Koroonakriis Eestis

Lisa lingid
Allikas: Vikipeedia
Nõmme turg 15. aprillil 2020
Võrdlemisi inimtühi Tartu kesklinn 18. märtsil 2020

Koroonakriis Eestis on osa üleilmsest koroonakriisist, mis avaldab mõju majandusele, poliitikale, kultuurile, haridusele ja enamikule teistele ühiskondliku elu valdkondadele. Kriisi põhjustas koroonapandeemia puhkemine 2020. aasta alguses ja sellel eeldatakse olevat pikaajaline mõju.

Eesti Pank hindas märtsi lõpul, et Eesti majandus kahaneb selle tulemusena 2020. aastal vähemalt 6% ning seda juhul, kui olukord leeveneb mai alguseks.[1] Juunis prognoosis Eesti Pank majanduslanguseks 10 protsenti ning hindas, et majanduse taastamiseks kulub kaks aastat.[2] Seejuures on maailmas prognoositud ka 2007.–2008. aasta finantskriisiga võrreldavat või sellest isegi suuremat majanduslangust.[3][4] Erinevalt eelmisest majandussurutisest oli Eesti majandus kriisiks paremini valmis ja seeläbi loodetakse kiiremat taastumist.[5] Swedbank prognoosis novembri algul Eesti 2020. aasta majanduslanguseks 3,2 protsenti.[6] Statistikaameti andmetel kujunes 2020. aastal majanduslanguseks 2,9 protsenti.[7]

Valitsus kuulutas 12. märtsil pandeemia tõttu välja eriolukorra, mille järk-järgult karmistatud reeglid avaldasid mõju kõigile eluvaldkondadele. Valitsusele on heidetud ette kriisiaegse eriolukorra ärakasutamist oma poliitiliste eesmärkide saavutamiseks, sh Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni osalist peatamist, kliimaeesmärkide eiramist ja põlevkivitööstuse toetamist õlitehase rajamise otsustamisega, diislikütuse aktsiiside langetamist, pidurdunud pensionireformi läbisurumist pensionikindlustuse teise samba maksete peatamisega, immigratsiooni ja välismaalaste Eestis viibimise piiramist, ebaeesmärgipäraste jälgimismeetmete kehtestamise ettevalmistamist. Eriolukord kehtis kuni 17. maini, kuid mitmed piirangud jätkusid ka pärast seda.

Alates 11. märtsist 2021 hakati taas rakendama tugevamaid meetmeid haiguse leviku takistamiseks.[8]

Kriisi mõjul asendus tööjõunappus töökohtade puudusega.[9] Eesti Panga tööturu ülevaate kohaselt jäi Eesti majanduse langus viiruspuhangu esimese laine ajal väiksemaks kui enamikus Euroopa riikides ning tööpuudus suurenes II kvartalis 7,1 protsendile.[10] Aasta kokkuvõttes tuli aga keskmiseks töötuse määraks 7,3 protsenti, kuigi pandeemiaeelsetes prognoosides oodati 5,7 protsenti.[11]

On hinnatud, et Eesti majandus oli 2020. aastal 1,57 miljardit eurot väiksem, kui oleks võinud oodata kriisieelsete prognooside põhjal.[11]

Taust[muuda | muuda lähteteksti]

Pandeemia algusperioodil levis viirus kõige rohkem Saaremaal

2019. aasta detsembris tuvastati Hiinas Wuhanis tundmatu viirushaiguse puhang. 9. jaanuaril anti teada, et kopsupõletiku puhanguga seoses kahtlustatakse uut tüüpi koroonaviirust.[12] 11. veebruaril andis Maailma Terviseorganisatsioon viirushaigusele ametliku nime COVID-19.[13] Maailmas oli sel ajal haigusse surnud üle tuhande inimese ja haigestunuid oli teadaolevalt ligi 42 000.[13]

