koroonaviirushaiguse pandeemia on kiiresti leviva teadmata päritoluga koroonaviiruse SARS-CoV-2 tekitatud haiguse COVID-19 pandeemia, mis sai alguse 2019. aasta detsembris Hiinas Wuhanis[8] ja oli 2020. aasta 11. märtsi seisuga hõlmanud enam kui 115 maailma riiki (sh Eesti).[7] 17. märtsi õhtuse seisuga oli pandeemiaga hõlmatud kogu Euroopa ja suurem osa ülejäänud maailmast.[6] Selle koroonaviirusega nakatumise tagajärjeks võib olla surmav kopsupõletik või ARDS[9].

Hiina teadlased suutsid kiiresti eraldada uue koroonaviiruse tüve, geneetiline järjestus tehti laboritele kättesaadavaks kogu maailmas, et iseseisvalt välja töötada PCR-testid, mis kinnitavad inimesele nakatumist.[10][11] Koroonaviiruse perekonna seitsmes liige, mis nakatab inimesi, on genoomijärjestuse andmetel 75–80 protsenti identne SARS-CoV-iga ja enam kui 85 protsenti sarnane mitme nahkhiirte koroonaviirusega.[12][13] Veel jaanuaris ei oldud kindel, kui ohtlik on viirus võrreldes SARS-iga.[10][11] Hiljem on aga leitud, et nakatunute suremus on märgatavalt madalam.

2020. aasta 2. veebruaril kasutas Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) meedias haiguse leviku kallutatud kajastamise iseloomustamiseks väljendit infodeemia.[14][15] Haigusega seoses on levinud arvukad desinformatsioonikampaaniad.[16]

11. veebruaril andis WHO viirushaigusele ametlikuks nimeks COVID-19 ("Co" tähistab "koroonat", "vi" viirust ja "d" haigust, inglise keeles disease).[17] 11. märtsil kuulutas WHO viirushaiguspuhangu pandeemiaks.[18]

Haiguse peiteaeg ehk inkubatsiooniperiood (nakatumise ja haigusnähtude avaldumise vahele jääv aeg) on 1 kuni 14 päeva, tavaliselt on see 5 päeva;[3][4] ühel juhtumil on antud teada ka 27-päevasest peiteajast.[5] Karantiini peetakse eriti oluliseks, kuna enne haigussümptomite avaldumist ei suuda laboratoorsed testid tõenäoliselt haigust tuvastada. Samas on Terviseameti hinnangul inkubatsiooniperioodil madal ka nakkuse edasi kandumise risk,[2] ehkki täielikult välistatud see ei ole.[19] Postipaki vahendusel nakatumise risk on üliväike.[20]

Terviseameti teatel COVID-19 vastast vaktsiini veel pole ning ehkki selle väljatöötamisega tegeldakse, ei jõua see 2020. aasta jooksul tõenäoliselt veel turule.[2] Siiani ei ole ka selge, kas haiguse läbipõdemine annab selle vastu immuunsuse või kui kaua selline immuunsus püsib.[20] WHO alustas vaktsiini testimist 60 päeva pärast Hiinalt viiruse geneetilise järjestuse saamist.[21][22]

Londoni Imperial College’i teadlaste 2020. aasta märtsi lõpul avaldatud uuringupõhise hinnangu kohaselt võib kaitsemeetmete täieliku eiramise korral nakatuda 2020. aastal maailmas ligikaudu 7 miljardit inimest ja surra kuni 40 miljonit. Kolledži teadlaste hinnangul võiks kaitsemeetmete globaalne operatiivne rakendamine säästa umbes 38,7 miljonit inimelu (95 %).[23]

Levik[muuda | muuda lähteteksti]

