COVID-19

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
SARS-CoV-2 viirusosakesed (kollases) SEM-is vaadatuna
Rakku tunginud viirusosake. TEM

2019. aasta koroonaviirushaigus ehk koroonaviirushaigus-19[1] ehk COVID-19 on viirushaigus, mida põhjustab koroonaviirus SARS-CoV-2. COVID-19 on laialdase tähelepanu keskmes seoses käesoleva ülemaailmse pandeemiaga. Haigus on levinud ka Eestisse.

11. märtsil 2020 klassifitseeris Maailma Terviseorganisatsioon haiguse pandeemiaks, kui see oli jõudnud juba vähemalt 114 riiki, surnute arv oli ületanud 4000 piiri ja nakatunuid oli tuvastatud üle 120 tuhande.[2] 2. aprillil ületas tuvastatud nakatunute arv miljoni piiri ning surmade arv ligines 52 tuhandele.[3] Mai alguses oli tuvastatud nakatunute arv üle 3,3 miljoni ja surmade arv ligines 240 tuhandele. 20. mail ületas tuvastatud nakatunute arv 5 miljoni piiri, haiguse läbi oli surnud enam kui 326 tuhat inimest.[4]

Haigus on märgatavalt ohtlikum vanemaealistele. Uurides COVID-19 kätte surnute statistikat Itaalias ja Suurbritannias, on hinnatud, et ilma sellesse haigestumata oleks need inimesed elanud keskmiselt veel kümme aastat.[5]

Haiguse nimetus tähendab koroonaviirushaigust (inglise COronaVIrus Disease) ja "19" märgib aastat 2019, millal see haigus esmakordselt tuvastati.

COVID-19 on esimene koroonaviiruse põhjustatud pandeemia.[2]

Levimine[muuda | muuda lähteteksti]

Viirus levib inimeselt inimesele piisknakkusena, peamiselt lähedasel kontaktil nakkuskahtlase inimesega, kellel on nakkusele iseloomulikud sümptomid, eelkõige köha.[6][7] Kehasse jõuab viirus silmade, suu või nina kaudu ning levib limaga hingamisteedesse. Sissehingatava õhuga pääseb viirus kopsude alaossa ja tungib kopsu rakkudesse.[8]

Peiteaeg[muuda | muuda lähteteksti]

Haiguse peiteaeg ehk inkubatsiooniperiood (nakatumise ja haigusnähtude avaldumise vahele jääv aeg) on 2–14 päeva, tavaliselt 5 päeva.[6] Gripil on see tavaliselt 2 päeva, mis tähendab, et COVID-19 nakkuse puhul võib inimestel olla rohkem aega haigust levitada, enne kui nad oma haigestumist märkavad.[9]

Uuemate andmete järgi võib peiteaeg olla seniarvatust pikem ja jääda 7–9 päeva vahele. Samuti on arvatud, et nakatunud inimene võib haigust levitada juba 2–3 päeva enne esimeste sümptomite ilmnemist.[10] Uuringud kinnitavad, et viirus võib organismis püsida kuni kaheksa päeva pärast sümptomite kadumist.[11] Suurbritannia valitsus algatas aprilli alguses antigeenide testimise kampaania, millega loodetakse muuhulgas tuvastada haiguse läbi põdenud isikud.[12]

Sümptomid[muuda | muuda lähteteksti]

Hiina andmetel on palavikku täheldatud 88% juhtudest, kuiva köha 68% juhtudest, väsimust (38%), suurenenud limaeritust (33%), hingamisraskusi (20%) ja kurgu- või peavalu (13%).[2]

Haiguse sümptomid sarnanevad gripi omadega.[6] Nakatumise tagajärjeks võib olla surmaga lõppeda võiv kopsupõletik või äge respiratoorse disstressi sündroom.

Londoni King's College'i teadlased leidsid rakendusele COVID Symptom Tracker antud 400 000 vastuse analüüsimisel, et nakatumise sümptomiteks võib olla ka maitsmis- ja/või haistmismeele nõrgenemine, mida täheldas 59% nakatunud vastajaist.[13] Suurbritannias lisati maitsmis- haistmismeele häiringud ametlikult haiguse sümptomite loendisse maikuu keskpaiku.[14]

Ennetamine[muuda | muuda lähteteksti]

Haiguse ennetamiseks soovitab Terviseamet[15]:

  • Pesta käsi sooja voolava vee ja seebiga, vajadusel kasutada alkoholipõhist käte desinfitseerimisvahendit;
  • Vältida kontakti inimestega, kel on haigusnähud;
  • Vältida silmade, nina ja suu katsumist kätega;
  • Otsida varakult abi palaviku, köha ja hingamisraskuste korral;
  • Kergete hingamisteede haiguste sümptomide korral järgida hoolikalt tavapäraseid kätehügieeni nõudeid ning võimalusel püsida kuni tervenemiseni kodus;
  • Aevastamisel või köhimisel järgida hingamisteede hügieeni:
    • katta suu ja nina ühekordse salvrätiga, visata see kohe prügikasti ja puhastada seejärel käed. Salvrätiku puudumisel kasutada oma varrukat, mitte paljast kätt;
    • vältida palja käe kasutamist suu ja nina katmisel.