Esimene nakatumisjuhtum Eestis leidis kinnitust 27. veebruaril. 11. märtsil liigitas Maailma Terviseorganisatsioon haiguspuhangu pandeemiaks.[14] Samal päeval tuvastati Eestis neli uut koroonaviirusega nakatunut, mille järel suurenes nakatunute arv 17 inimeseni.[15] 12. märtsil teatas Terviseamet juhtude arvu suurenemisest 27-ni ning haiguse kohalikust levikust.[16] Sama päeva hilisõhtul kehtestati Eestis eriolukord.[17] 25. märtsil anti teada esimesest haiguse kätte surnust Eestis.[18] 24. aprillil otsustas valitsus pikendada eriolukorda 17. maini.[19]

Algusest peale keelustati eriolukorra ajaks kõik avalikud koosolekud, samuti kultuuri- ja spordiüritused, suleti kinod, hiljem piirati liikumisvabadust Lääne-Eesti suurematel saartel. Alates 16. märtsist suleti koolid, huviringid ja mindi üle distantsõppele. Alates 17. märtsist kehtestati piirikontroll Eesti välispiiril. 25. märtsist kehtestati n-ö 2 + 2 reegel ehk nõue avalikus ruumis viibimiseks kõige enam kahekaupa ja hoides kahemeetrist distantsi ülejäänud inimestest. 27. märtsist suleti kaubanduskeskused, v.a neis paiknevad toidupoed, apteegid, telekomiettevõtete kontorid, pakiautomaadid ja meditsiinivahendeid müüvad kauplused. 4. aprillist täpsustati eriolukorra nõudeid kauplustele, mis peavad lisaks desinfitseerimisvahenditele tagama ka 2 + 2 reegli täitmise ostusaalis, ning kauplused peavad välja arvutama selle tagamist võimaldava inimeste hulga ja seda kontrollima.

2. aprilli õhtuks ületas üle maailma ametlikult kinnitatud haigusjuhtumite arv miljonit ja haigusse oli surnud üle 51 tuhande inimese.[20] Eestis oli 5. aprilliks tuvastatud 1097 haiget ning haiglaravil oli juba 130 inimest. Terviseameti erakorralise meditsiini osakonna juhataja Martin Kadai ei välistanud samal päeval antud intervjuus, et tegelik juhtumite arv Eestis võis olla kuni 10 tuhat inimest[21]. Samas hakkas aprillis tuvastatud uute haigusjuhtumite arv päevas vähenema ning terve mai jooksul tuvastati Eestis kokku ainult 180 uut juhtu. Juuni alguseks oli Eestis tuvastatud 1870 nakatunut, kellest tervenenuks loeti 1625[22].

Maailmas oli aga aprilli lõpuks kinnitatud haigusjuhtumite arv ületanud 3 miljoni piiri (millest enam kui 1 miljon juhtumit oli registreeritud Ameerika Ühendriikides[23]) ning haiguse tõttu oli surnud enam kui 220 tuhat inimest.[24] Juuni alul ületas ametlikult kinnitatud nakkusjuhtumite arv maailmas 7 miljoni piiri ja haiguse läbi oli surnud enam kui 400 tuhat inimest.[25]

Koroonaviiruse seireuuringud[muuda | muuda lähteteksti]

23. aprillil 2020 algas Tartu Ülikooli eestvedamisel koroonaviiruse levimuse seireuuring „COVID-19 aktiivne seire“, mille eesmärk on selgitada välja koroonaviiruse tegelik levik ja epideemia kulg Eestis. Uuringu käigus küsitletakse ja testitakse juhuvalimi alusel inimesi üle Eesti. Sel moel selgitatakse välja viiruse levik nii haigustunnustega kui ka haigustunnusteta inimeste seas. Uuringumeeskond esitab valitsusele iga uuringuetapi järel vahekokkuvõtte, mis on abiks viiruse levikut pidurdavate meetmete tulemuslikkuse hindamisel ja muutmisel. Alates 21. veebruarist 2021 määratakse seireuuringus osalejatel ka koroonaviirusevastaste antikehade hulk. Analüüsi tulemused võimaldavad hinnata immuunsuse teket ühiskonnas.[26]

Koroonaviiruse levimuse seireuuringut juhib Tartu Ülikooli peremeditsiini professor Ruth Kalda. Uuringumeeskonda kuulub 17 teadlast viiest ülikooli instituudist. Partneritena on kaasatud uuringufirma Kantar Emor ning tervishoiuettevõtted Synlab Eesti ja Medicum. Seireuuringut rahastab Vabariigi Valitsus.