Nakkusjuhtumid 12. jaanuar – 29. veebruar 2020

31. detsembril 2019 andsid Kesk-Hiinas asuva Wuhani linna terviseametnikud teada ebatavaliselt suurest hulgast patsientidest, kellel oli diagnoositud kopsupõletik, mille tekkepõhjus polnud teada. Võimalikku uut haigust hakati uurima jaanuaris 2020.[24] Esimese 41 haigestunu, kelle RT-PCR ja järgmise põlvkonna sekveneerimine kinnitasid, et nad on nakatunud, andmete analüüsimisel leiti, et ligi kahel kolmandikul oli seos Huanani mereandide hulgimüügituruga, kus müüdi ka elusloomi.[25][26][27][28]

16. veebruaril 2020 keelas Hiina valitsus ligi 60 miljonil haiguspuhangu epitsentri lähikonnas elaval inimesel kodust lahkumise, isiklike autode kasutamine keelustati määramata ajaks.[29] Siiski oli viirus levinud paljudesse riikidesse (29. veebruari seisuga 63 riiki) ja mitmele mandrile.

26. veebruaril teatas WHO, et uute juhtumite arv on Hiinas vähenenud, kuid Itaalias, Iraanis ja Lõuna-Koreas järsult suurenenud ning uute juhtumite arv väljaspool Hiinat on esmakordselt ületanud uute juhtumite arvu Hiinas.[30]

Üks enam tähelepanu äratanud haiguse levikujuhtumeid on kruiisilaeval Diamond Princess, mis jäeti karantiini Jaapanis Yokohama sadamas. Algselt viibis laeval 3700 reisijat, neist lubati lahkuda osal, kes täiesti kindlalt ei olnud nakatunud. 17. veebruari seisuga oli kindlalt nakatunuid 355. Ameerika Ühendriigid evakueerisid laevalt üle 400 oma kodaniku, kellest üle 40 olid nakatunud ja jäeti Jaapanisse. Karantiini on ajakirjanduses kritiseeritud, kuna selle tulemusena võis nakatunute arv oluliselt kasvada.[31][32]

27. märtsi seisuga ületas ametlikult kinnitatud haigusjuhtumite arv Ameerika Ühendriikides (85 498) haigusjuhtumite arvu Hiinas (81 340), Itaalia oli haigusjuhtumite arvult (80 539) maailmas kolmandal kohal, surmajuhtumite arvult haigusjuhtumite kohta (8215 ehk 10,2 %) aga esimesel kohal.[6] Samal päeval teatas viirusega nakatumisest esimene suurriikide liidritest, Suurbritannia peaminister Boris Johnson.[33]

Suremus[muuda | muuda lähteteksti]

Surmajuhtumid
██  kinnitatud juhtumid, vähemalt 1 surmava lõpuga
██  kinnitatud juhtumid

Esimene inimene suri COVID-19 tagajärjel 9. jaanuaril 2020 Wuhani linnas. 1. veebruaril suri Filipiinidel esimene inimene väljaspool Hiinat ning 14. veebruaril suri esimene inimene Prantsusmaal, mis oli ühtlasi esimene Aasia-väline surmajuhtum.[34]

10. veebruaril 2020 ületas surnute arv 1013 inimest ja sellega ületas haiguspuhang 2003. aastal SARS-i puhangu tõttu surnute arvu (774 inimest).[35][36] Globaalne suremus oli 26. veebruari seisuga 3,3%, kuid piirkonniti oli suremus väga erinev (Hiinas 3,5%, sh Hubei provintsis 4,9%; kruiisilaeval Diamond Princess 0,5%, Lõuna-Koreas 1%, Jaapanis 1,2%, Itaalias 3,4%). Hiina statistika andmeil kasvas suremus järsult üle 60-aastaste seas ning enam kui 80-aastastest oli surnud ligi 15 protsenti. Samas põdes üle 80% nakatunutest haiguse läbi tõsisemate kaebusteta.[20]

Näiteks 21. märtsil tõusis nakatunute arv maailmas umbes 12 tunniga ligikaudu 20 000 võrra, enam kui 303 000 inimeseni, tervenenute arv umbes 91 000-lt enam kui 93 000-ni ning haigusse surnute arv umbes pooleteise tuhande võrra, enam kui 13 000-ni; Hiinas registreeriti sama aja jooksul umbes 41 uut nakatumisjuhtumit ja 7 uut surmajuhtumit, Itaalias umbes 6557 uut nakatumisjuhtumit ja umbes 793 uut surmajuhtumit.[6]

