COVID-19

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
SARS-CoV-2 viirusosakesed (kollases) SEM-is vaadatuna
Rakku tunginud viirusosake. TEM

2019. aasta koroonaviirushaigus ehk koroonaviirushaigus-19[1] ehk COVID-19 (akronüüm ingliskeelsest nimetusest ‘COronaVIrus Disease 19’) on viirushaigus, mida põhjustab koroonaviirus SARS-CoV-2. COVID-19 on laialdase tähelepanu keskmes seoses käesoleva ülemaailmse pandeemiaga. Haigus on levinud ka Eestisse.

11. märtsil 2020 klassifitseeris Maailma Terviseorganisatsioon haiguse pandeemiaks, kui see oli jõudnud juba vähemalt 114 riiki, surnute arv oli ületanud 4000 piiri ja nakatunuid oli tuvastatud üle 120 tuhande.[2] 2. aprillil ületas tuvastatud nakatunute arv miljoni piiri ning surmade arv ligines 52 tuhandele.[3] Mai alguses oli tuvastatud nakatunute arv üle 3,3 miljoni ja surmade arv ligines 240 tuhandele. 20. mail ületas tuvastatud nakatunute arv 5 miljoni piiri, haiguse läbi oli surnud enam kui 326 tuhat inimest.[4] 28. juunil ületas koroonaviirusega nakatunute ametlik arv 10 miljoni piiri[5].

Haigus on märgatavalt ohtlikum vanemaealistele. Uurides COVID-19 kätte surnute statistikat Itaalias ja Suurbritannias, on hinnatud, et ilma sellesse haigestumata oleks need inimesed elanud keskmiselt veel kümme aastat.[6]

Haiguse nimetus tähendab koroonaviirushaigust (inglise COronaVIrus Disease) ja "19" märgib aastat 2019, millal see haigus esmakordselt tuvastati.

COVID-19 on esimene koroonaviiruse põhjustatud pandeemia.[2]

Levimine[muuda | muuda lähteteksti]

Viirus levib inimeselt inimesele piisknakkusena, peamiselt lähedasel kontaktil nakkuskahtlase inimesega, kellel on nakkusele iseloomulikud sümptomid, eelkõige köha.[7][8] Kehasse jõuab viirus silmade, suu või nina kaudu ning levib limaga hingamisteedesse. Sissehingatava õhuga pääseb viirus kopsude alaossa ja tungib kopsu rakkudesse.[9]

Peiteaeg[muuda | muuda lähteteksti]

Haiguse peiteaeg ehk inkubatsiooniperiood (nakatumise ja haigusnähtude avaldumise vahele jääv aeg) on 2–14 päeva, tavaliselt 5 päeva.[7] Gripil on see tavaliselt 2 päeva, mis tähendab, et COVID-19 nakkuse puhul võib inimestel olla rohkem aega haigust levitada, enne kui nad oma haigestumist märkavad.[10] Kuna pea kolmandik nakatunutest põeb haigust sümptomiteta[11], on viiruse levikut raske kontrolli all hoida[12].

Uuringud kinnitavad, et viirus võib organismis püsida kuni kaheksa päeva pärast sümptomite kadumist.[13] Suurbritannia valitsus algatas aprilli alguses antigeenide testimise kampaania, millega loodetakse muuhulgas tuvastada haiguse läbi põdenud isikud.[14]

Õhklevi[muuda | muuda lähteteksti]

Leviku võimalikkus õhu kaudu tolmnakkusena on olnud vaidluste objekt pandeemia algusest peale.[15][16][17] Õhklevi puudutavaid väiteid on 2020 aasta jooksul ametlikes allikates veidi korrigeeritud ning mööndud, et kuigi lähikontaktis või eritingimustel võivad aerosoolid levikule kaasa aidata, siiski viirus tolmnakkustele nagu tuberkuloos või leetrid tüüpiliselt õhus lenduval kujul ei levi.[18][19]

Sümptomid[muuda | muuda lähteteksti]

Hiina andmetel on palavikku täheldatud 88% juhtudest, kuiva köha 68% juhtudest, väsimust (38%), suurenenud limaeritust (33%), hingamisraskusi (20%) ja kurgu- või peavalu (13%).[2]

Haiguse sümptomid sarnanevad gripi omadega.[7] Nakatumise tagajärjeks võib olla surmaga lõppeda võiv kopsupõletik või äge respiratoorse disstressi sündroom.