Alates 2020. aasta augustist teevad Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi teadlased regulaarset koroonaviiruse seiret reovees. Rahvusvaheline kogemus näitab, et reoveeproovidest on võimalik avastada viiruse jälgi enne kliiniliste patsientide leidmist. Reoveeseire annab Terviseametile varajast infot nakkuse piirkondliku leviku kohta. Uuringu eesmärk on avastada varjatud nakkuskoldeid ja jälgida puhangudünaamikat. Uuringu käigus võetakse reoveeproove kõigis maakonnakeskustes, üle 10 000 elanikuga linnades ning vajadust mööda ka väiksemates asulates. Proovide kogumisel teeb Tartu Ülikool koostööd Eesti Keskkonnauuringute Keskuse ja vee-ettevõtetega, kes käitavad linnade reoveepuhasteid. Proovide analüüsid tehakse Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi laborites. Uuringu eestvedajad on Tartu Ülikooli antimikroobsete ainete tehnoloogia professor Tanel Tenson ja molekulaarse ökoloogia kaasprofessor Veljo Kisand.[27]

Digilahendused[muuda | muuda lähteteksti]

Jüri Ratase videokõne KOVidega 29. mail 2020

Riigi Infosüsteemi Amet on loonud koroonakriisile reageerides riikliku failivahetusportaali ja suhtluskeskkonna.

Garage48 korraldas 13.–15. märtsil 48-tunnise häkatoni "Hack the crisis", mis laiendati globaalseks ning ülemaailmne koroonakriisi häkaton toimus 9.–12. aprillil.[28]

Laialdast tähelepanu pälvis ka kriisihäkatonil Garage48 loodud koroonakaart.[29]

Seoses digiõppe laialdase kasutamise vajadusega loodi kodanikualgatuse, et tagada õpilastele vajalikud arvutid.[30]

Samas on ette heidetud ka seda, et varem ei olnud loodud kriisiolukorra puhuks mingeid lahendusi ning siiamaani puudub riigil digitaalne õpikeskkond.[31]

Koroonatõendite kontrollimise vajadus soodustas ühtlasi Euroopa Liidus riikideüleste digilahenduste arengut.[32]

Majandus[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti Pank on ennustanud majanduse kahanemist 6–14 protsenti sõltuvalt sellest, kas kriis leeveneb kevadel või hilissuvel.[33]

Äripäeva infopanga kiiranalüüsi järgi hinnati märtsis, et Eestis võib töö kaotada 65 000 inimest. Prognoositi, et kõige rohkem inimesi kaotab töö töötlevas tööstuses, ehituses, transpordis, laonduses ning kaubanduses, keerulises olukorras on majutus, toitlustus, meelelahutus, kinnisvaraalane tegevus, mäetööstus ja reisikorraldus.[34]

Valitsuse koroonakriisi lisaeelarve arvestab tööpuuduse 10-protsendise kasvu ja 8-protsendise majanduslangusega.[35]

Swedbank prognoosis novembri algul majanduslanguseks 3,2 protsenti. Leiti, et majandus taastus kevadisest kukkumisest oodatust kiiremini, kuigi taastumist aeglustab viiruse uus laine.[6]

Riigipoolse toetusena ettevõtetele kriisi ajaks on Töötukassa, Maksu- ja Tolliamet ning KredEx töötanud välja toetusskeemid.[36][37][38]

Kritiseeritud on valitsuse tegevust majanduse toetamisel, mille puhul on nähtud teatud ettevõtete eelistamist teistele. Näiteks on avaldatud arvamust, et Tallinkile lubatud hiigellaen on antud märksa soodsamatel tingimustel, kui teistel ettevõtetel on võimalik laenu saada, ja see toetab eelkõige ettevõtte suuromanikke.[39] Madis Müller on ka välja öelnud, et suurettevõtetele laenu andes peaks riik võtma neis ettevõtetes osaluse, et maksumaksjatel oleks samuti võimalus sellest tegevusest kasu saada.[40] Riigikontroll on ka välja toonud, et Kredex on jaganud kriisilaene ja käendusi ähmaste kriteeriumite ja eesmärkidega.[41]