Sümptomid[muuda | muuda lähteteksti]

SARS-CoV-2 kujutis elektronmikroskoobis vaadatuna

Haigusse nakatunu võib olla asümptomaatiline ehk tema test võib olla positiivne, kuid inimene ilma sümptomiteta. Seetõttu on arstiteadlased soovitanud, et diagnoositud nakatunuga kokku puutunud inimesed tuleks eraldada, et välistada teiste nakatamine. Viirus levib inimeselt inimesele piisknakkuse kaudu, peamiselt lähedasel kontaktil nakkuskahtlase inimesega, kellel on nakkusele iseloomulikud sümptomid, eelkõige köha.[37]

COVID-19 peamised sümptomid on palavik, köha, väsimus, lihasvalu ja õhupuudus. Haiguse edasine areng võib patsiendil tekitada raske kopsupõletiku, ägeda respiratoorse distressi sündroomi (ARDS), sepsise, septilise šoki ja põhjustada ka patsiendi surma.

Haiguse peiteaeg on tavaliselt üks kuni neliteist päeva ning sümptomid avalduvad keskmiselt viie päeva möödudes.

Eestis[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis 2020. aasta koroonaviirushaiguse pandeemia Eestis

Esimene haigusjuhtum tuvastati Eestis 2020. aasta 27. veebruari varahommikul Tallinnas (avastati küll 26. veebruari õhtul; nakatunu tuli samal päeval bussiga Riiast Eestisse).[6][38] Teine haigusjuhtum tuvastati 3. märtsil Tartus ja kolmas 4. märtsil Tallinnas; nakatunud saabusid 29. veebruari lennuga Bergamost Riiga, lennujaamast Eestisse liikusid haigestunud isiklike sõiduvahenditega.[39][40] Kaitsemeetmete väljatöötamiseks moodustati 27. veebruaril töörühm sotsiaalminister Tanel Kiige juhtimisel. 12. märtsil kuulutati välja eriolukord, mille raames võetud meetmeid aja jooksul karmistati.[41]

27. märtsi seisuga oli registreeritud 575 laboratoorselt kinnitatud haigusjuhtu, haiglaravil viibis 40 patsienti (neist 7 intensiivravil), haigusesse oli surnud üks inimene.[42]

Kaitsemeetmed[muuda | muuda lähteteksti]

Terviseamet soovitab kaitseks viiruse eest pesta käsi sooja vee ja seebiga, kasutada avalikes kohtades piiritusepõhist käte desinfitseerimisvahendit ning ühistranspordi kasutajatel desinfitseerida ka kindad ja kotisangad. Köhides tuleks katta suu ühekordse taskuräti või käisega (palja käega kattes kanduvad nakkused käega katsutavate esemete kaudu edasi), vältima peaks silmade, nina ja suu katsumist ning kontakti inimestega, kel on välised haigustunnused. Ühtlasi soovitab Terviseamet hoiduda toore või väheküpsetatud liha, kuumtöötlemata piima ning pesemata puu- ja köögiviljade söömisest.[2]

Asjakohaseks ja tungivalt soovitatavaks peetakse vahemaa hoidmist teiste inimestega. WHO soovitusel peab vahemaa köhivate või aevastavate inimestega olema vähemalt 1 m, Terviseameti soovitusel peab vahemaa teiste inimestega olema vähemalt 2 m.