Londoni King's College'i teadlased leidsid rakendusele COVID Symptom Tracker antud 400 000 vastuse analüüsimisel, et nakatumise sümptomiteks võib olla ka maitsmis- ja/või haistmismeele nõrgenemine, mida täheldas 59% nakatunud vastajaist.[20] Suurbritannias lisati maitsmis- haistmismeele häiringud ametlikult haiguse sümptomite loendisse maikuu keskpaiku.[21]

Ennetamine[muuda | muuda lähteteksti]

Haiguse ennetamiseks soovitab Terviseamet[22]:

  • Pesta käsi sooja voolava vee ja seebiga, vajadusel kasutada alkoholipõhist käte desinfitseerimisvahendit;
  • Vältida kontakti inimestega, kel on haigusnähud;
  • Vältida silmade, nina ja suu katsumist kätega;
  • Otsida varakult abi palaviku, köha ja hingamisraskuste korral;
  • Kergete hingamisteede haiguste sümptomite korral järgida hoolikalt tavapäraseid kätehügieeni nõudeid ning võimalusel püsida kuni tervenemiseni kodus;
  • Aevastamisel või köhimisel järgida hingamisteede hügieeni:
    • katta suu ja nina ühekordse salvrätiga, visata see kohe prügikasti ja puhastada seejärel käed. Salvrätiku puudumisel kasutada oma varrukat, mitte paljast kätt;
    • vältida palja käe kasutamist suu ja nina katmisel.

Ravi[muuda | muuda lähteteksti]

Paranemine peaks toimuma kõige rohkem kuue nädala jooksul ning inimene tunnistatakse terveks, kui ta on andnud järjest kaks negatiivset proovi.[23]

Viirusvastast vaktsiini seni ei ole, selle väljatöötamisega tegelevad mitmed asutused. Seejuures kasutatakse varasemat tööd SARS-CoV viiruse vastu, sest mõlemad viirused tungivad inimese rakkudesse sama ACE2 ensüümi vahendusel.[24] Peamisi uurimissuundi on kolm. Esimene on suunatud terve viiruse vastu ja selleks kasutatakse kehas viirusvastase reaktsiooni esilekutsumiseks viiruse inaktiivseid või tapetud osakesi. Teine suund on luua viiruse alamühikuid sihtivaid vaktsiine, et koolitada immuunsüsteemi teatud viiruse valkude vastu, mis SARS-CoV-2 puhul on inimese ACE2 ensüümiga interakteeruvad S-spike-valgud. Kolmas suund on nn nukleiinhappe vaktsiinid. Vaktsiinid vajavad enne kasutuselevõttu ulatuslikku katsetamist, et oleks võimalik veenduda nende efektiivsuses ja ohutuses.[25]

Kuningliku Melbourne'i Haigla ja Monashi Ülikooli teadlaste uuringus järeldatakse, et seni kogu maailmas nugiusside vastu kasutatav ravim ivermektiin pärsib SARS-CoV-2 replikatsiooni in vitro. Ivermektiini abil on võimalik rakukultuuris viiruse RNA olemasolu vähendada 48 tunni pärast umbes 5000 korda ja ravimi viiruse tuumatransporti pärssiv toime võib olla tõhus SARS-CoV-2 vastu.[26]

Hiinas tehtud katseuuringu kohaselt võib koroona läbipõdenud inimese vereplasmat haigele inimesele üle kandes leevendada haige seisundit, kuna selline vereplasma sisaldab haigusega võitlevaid antikehasid.[27]

Suremus[muuda | muuda lähteteksti]

Haigusse suremus vanusegruppide kaupa Hiina andmetel

Jaanuari lõpus hindas WHO suremust 2% peale.[28] Hiljem on leitud, et suremus on ligikaudu 1%, kuid seegi sõltub palju nakatunute vanusest ja tervislikust seisundist.[29] Eelkõige on viirus ohtlik vanemaealistele.[29] Haigusjuhtude kiire kasvu puhul ületatakse aga meditsiinisüsteemi võimekus abi osutada ning suremus võib oluliselt suureneda. Näiteks Wuhanis oli suremus 5,8%, aga ülejäänud Hiinas 0,7%.[29]

