Suurbritannia

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik)
Jump to navigation Jump to search
Disambig gray.svg  See artikkel räägib Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigist; Suurbritannia saare kohta vaata artiklit Suurbritannia saar; Inglismaast, Šotimaast ja Walesist koosneva piirkonna kohta vaata artiklit Suurbritannia (piirkond); varasema kuningriigi kohta vaata artiklit Suurbritannia kuningriik.

Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik
inglise United Kingdom of Great Britain and Northern Ireland
korni Rywvaneth Unys Breten Veur ha Kledhbarth Iwerdhon
iiri Ríocht Aontaithe na Breataine Móire agus Thuaisceart Éireann
šoti Unitit Kinrick o Great Breetain an Northren Irland
gaeli Rìoghachd Aonaichte na Breatainne Mòire is Èireann a Tuath
kõmri Teyrnas Unedig Prydain Fawr a Gogledd Iwerddon
Suurbritannia lipp Suurbritannia vapp
Suurbritannia lipp Suurbritannia vapp
Suurbritannia asendikaart
Riigihümn God Save the Queen
Pealinn London
Pindala 243 610 km²
Riigikeel(ed) puudub (de facto inglise keel)
Ametlikud keeled inglise ning piirkonniti korni, iiri, šoti, gaeli, kõmri
Rahvaarv 65 102 385 (2016) Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus 267,2 in/km²
Kuninganna Elizabeth II
Peaminister Theresa May
Iseseisvus 1. mai 1707
SKT 2622,434 mld $ (2017)[1] Muuda Vikiandmetes
SKT elaniku kohta 43 876 $ (2015)[2] Muuda Vikiandmetes
Rahaühik naelsterling (GBP)
Ajavöönd maailmaaeg 0
Tippdomeen .uk
ROK-i kood GBR
Telefonikood 44

Suurbritannia (ka Ühendkuningriik) on riik, mis koosneb Inglismaast, Walesist, Põhja-Iirimaast ning Šotimaast. Ta asub Suurbritannia saarel, Iirimaa saarel ning hulgal väiksematel saartel Euroopa mandri looderanniku lähedal. Teda ümbritsevad Põhjameri, La Manche'i väin ja Atlandi ookean. Riigi ametlik nimi on Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik.

2017. aasta seisuga oli Suurbritannias elanikke hinnanguliselt 66 miljonit. Riigi pealinn ja suurim linn on London. Suurbritannia riigikord on konstitutsiooniline monarhia. Riiki valitseb 1952. aastast kuninganna Elizabeth II.

Briti saarte põlisasukad rääkisid enne mandrilt saabunud vallutajaid ja ümberasujaid keldi keeli. Tänapäeval on keldi keeltest kogu riigis de jure tunnustatud ainult kõmri keel. Suurbritannia de facto riigikeel on germaani keelte hulka kuuluv inglise keel.

Nimi[muuda | muuda lähteteksti]

Riigi tavanimi eesti keeles on Suurbritannia. Ametlikes tekstides peetakse sobivaks kasutada ka lühinime Ühendkuningriik[3] (lühend ÜK), mis vastab sõna-sõnalt inglise keeles kasutatavale tavanimele United Kingdom (UK). Suurbritannia ametlik nimi on Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik (ingl United Kingdom of Great Britain and Northern Ireland).

Suurbritannia kitsamas mõttes hõlmab Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriigi osad, mille põhiosa jääb Suurbritannia saarele. Need on Inglismaa, Šotimaa ja Wales.

Mõnikord kasutatakse nüüdse riigi nimena ka nime Inglismaa, kuigi Inglismaa ei ole tänapäeval omaette riik, vaid Suurbritannia üks ajalooline osa. Sellist nimekasutust peetakse mööndavaks mitteametlikes tekstides.[3][4]

Inglismaa kuningas James I, kes oli ühtlasi Šotimaa kuningas James VI, võttis 20. oktoobril 1604 oma tiitliks Suurbritannia kuningas. Lepingus "Treaty of Union" (1706) ja seaduses "Act of Union" (1707), mille põhjal Inglismaa ja Šotimaa ühendati, anti uuele ülesaarelisele riigile nimeks Suurbritannia (Great Britain). Samades dokumentides esineb ka sõnaühend United Kingdom ('ühendkuningriik'), kuid seda peetakse pigem kirjelduseks. Seetõttu kasutatakse paljudes teatmeteostes aastatel 17071800 eksisteerinud riigi kohta nime Kingdom of Great Britain ('Suurbritannia Kuningriik').

Aastal 1801 ühines see kuningriik uue seaduse "Act of Union" põhjal Iirimaa Kuningriigiga, mida Suurbritannia monarh juba valitses. Uut kuningriiki nimetati sellest ajast Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriigiks (United Kingdom of Great Britain and Ireland).

Aastal 1922 said Iirimaa 32 krahvkonnast 26 iseseisvuse ning moodustasid Iiri Vaba Riigi dominiooni õigustes; ülejäänud krahvkonnad (Põhja-Iirimaa) jäid Suurbritannia koosseisu. Allesjäänud osa ühendkuningriigist nimetatakse alates 1927. aastast Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigiks.