Tähelepanu on pälvinud ka valitsuse suhtumine iduettevõtluse suunal.[42] Selle näiteks kujunes takso- ja kullerteenuseid vahendav Bolt, mis küsis riigilt abi 50 miljoni euro laenamiseks, kuid millest keelduti.[43][44] Indrek Neivelt on hoiatanud, et nii võib Bolt oma peakontori Eestist ära kolida.[45]

Tallinki ja Bolti ümber käinut on seostatud ka sellega, miks EKRE vahetas väliskaubanduse- ja IT-ministri kohalt välja Kaimar Karu, kes suhtus iduettevõtetesse soosivalt ning pooldas Tallinki puhul lähemat analüüsi.[46] Samas ei tahtnud Karu aasta algul kooskõlastada ka välismaalaste seaduse muudatusi,[47] mille juures leidis mitmeid probleeme.[48]

Jürgen Ligi sõnul toppis valitsus kriisimeetmetesse parteilisi meetmeid, mis "maksavad tohutult palju raha ja ei aita kedagi".[49] Ka Siim Kallase ja Andrus Ansipi hinnangul püüab osa ministreid kriisis pigem poliitilisi plusspunkte koguda kui riigi ja rahva heaolu eest seista.[50]

Põllumajandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välismaalaste riiki lubamise oluline piiramine mõjutab tugevalt põllumajandust. Põllumajandusettevõtjad on välja toonud, et kuna nad vajavad oskustöölisi ja linnainimesed ei soovi maale tööle tulla, ei lahenda koroonakriisis töötuks jäänud maal tööjõupuudust ning põllumajandusettevõtted võõrtööjõuta hakkama ei saa.[51] Eriti on sel teemal sõna võtnud maasikakasvatajad, kes on välja toonud, et nii jääb üle poole saagist põllule.[52][53][54] Tüli paisus ka sellest, kus vastusena süüdistas Martin Helme maasikakasvatajaid ümbrikupalga maksmises.[55][56]

Kinnisvara[muuda | muuda lähteteksti]

Võrreldes 2019. aasta märtsiga sõlmiti Eestis 2020. aasta märtsis üle 200 tehingu vähem. Prognoositi tehingute arvu kuni 50-protsendilist vähenemist ja teisel poolaastal 10-protsendilist hinnalangust. Viiruspuhang mõjutas märtsis kõige enam Harjumaa turgu, kus tehingute arv vähenes 189 võrra 968-ni.[57]

Kultuur[muuda | muuda lähteteksti]

Suletud Tartu Elektriteater

Enamik kultuuriasutusi suleti ning osa neist püüdis oma tegevuse kolida internetti. Kultuuri- ja spordivaldkonna koroonakriisi lisaeelarve suuruseks kinnitati 25 miljonit eurot, vabakutseliste loovisikute toetusi suurendati ning nendele soovis kultuuriministeerium planeerida 4,2 miljonit eurot.[58]

Religioon[muuda | muuda lähteteksti]

Usuühendustele eraldab riik koroonakriisis 2 miljonit eurot. Kuna inimesed ei saanud kriisi ajal jumalateenistusteks koguneda, siis oli see kaasa toonud annetuste vähenemise. Samuti viisid kümned kogudused eriolukorra ajal oma teenistused läbi veebis ning paljud soovivad toetust oma tehnilise võimekuse parandamiseks.[59]

Meedia[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti meediakontsernid teatasid töötajate palkade kärpimisest 15–30% võrra alates aprillist.[60] [61]

Eesti Meediaettevõtete Liidu liikmesväljaannete tasuliste digitellimuste arv kasvas 2020. aasta märtsis võrreldes eelmise kuuga 5,07%.[62]

Aprillis teatas Äripäev, et hakkab nii tellijate kui ka reklaamiraha suundumise tõttu digikanalisse paberlehte välja andma üksnes kord nädalas. Seni oli Äripäeva paberleht ilmunud viiel päeval nädalas ja suviti kolmel päeval nädalas.[63]