Näomask kaitseb eeskätt teisi inimesi, kuna mask ei pruugi kaitsta kandjat väikeste piiskade ega silma limaskesta kaudu nakatumise eest.[20]

Asjakohased ja ajakohastatud juhised on avaldatud Maailma Terviseorganisatsiooni veebilehel,[43] eesti keeles on samalaadne teave avaldatud Sotsiaalministeeriumi haldusalas oleva Terviseameti veebilehel.[44]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 "Naming the coronavirus disease (COVID-19) and the virus that causes it" (inglise keeles). WHO. Vaadatud 28.2.2020. 
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 Koroonaviiruse haigus COVID-19 (vana nimega 2019-nCoV)
  3. 3,0 3,1 "WHO COVID-19 situation report 29". World Health Organization. 19. veebruar 2020. 
  4. 4,0 4,1 "Q&A on coronaviruses (COVID-19): How long is the incubation period for COVID-19?". www.who.int (inglise keeles). Vaadatud 26.2.2020. 
  5. 5,0 5,1 "Coronavirus incubation could be as long as 27 days, Chinese provincial government says". Reuters. 22. veebruar 2020. 
  6. 6,0 6,1 6,2 6,3 6,4 6,5 6,6 6,7 6,8 "Tracking coronavirus: Map, data and timeline". BNO News. 17. veebruar 2020. Originaali arhiivikoopia seisuga 28. jaanuar 2020. Vaadatud 3. märts 2020, 21:31. 
  7. 7,0 7,1 7,2 7,3 "Coronavirus COVID-19 Global Cases by Johns Hopkins CSSE". gisanddata.maps.arcgis.com (inglise keeles). Vaadatud 7.3.2020. 
  8. "2019 Novel Coronavirus (2019-nCoV) Situation Summary". Centers for Disease Control and Prevention. 30. jaanuar 2020. Originaali arhiivikoopia seisuga 26. jaanuar 2020. Vaadatud 30. jaanuar 2020. 
  9. ARDS – äge respiratoorse distressi sündroom (“Acute Respiratory Distress Syndrome”) // Varem tuntud ka “täiskasvanute respiratoorse distressi sündroom” (Adult Respiratory Distress syndrome); vt. Alan Altraja. Õppematerjal
  10. 10,0 10,1 "The continuing epidemic threat of novel coronaviruses to global health – the latest novel coronavirus outbreak in Wuhan, China". International Journal of Infectious Diseases, 14. jaanuar 2020. Vaadatud 26.01.2020.
  11. 11,0 11,1 ""Undiagnosed pneumonia – China (HU) (01): wildlife sales, market closed, RFI Archive Number: 20200102.6866757". Pro-MED-mail. Vaadatud 26.01.2020.
  12. "A Novel Coronavirus from Patients with Pneumonia in China, 2019". New Englang Journal of Medicine, 24. jaanuar 2020. Vaadatud 26.01.2020.
  13. Stanley Perlman. "Another Decade, Another Coronavirus". New England Journal of Medicine, 24. jaanuar 2020. Vaadatud 26.01.2020.
  14. World Health Organization (2020). "Novel Coronavirus (‎2019-nCoV)‎: situation report, 13". World Health Organization. 
  15. Somvichian-Clausen, Austa (30. jaanuar 2020). "The coronavirus is causing an outbreak in America—of anti-Asian racism". The Hill. Originaali arhiivikoopia seisuga 1. veebruar 2020. Vaadatud 4. veebruar 2020. 
  16. "Läheb viiruslikuks. Covid-19 desinformatsiooni ökosüsteemis" ERR, 23. märts 2020
  17. "WHO: uuele koroonaviirusele pandi nimeks Covid-19". ERR, 11.02.2020.
  18. Helen Branswell. "WHO declares the coronavirus outbreak a pandemic". www.statnews.com (inglise keeles). Vaadatud 11.3.2020. 
  19. Koroonaviirust võivad levitada ka nähtavate sümptomiteta nakatunud ERR, 25.02.2020 (vaadatud 01.03.2020)
  20. 20,0 20,1 20,2 20,3 Jaan-Juhan Oidermaa KKK: mida peaks teadma koroonaviirustest? ERR, 31.01.2020/26.02.2020 (vaadatud 01.03.2020)
