Kirurgiline mask

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Kirurgiline mask
Surgical face mask.jpg
Kirurgiline mask
Muud nimetused kirurgimask, meditsiiniline mask, kaitsemask, näomask
Arstiteadusharu profülaktika
Kasutusalad piisklevinakkuse tõrje
Tüüp FFP1, FFP2, FFP3
Standard FFP standardid
Hind < 10 €
Kirurgilise maski ja kaitseprillidega meditsiinitöötaja

Kirurgiline mask ehk kirurgimask, tuntud ka kui meditsiiniline mask, kaitseb nii patsienti kui ka arsti bakterite eest. Respiraator (klapiga mask) on põhiliselt kasutusel tolmustes tingimustes, aga on ka respiraatoreid, mida tarvitatakse bakterite ja viiruste tõrjeks.[1]

Enamik baktereid on läbimõõduga 0,5–1,2 mikromeetrit (μm) ja viiruseosakese läbimõõt on ligikaudu 0,02-0,2 μm. Kaitsemaski eesmärk on püüda kinni võimalikult palju viiruseosakeste suuruseid osakesi.[1] Kõrgeima kaitse tagavad kolmekihilised maskid, mis peavad kinni vähemalt 98% protsenti õhus olevatest osakestest.[2][1] Need on Terviseamet kandnud meditsiiniseadmete ja abivahendite andmekogusse.

Kirurgilise maskiga poekülastaja

Meditsiiniseadmena registreeritud maskide peal on lühend BFE (ing k Bacterial Filtration Efficiency), mis näitab bakterite filtreerimise tõhusust ehk mitu protsenti õhus leiduvatest osakestest suudab mask kinni pidada.

Respiraator[muuda | muuda lähteteksti]

Respiraator tüüpi kaitsemaskide puhul on kasutusel liigitus FFP (ing k filtering facepiece), mis jagab maskid kolme kategooriasse, millest FFP3 tase on kõige kõrgem. Tolmumaskideks kutsutakse FFP1 tüüpi maski. Need maskid suudavad kinni hoida kuni 80% õhus leiduvatest osakestest ning kaitsta kandjat kui näiteks viiruseosake on süljepiisa või tolmuosakese küljes.[2]

Kirurgiline kaitsemask on mõeldud tavaliselt ühekordseks kasutuseks ja selle eluiga on ligi 3 tundi. Respiraator tüüpi maskide eluiga on kuni 8 tundi. Kui mask on korra lõua peale tõmmatud, seda on käega korduvalt kohendatud, katsutud või see on niiskeks läinud, tuleb mask välja vahetada.[1]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Paul Fürsti gravüür umbes 1721. aastal katkuarstist Marseilles'. Maski "nokk" on vajalik selleks, et seal hoida katku tõrjuvaid ravimtaimi.

Meditsiinis on kaitsemaske kasutatud juba sajandeid ja mõningast kaitset piisknakkuse eest pakkusid ka kunagised algupärased lihtsad maskid, kuid tõhusamad maskid tulid kasutusele alles 20. sajandil. Esimene massiline ja süsteemne maskide kasutuselevõtt epideemia leviku strateegia osana toimus 1910. aastal Kirde-Hiinas katku peatamiseks malaisialase dr Wu Lien-teh eestvedamisel, kes täiustas olemasolevaid maske ja lisas sellele erinevaid kihte.[3]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]