Omavalitsused[muuda | muuda lähteteksti]

Kriis pani eelkõige löögi alla kohalike omavalitsuste eelarve, mille leevendamiseks jagatakse kriisileevendusmeetmetena omavalitsustele ka suures mahus investeeringutoetusi. Samas muutus senisest tähtsamaks piirkondade digivõimekus.[64]

Tartu[muuda | muuda lähteteksti]

Teenindaja Tartu raekoja platsil asuva kohviku Pierre uksel 7. aprillil valvamas, et COVID-19 sisse ei pääseks

Tartu linn vabastas lapsevanemad lasteaia kohatasu maksmisest 16. märtsist kuni 1. maini. Linnal on koroonaviirusest tuleneva eriolukorra veebisait, 16. märtsil otsustati teavitada elanikke digiekraanide ja otsepostituste teel, kuid 27. märtsil käivitas teavituskampaania, mille käigus paigutati linnaruumi surma võimalusele osutavad plakatid üleskutsega: "Püsi kodus!". Tartu linn koondab infot vabatahtlike, abivajajate ja abistamisega seotud kodanikualgatuste kohta ning linna kodulehel saab end vabatahtliku abistajana või abivajajana üles anda.

Tallinn[muuda | muuda lähteteksti]

11. maist hakati Tallinnas järk-järgult avama linnale kuuluvaid mängu- ja spordiväljakuid. Teises etapis plaaniti 18. maist avada noortekeskused, perekonnaseisuamet, raamatukogude filiaalid, linnaarhiiv ja kalmistute kabelid ning kolmandas etapis 1. juunist avalikud rannad, loomaaia siseruumid, eakate päevakeskused ja sotsiaalkeskused. Tallinna koolid pidid jääma õppeaasta lõpuni distantsõppele ning linna ühistransport olema kuni mai lõpuni kõigile tasuta.[65]

