SARS-CoV

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Ägeda raskekujulise respiratoorse sündroomiga koroonaviirus
Sünonüümid SARS-CoV, SARS-i koroonaviirus[viide?]
SARS virion.gif
SARS-CoV virion
Tüübid viirus
Esinemissagedus 8098 juhtumit (2002-2004)
Surmad 774 (2002-2004)
Klassifikatsioon ja välisallikad

Ägeda raskekujulise respiratoorse sündroomiga koroonaviirus ehk SARS-CoV on viirus, mis põhjustab SARS-i.[1]

See on RNA-viirus, mis nakatab kopsude epiteelkudesid ning siseneb peremeesrakku, seondudes ACE2 retseptoritega. SARS-CoV on nakkav inimestele, nahkhiirtele ja tsiibetitele.

16. aprillil 2003 teatas Maailma Tervishoiuorganisatsioon (WHO), et 10 riigi 13 labori koostöö tulemusel tuvastati, et SARS-i haiguspuhangu põhjus on uus koroonaviirus, mis polnud varem inimeste seas levinud.[2] Ameerika Ühendriikide Haiguste Kontrolli ja Tõrje Keskus ja Kanada riiklik mikrobioloogia laboratoorium tuvastasid SARS-CoV genoomi aprillis 2003. Lõpliku kinnituse, et haiguspuhangu põhjustas SARS-CoV andis Erasmuse Rotterdami ülikooli labor, mis tõestas makaakide peal, et viirus põhjustab SARS-i.

2006. aastal tõestasid Hiina teadlased, et SARS-CoV kandus inimestele üle loomadelt, tuvastades tsiibeti viiruse vaheperemehena. 2017. aastal tõestasid Hiina teadlased, et viirus pärines Yunnani provintsi nahkhiirtelt.[3]

2019. aastal põhjustas SARS-CoV-iga suguluses olev SARS-CoV-2 2019.–2020. aasta koroonaviirushaiguse pandeemia.[4]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 "About SARS". CDC. Vaadatud 22. märts 2020.
  2. 2,0 2,1 "Coronavirus never before seen in humans is the cause of SARS". WHO. Vaadatud 22. märts 2020.
  3. 3,0 3,1 "Scientists trace 2002 Sars virus to colony of cave-dwelling bats in China". The Guardian. Vaadatud 22. märts 2020.
  4. 4,0 4,1 "COVID-19 coronavirus epidemic has a natural origin". Science Daily. Vaadatud 22. märts 2020.