Ravi[muuda | muuda lähteteksti]

Paranemine peaks toimuma kõige rohkem kuue nädala jooksul ning inimene tunnistatakse terveks, kui ta on andnud järjest kaks negatiivset proovi.[16]

Viirusvastast vaktsiini ei ole, selle väljatöötamisega tegelevad mitmed asutused. Seejuures kasutatakse varasemat tööd SARS-CoV viiruse vastu, sest mõlemad viirused tungivad inimese rakkudesse sama ACE2 ensüümi vahendusel.[17] Peamisi uurimissuundi on kolm. Esimene on suunatud terve viiruse vastu ja selleks kasutatakse kehas viirusvastase reaktsiooni esilekutsumiseks viiruse inaktiivseid või tapetud osakesi. Teine suund on luua viiruse alamühikuid sihtivaid vaktsiine, et koolitada immuunsüsteemi teatud viiruse valkude vastu, mis SARS-CoV-2 puhul on inimese ACE2 ensüümiga interakteeruvad S-spike-valgud. Kolmas suund on nn nukleiinhappe vaktsiinid. Vaktsiinid vajavad enne kasutuselevõttu ulatuslikku katsetamist, et oleks võimalik veenduda nende efektiivsuses ja ohutuses.[18]

Kuningliku Melbourni Haigla ja Monashi Ülikooli teadlaste uuringus järeldatakse, et seni kogu maailmas nugiusside vastu kasutatav ravim ivermektiin pärsib SARS-CoV-2 replikatsiooni in vitro. Ivermektiini abil on võimalik rakukultuuris viiruse RNA olemasolu vähendada 48 tunni pärast umbes 5000 korda ja ravimi viiruse tuumatransporti pärssiv toime võib olla tõhus SARS-CoV-2 vastu.[19]

Hiinas tehtud katseuuringu kohaselt võib viiruse läbipõdenud inimese vereplasmat haigele inimesele üle kandes leevendada haige seisundit, kuna selline vereplasma sisaldab haigusega võitlevaid antikehasid.[20]

Suremus[muuda | muuda lähteteksti]

Haigusse suremus vanusegrupide kaupa Hiina andmetel

Jaanuari lõpus hindas WHO suremust 2% peale.[21] Hiljem on leitud, et suremus on ligikaudu 1%, kuid seegi sõltub palju nakatunute vanusest ja tervislikust seisust.[22] Eelkõige on viirus ohtlik vanemaealistele.[22] Haigusjuhtude kiire kasvu puhul ületatakse aga meditsiinisüsteemi võimekus abi osutada ning suremus võib oluliselt suureneda. Näiteks Wuhanis oli suremus 5,8%, aga ülejäänud Hiinas 0,7%.[22]

COVID-19 Eestis[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis 2020. aasta koroonaviirushaiguse pandeemia Eestis

Haigus hakkas levima 2019. aasta lõpul Wuhanis. Esimesed ulatuslikumad nakkuskolded väljaspool Hiina Rahvavabariiki tekkisid Itaalias, Iraanis ja Lõuna-Koreas.[6] Eestis leidis esimene haigusjuht kinnitust 27. veebruaril 2020.[6]

Üldiselt ei soovitatud Eesti inimestel veel 2020. aasta 11. märtsil reisida ka Egiptusse, Hispaaniasse, Iisraeli, Jaapanisse, Prantsusmaale, Saksamaale ja Singapuri.[23] 12. märtsi hilisõhtul kehtestati aga juba ka Eestis eriolukord, keelates muuhulgas avalikud üritused, kehtestades piiriületustel sanitaarkontrolli ning kästi valmistada ette õppetöö üleviimine kaug- ja koduõppevormile.[24] 15. märtsil otsustas valitsus taastada piirikontroll ning lubada alates 17. märtsist riiki ainult Eesti kodanikud ja siin elamisluba omavad isikud ning need välismaalased, kelle pereliige elab Eestis.[25]