COVID-19 Eestis[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Koroonapandeemia Eestis

Haigus hakkas levima 2019. aasta lõpul Wuhanis. Esimesed ulatuslikumad nakkuskolded väljaspool Hiina Rahvavabariiki tekkisid Itaalias, Iraanis ja Lõuna-Koreas.[7] Eestis leidis esimene haigusjuht kinnitust 27. veebruaril 2020.[7]

Üldiselt ei soovitatud Eesti inimestel veel 2020. aasta 11. märtsil reisida ka Egiptusse, Hispaaniasse, Iisraeli, Jaapanisse, Prantsusmaale, Saksamaale ja Singapuri.[30] 12. märtsi hilisõhtul kehtestati aga juba ka Eestis eriolukord, keelates muuhulgas avalikud üritused, kehtestades piiriületustel sanitaarkontrolli ning kästi valmistada ette õppetöö üleviimine kaug- ja koduõppevormile.[31] 15. märtsil otsustas valitsus taastada piirikontroll ning lubada alates 17. märtsist riiki ainult Eesti kodanikud ja siin elamisluba omavad isikud ning need välismaalased, kelle pereliige elab Eestis.[32]

25. märtsil anti teada esimesest koroonaviiruse nakkusse surnud patsiendist Eestis. Selleks ajaks oli Eestis viirus diagnoositud 404 inimesel.[33] Märtsi lõpuks oli registreeritud 745 laboratoorselt kinnitatud haigusjuhtu, haiglaravil viibis 91 patsienti (neist 13 intensiivravil), haiguse tagajärjel oli surnud 4 inimest.[34] Aprilli lõpuks oli tuvastatud 1689 nakatunut ja haigusse oli surnud 52 inimest.[35] 1. augusti seisuga oli tuvastatud 2072 nakatunut, kellest tervenenuks arvati 1934 ja surnud oli 63.[36]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "COVID-19 ehk koroonaviirushaigus-19 kannavad edasi ka need nakatunud, kel haigusnähud puuduvad või on vähe väljendunud". Eesti Arst, märts 2020.
  2. 2,0 2,1 2,2 "Coronavirus: COVID-19 Is Now Officially A Pandemic, WHO Says" NPR, 11. märts 2020
  3. "Maailmas on koroonaviirus tuvastatud enam kui miljonil inimesel" ERR, 2. aprill 2020
  4. Lisa Shumaker, Cate Cadell (21. mai 2020). "Global coronavirus cases surpass 5 million, infections rising in South America" (inglise keeles). Reuters. Vaadatud 2.05.2020. 
  5. "Koroonaviirusega nakatunute ametlik arv ületas 10 miljoni piiri" ERR, 28. juuni 2020
  6. "Would most covid-19 victims have died soon, without the virus?" The Economist, 2. mai 2020
  7. 7,0 7,1 7,2 7,3 7,4 Koroonaviiruse haigus COVID-19 Terviseamet (vaadatud 15. märtsil 2020)
  8. Dyani Lewis (2.4.2020). "Is the coronavirus airborne? Experts can’t agree" (inglise keeles). Nature. Vaadatud 5.4.2020. 
  9. ""AK. Nädal": kuidas koroonaviirus organismi jõuab, seal paljuneb ja mõjub?". Eesti Rahvusringhääling, 22. märts 2020. Vaadatud 31.03.2020.
  10. "Covid-19 is not the flu. It’s worse." Vox, 13. märts 2020
  11. "Contact tracing: public health management of persons, including healthcare workers, who have had contact with COVID-19 cases in the European Union – third update". ECDC. 20. november 2020. Vaadatud 25. november 2020. 
  12. Lutsar, Irja (29. oktoober 2020). "Lutsar: sümptomiteta lähikontaktsed peaksid testima minema". ERR.ee. Rahvusringhääling. Vaadatud 25. november 2020. 
  13. "Some COVID-19 patients still have coronavirus after symptoms disappear" (inglise keeles). ScienceDaily. 27.3.2020. Vaadatud 3.4.2020. 
  14. "How does a coronavirus antibody home test kit work, and how do I get one?" (inglise keeles). telegraph.co.uk. 6.4.2020, 16:15. Vaadatud 6.4.2020, 22:00. "The Government has bought 3.5 million finger-prick antibody tests that could soon radically transform the UK's response to Covid-19" 
