Tanel Kiik
| Tanel Kiik | |
|---|---|
.jpg) | |
| Riigikogu liige | |
| Ametis | |
|
Ametisse asumise aeg 10. aprill 2023 | |
| Riigikogu Eesti Keskerakonna fraktsiooni esimees | |
|
Ametiaeg 11. aprill 2023 – 5. jaanuar 2024 | |
| Eelnev | Jaanus Karilaid |
| Järgnev | Lauri Laats |
| Tallinna abilinnapea | |
|
Ametiaeg 9. september 2022 – 9. aprill 2023 | |
| Eelnev | Andrei Novikov |
| Eesti tervise- ja tööminister | |
|
Ametiaeg 26. jaanuar 2021 – 3. juuni 2022 | |
| Järgnev | Signe Riisalo, kt |
| Eesti sotsiaalminister | |
|
Ametiaeg 29. aprill 2019 – 26. jaanuar 2021 | |
| Eelnev | Riina Sikkut (tervise- ja tööminister) ja Kaia Iva (sotsiaalkaitseminister) |
| Järgnev | Jätkab tervise- ja tööministrina ja Signe Riisalo (sotsiaalkaitseminister) |
| Isikuandmed | |
| Sünniaeg | 23. jaanuar 1989 |
| Erakond |
Eesti Keskerakond (2018–2024) Sotsiaaldemokraatlik Erakond (2024–) |
Tanel Kiik (sündinud 23. jaanuaril 1989) on Eesti poliitik, XV Riigikogu liige.
Tanel Kiik on lõpetanud 2007. aastal Kadrioru Saksa Gümnaasiumi[1] ja 2016. aastal Tartu Ülikooli Pärnu kolledži ettevõtluse ja projektijuhtimise erialal cum laude. 2016. aastal alustas ta magistriõpinguid Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudis.
Tegevus poliitikas[muuda | muuda lähteteksti]
Aastatel 2012–2016 oli Tanel Kiik Jüri Ratase nõunik Riigikogus ja aastatel 2016–2019 peaminister Jüri Ratase büroo juht Riigikantseleis[2].
Alates 29. aprillist 2019 oli Tanel Kiik Jüri Ratase teises valitsuses sotsiaalminister ja alates 26. jaanuarist 2021 kuni 3. juunini 2022 Kaja Kallase esimeses valitsuses tervise- ja tööminister.[2]
Ta oli alates 9. septembrist 2022 kuni 9. aprillini 2023 Tallinna abilinnapea, kes vastutas Tallinna Linnavaraameti ja Tallinna Transpordiameti tegevuse eest.[3]
Ta kandideeris 2023. aasta valimistel Riigikokku, kogus valimisringkonnas nr 1 (Haabersti, Põhja-Tallinn ja Kristiine) 2070 häält ning osutus valituks.[4] 11. aprillil 2023 valiti ta Keskerakonna fraktsiooni esimeheks.[5]
5. jaanuaril 2024 teatas ta Keskerakonnast lahkumisest ja liitumisest Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga.[6]
Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]
- 2020 Johan Skytte medal[7] (panuse eest tõenduspõhise riigivalitsemise edendamisse Eestis[8])
Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]
Ta on abielus ja tal on üks laps[9]. Tema ema on kunstiteadlane Helena Risthein, isa organist ja orelihooldaja Tiit Kiik, vanaisa on elektrotehnikateadlane Endel Risthein.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ https://web.archive.org/web/20180117220331/http://www.ksg.edu.ee/et/47-lend
- ↑ 2,0 2,1 Sotsiaalminister Tanel Kiik Vabariigi Valitsus (vaadatud 24. novembril 2019)
- ↑ [1][alaline kõdulink] Tallinna Linnavalitsuse veebisait.
- ↑ Valimisringkond nr 1 valimised.ee (andmed seisuga 20.04.2023 15:33)
- ↑ "Riigikogu Keskerakonna fraktsioon valis esimeheks Tanel Kiige" ERR, 11. aprill 2023
- ↑ "Kuus riigikogu keskerakondlast lahkus parteist, neist neli liitub sotsidega" ERR, 5. jaanuar 2024
- ↑ "Johan Skytte medali kavalerid". Vaadatud 3.12.2022.
- ↑ "Tartu Ülikool tunnustab Skytte medaliga sotsiaalminister Tanel Kiike" Tartu Ülikool, 29. mai 2020
- ↑ Koorits, Vahur (21. november 2019). "Minister, kellele ei meeldi lipsu kanda". Eesti Päevaleht Online. Ekspress Grupp. Vaadatud 10.09.2020.
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Merilin Kruuse: "Aktiivne kesknoor, salapäraste MTÜ-de asutaja, maakler ja karskustegelane. Kes on peaministri büroo uus juht Tanel Kiik?" Delfi, 11. detsember 2016
- Vahur Koorits: "MÕJUKAD | Minister, kellele ei meeldi lipsu kanda" Eesti Päevaleht, 22. november 2019