Linn võttis ka 70 miljonit eurot laenu investeeringuteks,[66] kuid mitmete suurprojektide valmimine on sattunud kahtluse alla.[67]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ↑ Eesti Panga hinnang koroonaviiruse majandusmõjude kohta (vaadatud 29. märtsil 2020)
  2. ↑ "Keskpanga prognoosi kohaselt langeb majandus tänavu 10 protsenti" ERR, 10. juuni 2020
  3. ↑ "Koroona mõju saab olema vähemalt sama hull kui viimane majanduskriis, hoiatab IMF" Geenius, 24. märts 2020
  4. ↑ "IMF: pandeemia toob kaasa seninägematu majanduskrahhi" ERR, 24. juuni 2020
  5. ↑ Märt Belkin: "Eksperdid selgitavad: kas praegu on majanduskriis, kaua see kestab ja on see sama hull kui eelmine?" Geenius, 12. mai 2020
  6. ↑ 6,0 6,1 "Swedbank prognoosib Eesti tänavuseks majanduslanguseks 3,2 protsenti" ERR, 5. november 2020
  7. ↑ "Eesti majandus langes mullu 2,9 protsenti" ERR, 1. märts 2021
  8. ↑ "Koroonaviiruse leviku tõkestamise ranged piirangud kehtivad vähemalt üks kuu" Vabariigi Valitsus, 8. märts 2021
  9. ↑ "Kriisi mõjul asendus tööjõunappus töökohtade puudusega" ERR, 3. juuni 2020
  10. ↑ "Keskpank: tööturul ei läinud täide pessimistlikumad prognoosid" ERR, 27. oktoober 2020
  11. ↑ 11,0 11,1 "Koroonakriisi senine hind Eesti majandusele on vähemalt 1,57 miljardit eurot" ERR, 21. märts 2021
  12. ↑ "Hiinas vallandunud haiguspuhangu põhjuseks peetakse uut koroonaviirust" ERR, 9. jaanuar 2020
  13. ↑ 13,0 13,1 "WHO: uuele koroonaviirusele pandi nimeks Covid-19" ERR, 11. veebruar 2020
  14. ↑ "WHO juht: käes on pandeemia" ERR, 11. märts 2020
  15. ↑ "Koroonaviirus on Eestis tuvastatud 17 inimesel" ERR, 12. märts 2020
  16. ↑ "Terviseamet: Eestis on kinnitatud 27 koroonajuhtu ja kohalik levik" ERR, 12. märts
  17. ↑ "Valitsus kuulutas välja eriolukorra" ERR, 12. märts 2020
  18. ↑ "Koroonaviirus nõudis Eestis esimese inimelu" Postimees, 25. märts 2020
  19. ↑ "Valitsus pikendas eriolukorda" ERR, 24. aprill 2020
  20. ↑ "Tracking coronavirus: Map, data and timeline". BNO News. 17. veebruar 2020. Originaali arhiivikoopia seisuga 28. jaanuar 2020. Vaadatud 3. märts 2020, 21:31.
  21. ↑ "Haiglaravi vajavate koroonahaigete arv kasvas 130-ni" ERR, 5. aprill 2020
  22. ↑ "COVID-19 blogi, 1. juuni: ööpäevaga lisandus 1 positiivne test" Terviseamet, 1. juuni 2020
  23. ↑ Russell Brandom (28.4.2020). "More than 1 million people in the US have tested positive for COVID-19" (inglise). The Verge. Vaadatud 1.5.2020.
  24. ↑ Sam Wong , Adam Vaughan , Conrad Quilty-Harper, Layal Liverpool (30.4.2020). "Covid-19 news: Global CO2 emissions could fall 8 per cent in 2020". newscientist.com (inglise). Vaadatud 1.5.2020.{{cite web}}: CS1 hooldus: kasutab parameetrit autorid (link)
  25. ↑ "COVID-19 live updates: Total number of cases passes 7 million" (inglise). Medical News Today. 11.6.2020. Vaadatud 11.6.2020.
  26. ↑ "Koroonaviiruse levimuse uuring "Covid-19 aktiivne seire"". Originaali arhiivikoopia seisuga 14. aprill 2021. Vaadatud 14. aprillil 2021.
  27. ↑ Koroonaviiruse seire reovees Tartu Ülikool
  28. ↑ "Eestlaste digihäkatonist sai alguse ülemaailmne liikumine" Eesti Suursaatkond Helsingis
  29. ↑ Harry Tuul: "Koroonakaardi eestvedaja: riik saaks palju rohkem abi, kui lõpetaks varjamise ja avaks andmed" Digigeenius, 7. aprill 2020
  30. ↑ "Lõuna-Eesti peredesse jõudis üle 50 arvuti" Lõuna-Eesti Postimees, 20. aprill 2020
  31. ↑ "Peeter Laurits: oleme haavatavad, aga ikka ülbed" ERR, 18. juuni 2020
  32. ↑ "Miljard koroonatõendit hiljem. EL mõistis lõpuks Eesti 20 aastat aetud juttu ja tahab nüüd revolutsiooni teha" Eesti Päevaleht, 22. detsember 2021