  15. Peterson, Pärt (6. aprill 2020). "COVID-19 võib levida ka hingamise teel". Tõenduspõhine info COVID-19 kohta. Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkond. Vaadatud 15. november 2020. 
  16. Janice Hopkins Tanne. "Covid-19: CDC publishes then withdraws information on aerosol transmission". The BMJ, 24. september 2020. Vaadatud 15. november 2020.
  17. "Kas koroonaviirus levib kortermaja ventilatsioonisüsteemi kaudu?". COVID-19 kriisi veebileht. Vaadatud 15. november 2020.
  18. Dyani Lewis. "Is the coronavirus airborne? Experts can’t agree". Nature, 2. aprill 2020. Vaadatud 23. aprill 2020.
  19. Brian Resnick. "Scientists say the coronavirus is airborne. Here’s what that means". Vox, 5. oktoober 2020. Vaadatud 15. november 2020.
  20. Michelle Roberts (1.4.2020). "Coronavirus: Are loss of smell and taste key symptoms?" (inglise keeles). BBC News online. Vaadatud 1.4.2020. 
  21. Chris Smyth (18.05.2020). "Anyone aged over 5 with coronavirus symptoms can have test, says Hancock" (inglise keeles). The Times. Vaadatud 18.05.2020. (Vajalik registreerumine (juhend)). "Symptoms for which you can get a test now include loss of sense of smell, with health chiefs hoping to identify more cases as the country moves to a national contact tracing system. // People are advised to be alert to food losing its flavour because smell and taste are so closely connected." 
  22. "Viirustest hoidumine". Terviseameti koduleht. Vaadatud 06.04.2020.
  23. "Teisipäevase seisuga on Eestis koroonaviirus tuvastatud 13 inimesel" ERR, 10. märts 2020
  24. "Features, Evaluation and Treatment Coronavirus (COVID-19)". StatPearls [Internet]. märts 2020. PMID 32150360 . Bookshelf ID: NBK554776. 
  25. Chen, Wen-Hsiang; Strych, Ulrich; Hotez, Peter J; Bottazzi, Maria Elena (3. märts 2020). "The SARS-CoV-2 Vaccine Pipeline: an Overview". Current Tropical Medicine Reports. doi:10.1007/s40475-020-00201-6. 
  26. Aivar Pau. "TEADLASTE UUS TEES | See tuntud ravim pärsib koroonaviirust". forte.delfi.ee, 5. aprill 2020. Vaadatud 05.04.2020.
  27. "Koroonast tervenenute vereplasma võib olla loodetud imeravim". Eesti Rahvusringhääling, 8. aprill 2020. Vaadatud 08.04.2020.
  28. Novel coronavirus press conference at United Nations of Geneva WHO, 29. jaanuar 2020
  29. 29,0 29,1 29,2 "Did the coronavirus get more deadly? The death rate, explained." Vox, 11. märts 2020
  30. "Ministeerium laiendas reisihoiatust Hispaaniale, Egiptusele ja Iisraelile" ERR, 11. märts 2020
  31. "Valitsus kuulutas välja eriolukorra" ERR, 12. märts 2020
  32. "Eesti taastab ajutiselt piirikontrolli kogu riigipiiril" Vabariigi Valitsus, 15. märts 2020
  33. "Koroonaviirus nõudis Eestis esimese inimelu" Postimees, 25. märts 2020
  34. "Eesti koroonaohvrite arv kerkis neljani" ERR, 31. märts 2020
  35. "COVID-19 blogi, 30. aprill: ööpäevaga lisandus 23 positiivset testi" Terviseamet, 30. aprill 2020
  36. "COVID-19 blogi, 1. august: ööpäevaga lisandus 8 positiivset testitulemust" Terviseamet, 1. august 2020
Viitamistõrge: <references>-siltide vahel olevat <ref>-silti nimega "Tindale" ei kasutata eelnevas tekstis.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]