  21. "Coronavirus disease 2019 (COVID-19)Situation Report –60" (inglise keeles). WHO. 19.3.2020. Vaadatud 21.3.2020. 
  22. "DRAFT landscape of COVID-19candidate vaccines –20 March 2020". WHO. 20.3.2020. Vaadatud 21.3.2020. 
  23. Ryan O'Hare (26.3.2020). "Coronavirus pandemic could have caused 40 million deaths if left unchecked" (inglise keeles). Imperial Collega. Vaadatud 29.3.2020. 
  24. "China pneumonia outbreak: Mystery virus probed in Wuhan". BBC News. Vaadatud 21. märts 2020.
  25. "Clinical features of patients infected with 2019 novel coronavirus in Wuhan, China". The Lancet. Vaadatud 26.01.2020.
  26. Andrew Joseph. "New coronavirus can cause infections with no symptoms, studies show". STAT News, 24. jaanuar 2020. Vaadatud 26.01.2020.
  27. "A familial cluster of pneumonia associated with the 2019 novel coronavirus indicating person-to-person transmission: a study of a family cluster". The Lancet, 24. jaanuar 2020. Vaadatud 26.01.2020.
  28. Lisa Schnirring. "Doubts rise about China's ability to contain new coronavirus". CIDRAP, 25. jaanuar 2020. Vaadatud 26.01.2020.
  29. "Coronavirus: China enacts tighter restrictions in Hubei" (inglise keeles). BBC. 16.02.2020. Vaadatud 16.02.2020. 
  30. "WHO Director-General's opening remarks at the mission briefing on COVID-19 - 26 February 2020". WHO. Vaadatud 21. märts 2020.
  31. Jaapanis karantiinis oleval kruiisilaeval nakatunute arv kasvab ERR, 12.02.2020 (vaadatud 01.03.2020)
  32. USA evakueeris oma kodanikud karantiinis ristluslaevalt ERR, 17.02.2020 (vaadatud 01.03.2020)
  33. "UK Prime Minister Boris Johnson to 'lead the national fightback' from home - BBC News" (inglise keeles). BBC. 27.3.2020. Vaadatud 27.3.2020. 
  34. "Tappev koroonaviirus nõudis esimese ohvri Euroopas". Delfi. Vaadatud 22. märts 2020.
  35. "Coronavirus now more deadly than SARS | NHK WORLD-JAPAN News". NHK WORLD (inglise keeles). Vaadatud 10.02.2020. 
  36. "Coronavirus is now more deadly than the sars pandemic in 03". ABC Columbia (inglise keeles). 10. veebruar 2020. Vaadatud 10.02.2020. 
  37. "Koroonaviiruse haigus COVID-19". Terviseamet. Vaadatud 21. märts 2020.
  38. "Eestis leiti esimene koroonaviirusesse nakatunu". ERR. 27. veebruar 2020, 08:51. Vaadatud 27.02.2020. "Kolmapäeva õhtul avastati Eestis esimene koroonaviirusesse nakatunu, kes tuli Eestisse bussiga Riiast, ütles sotsiaalminister Tanel Kiik" 
  39. "Eestis tuvastati teine koroonaviirusega nakatunu". ERR. 3. märts 2020, 20:11. Vaadatud 04.03.2020. "Haigestunu saabus 29. veebruari lennuga Bergamost Riiga, lennujaamast Eestisse liikus haigestunu isikliku transpordiga" 
  40. "Kolmandal eestimaalasel tuvastati koroonaviirus". ERR. 5. märts 2020, 11:50. Vaadatud 05.03.2020. "Terviseameti labor analüüsis kolmapäeval 43 koroonaviiruse proovi, millest positiivseks osutus 29. veebruaril Itaaliast Bergamost Riiga saabunud keskealise tallinlase antud proov" 
  41. [1] ERR, 12.03.2020 (vaadatud 13.03.2020)
  42. "Koroonaviiruse andmestik". Terviseamet. 
  43. "Coronavirus disease (COVID-19) advice for the public" (inglise keeles). WHO. Vaadatud 27.3.2020. 
  44. "Koroonaviiruse haigus COVID-19 trükised ja juhendmaterjalid". Terviseamet. Vaadatud 27.3.2020. 

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]