25. märtsil anti teada esimesest koroonaviiruse nakkusse surnud patsiendist Eestis. Selleks ajaks oli Eestis viirus diagnoositud 404 inimesel.[26] Märtsi lõpuks oli registreeritud 745 laboratoorselt kinnitatud haigusjuhtu, haiglaravil viibis 91 patsienti (neist 13 intensiivravil), haiguse tagajärjel oli surnud 4 inimest.[27] Aprilli lõpuks oli tuvastatud 1689 nakatunut ja haigusse oli surnud 52 inimest.[28]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "COVID-19 ehk koroonaviirushaigus-19 kannavad edasi ka need nakatunud, kel haigusnähud puuduvad või on vähe väljendunud". Eesti Arst, märts 2020.
  2. 2,0 2,1 2,2 "Coronavirus: COVID-19 Is Now Officially A Pandemic, WHO Says" NPR, 11. märts 2020
  3. "Maailmas on koroonaviirus tuvastatud enam kui miljonil inimesel" ERR, 2. aprill 2020
  4. Lisa Shumaker, Cate Cadell (21. mai 2020). "Global coronavirus cases surpass 5 million, infections rising in South America" (inglise keeles). Reuters. Vaadatud 2.05.2020. 
  5. "Would most covid-19 victims have died soon, without the virus?" The Economist, 2. mai 2020
  6. 6,0 6,1 6,2 6,3 6,4 Koroonaviiruse haigus COVID-19 Terviseamet (vaadatud 15. märtsil 2020)
  7. Dyani Lewis (2.4.2020). "Is the coronavirus airborne? Experts can’t agree" (inglise keeles). Nature. Vaadatud 5.4.2020. 
  8. ""AK. Nädal": kuidas koroonaviirus organismi jõuab, seal paljuneb ja mõjub?". Eesti Rahvusringhääling, 22. märts 2020. Vaadatud 31.03.2020.
  9. "Covid-19 is not the flu. It’s worse." Vox, 13. märts 2020
  10. Lauren Tindale, Michelle Coombe, Jessica E Stockdale, Emma Garlock, Wing Yin Venus Lau, Manu Saraswat, Yen-Hsiang Brian Lee, Louxin Zhang, Dongxuan Chen, Jacco Wallinga, Caroline Colijn (2020). Transmission interval estimates suggest pre-symptomatic spread of COVID-19
  11. "Some COVID-19 patients still have coronavirus after symptoms disappear" (inglise keeles). ScienceDaily. 27.3.2020. Vaadatud 3.4.2020. 
  12. "How does a coronavirus antibody home test kit work, and how do I get one?" (inglise keeles). telegraph.co.uk. 6.4.2020, 16:15. Vaadatud 6.4.2020, 22:00. "The Government has bought 3.5 million finger-prick antibody tests that could soon radically transform the UK's response to Covid-19" 
  13. Michelle Roberts (1.4.2020). "Coronavirus: Are loss of smell and taste key symptoms?" (inglise keeles). BBC News online. Vaadatud 1.4.2020. 
  14. Chris Smyth (18.05.2020). "Anyone aged over 5 with coronavirus symptoms can have test, says Hancock" (inglise keeles). The Times. Vaadatud 18.05.2020. (Vajalik registreerumine (juhend)). "Symptoms for which you can get a test now include loss of sense of smell, with health chiefs hoping to identify more cases as the country moves to a national contact tracing system. // People are advised to be alert to food losing its flavour because smell and taste are so closely connected." 
  15. "Viirustest hoidumine". Terviseameti koduleht. Vaadatud 06.04.2020.
  16. "Teisipäevase seisuga on Eestis koroonaviirus tuvastatud 13 inimesel" ERR, 10. märts 2020
  17. "Features, Evaluation and Treatment Coronavirus (COVID-19)". StatPearls [Internet]. märts 2020. PMID 32150360 . Bookshelf ID: NBK554776. 
  18. Chen, Wen-Hsiang; Strych, Ulrich; Hotez, Peter J; Bottazzi, Maria Elena (3. märts 2020). "The SARS-CoV-2 Vaccine Pipeline: an Overview". Current Tropical Medicine Reports. doi:10.1007/s40475-020-00201-6. 
  19. Aivar Pau. "TEADLASTE UUS TEES | See tuntud ravim pärsib koroonaviirust". forte.delfi.ee, 5. aprill 2020. Vaadatud 05.04.2020.
  20. "Koroonast tervenenute vereplasma võib olla loodetud imeravim". Eesti Rahvusringhääling, 8. aprill 2020. Vaadatud 08.04.2020.
  21. Novel coronavirus press conference at United Nations of Geneva WHO, 29. jaanuar 2020
  22. 22,0 22,1 22,2 "Did the coronavirus get more deadly? The death rate, explained." Vox, 11. märts 2020
  23. "Ministeerium laiendas reisihoiatust Hispaaniale, Egiptusele ja Iisraelile" ERR, 11. märts 2020
  24. "Valitsus kuulutas välja eriolukorra" ERR, 12. märts 2020
  25. "Eesti taastab ajutiselt piirikontrolli kogu riigipiiril" Vabariigi Valitsus, 15. märts 2020
  26. "Koroonaviirus nõudis Eestis esimese inimelu" Postimees, 25. märts 2020
  27. "Eesti koroonaohvrite arv kerkis neljani" ERR, 31. märts 2020
  28. "COVID-19 blogi, 30. aprill: ööpäevaga lisandus 23 positiivset testi" Terviseamet, 30. aprill 2020

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]