  33. ↑ Viljar Rääsk (25. märts 2020). "Majanduslangus kujuneb eeldatavasti suuremaks kui 6%". Eesti Pank.
  34. ↑ "Töö võib kaotada 65 000 inimest, suurimas ohus tööstus". Metsamajandusuudised.ee. 20. märts 2020.
  35. ↑ Anna Põld (2. aprill 2020). "Helme: diislikütuse hind langeb tänu aktsiisimuudatustele 14,5 senti liitri kohta". Postimees.
  36. ↑ "Kriisimeetmed koroonaviiruse tõttu raskustesse sattuvate ettevõtete aitamiseks". KredExi veebisait. Originaali arhiivikoopia seisuga 7. aprill 2020.
  37. ↑ "Maksu- ja Tolliameti info seoses eriolukorraga". Maksu- ja Tolliameti veebisait. Originaali arhiivikoopia seisuga 12. aprill 2020.
  38. ↑ "Töötasu hüvitis". Eesti Töötukassa veebisait.
  39. ↑ ""Olukorrast riigis": riigi laen Tallinkile tekitab küsimusi" ERR, 10. mai 2020
  40. ↑ "Müller: riik võiks suurettevõtetes laenu vastu nõuda osalust" ERR, 2. juuni 2020
  41. ↑ "Riigikontroll: Kredex on kriisilaene jaganud ähmaste eesmärkidega" ERR, 3. detsember 2020
  42. ↑ Harry Tuul: "Idufirmad koondavad, sest nad on liiga edukad ja töötukassa abi tilgub neist mööda" digi.geenius.ee, 7. mai 2020
  43. ↑ "Helme Boltile riigiabi lootust ei anna" ERR, 13. aprill 2020
  44. ↑ "Kas riik peaks Bolti aitama? Andrei Korobeinik: retoorika stiilis „see on mõttetu firma“ on väga vale" ERR, 14. aprill 2020
  45. ↑ "Indrek Neivelt: laenudest kriisi ajal" ERR, 13. aprill 2020
  46. ↑ Toomas Sildam: "Kaimar Karu: võime väljuda eriolukorrast, aga kriis jääb meiega kauaks" ERR, 20. aprill 2020
  47. ↑ "SAHINAD | Kaimar Karu ainuke suur tüli Mart Helmega" Eesti Ekspress, 22. aprill 2020
  48. ↑ "EKRE minister ei kooskõlastanud Helme välismaalaste seaduse muudatusi" Postimees, 20. jaanuar 2020
  49. ↑ "Ligi: kriisile on lähenetud strateegiliselt valesti" ERR, 29. mai 2020
  50. ↑ "Ekspeaministrid: valitsus on seni hakkama saanud, aga majanduse ravi on üha tähtsam" ERR, 15. aprill 2020
  51. ↑ "Ettevõtja: koroonakriisis töötuks jäänud maal tööjõupuudust ei lahenda" ERR, 2. aprill 2020
  52. ↑ "Kell 20 ETV otsesaade "Suud puhtaks": kes harib Eesti põllud?" ERR, 5. mai 2020
  53. ↑ "Maasikakasvataja: 70 protsenti marjadest jääb korjamata" maaelu.postimees.ee, 25. mai 2020
  54. ↑ "Maasikakasvataja kutsus ministreid maasikapõllule" Õhtuleht, 20. mai 2020
  55. ↑ "Maasikakasvatajad vastuseks Helmele: meie maksuametit ei karda" pollumajandus.ee, 29. mai 2020
  56. ↑ "Maasikakasvatajad on Helme süüdistusest nördinud: minister halvustab alusetult tervet sektorit" Delfi Ärileht, 28. mai 2020
  57. ↑ Igor Habal (3. aprill 2020). "Kinnisvaraturg märtsis: ilusa kuu lõpetas kriis". Kinnisvarabüroo Uus Maa kinnisvarauudised.
  58. ↑ Mariliis Mõttus (3. aprill 2020). "Ärevad nädalad kultuuriväljal". Müürileht.
  59. ↑ "Usuühendused saavad riigilt kaks miljonit eurot abi" ERR, 9. juuli 2020
  60. ↑ Äripäev koondab pea 40 inimest, Ärileht, 31. märts 2020
  61. ↑ Postimees Grupp kärbib töötajate palku pooleteiseks kuuks 30%, Ärileht, 31. märts 2020
  62. ↑ Märtsis kasvas Meedialiidu liikmete digitellimuste arv, meedialiit, 5. aprill 2020
  63. ↑ Äripäeva paberlehest saab nädalaleht, ERR, 8. aprill 2020
  64. ↑ "Põim Kama: pole edukat digiriiki ilma digiomavalitsusteta" ERR, 15. juuni 2020
  65. ↑ "Tallinnas avatakse 11. mail mänguväljakud, rannad 1. juunil" ERR, 7. mai 2020
  66. ↑ "Tallinn võttis 70 miljonit eurot laenu" ERR, 10. juuni 2020
  67. ↑ "Tallinn loobub Estonia puiestee tunneli rajamisest, löögi all ka suurhaigla projekt" ERR, 17. juuni 2020

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Koroonapandeemia kronoloogia Eestis
Koroonakriis
Vaktsineerimine
Veel
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Koroonakriis_Eestis&oldid=6493271"