Haldusjaotus[muuda | muuda lähteteksti]

Suurbritannia jaguneb neljaks ajalooliseks osaks: Inglismaa, Šotimaa, Wales ja Põhja-Iirimaa.

Nimi Lipp Pindala
(km²)
Rahvaarv
(hinnang 2010)
Pealinn
Inglismaa Inglismaa lipp 130 395 51,6 miljonit London
Šotimaa Šotimaa lipp 78 772  5,2 miljonit Edinburgh
Wales Walesi lipp 20 779  3,0 miljonit Cardiff
Põhja-Iirimaa
13 843  1,8 miljonit Belfast
Suurbritannia Suurbritannia lipp  243 789  62,1 miljonit London

Rahvastik[muuda | muuda lähteteksti]

Suurbritannia rahvastikupüramiid

Rahvaloendused toimuvad Suurbritannias iga 10 aasta järel. Viimane rahvaloendus leidis aset 2001. aastal ja selle järgi elas Suurbritannias 58 789 194 inimest. CIA järgi oli Suurbritannia 2010. aasta rahvaarv hinnanguliselt 62 348 447 inimest.[5]

90% rahvastikust elab linnades.[5]

Suurbritannia elaniku keskmine eluiga on 79,92 aastat, kusjuures meeste keskmine eluiga on 77,84 ja naiste 82,11. Rahvastiku sündimus on 12,34 sündi 1000 elaniku kohta ja suremus 9,33 (1000 elaniku kohta).[5]

2007. aasta andmete järgi on AIDSi nakatunud 77 000 inimest.[5]

Linnad[muuda | muuda lähteteksti]

London
Birmingham
Suurbritannia suurimad linnad
Koht Linn Elanike arv
(2001)
1 London 7 172 091
2 Birmingham 970 892
3 Glasgow 629 501
4 Liverpool 469 017
5 Leeds 443 247
6 Sheffield 439 866
7 Edinburgh 430 082
8 Bristol 420 556
9 Manchester 394 269
10 Leicester 330 574

Majandus[muuda | muuda lähteteksti]

Suurbritannias on maailma suuruselt kuues majandus ning Euroopas Saksamaa ja Prantsusmaa järel kolmas.

Suurbritannias oli töötus 2010. aasta andmete järgi 7,9%.[5]

Inflatsioonitase oli 2010. aastal 3,3%.

SKT ja tööjõu jaotumine sektoritesse[5]
Sektor SKT osakaal
(2009)
Tööjõu osakaal
(2006)
Põllumajandus 0,9% 1,4%
Tööstus 22,1% 18,2%
Teenindus 77,1% 80,4%

Väliskaubandus[muuda | muuda lähteteksti]

Suurbritannia suurimad ekspordiartiklid on tööstuskaubad, kütused, kemikaalid, toit, joogid ja tubakas. Suurbritannia tähtsaimad ekspordipartnerid on Ameerika Ühendriigid 14,71%, Saksamaa 11,06%, Prantsusmaa 8%, Holland 7,79%, Iirimaa 6,89%, Belgia 4,65% ja Hispaania 4% (2009).[5]

Suurbritannia suurimad impordiartiklid on tööstuskaubad, masinad, kütused ja toidukaubad. Suurbritannia tähtsaimad impordipartnerid on Saksamaa 12,87%, Ameerika Ühendriigid 9,74%, Hiina 8,88%, Holland 6,94%, Prantsusmaa 6,64%, Belgia 4,86%, Norra 4,84%, Iirimaa 4,01% ja Itaalia 3,99% (2009).[5]

Transport[muuda | muuda lähteteksti]

Suurbritannias on 505 lennujaama, millest 306 hoovõturajad asfalteeritud. Lennuvälju, mille lennurada on pikem kui 3047 m, on 9. Helikopterite maandumisväljakuid on 11.[5] Suurbritannia suurim lennujaam on Londoni Heathrow' lennujaam, mis aastal 2009 teenindas 66 036 957 reisijat. Rahvusvaheliste reisijate arvu poolest on Heathrow maailma suurim. Suurbritannia rahvuslik lennufirma on British Airways, reisijate arvult suurim on easyJet.

Suurbritannias on 16 454 km pikkune raudteevõrk. Suurbritannia teedevõrk on 394 428 km pikk.[5]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik otsustas rahvahääletusega astuda ühepoolselt välja Euroopa Liidust, mille kuupäevaks on kinnitatud 29. märts 2019. Lahkumist nimetatakse kõnekeeles Brexitiks.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. World Bank'i andmebaas, vaadatud 19.10.2018.
  2. http://data.worldbank.org/indicator/NY.GDP.PCAP.CD
  3. 3,0 3,1 ÕS 2018
  4. Mõned autorid (näiteks Lauri Vahtre) kasutavad teadlikult Suurbritannia kohta nime Inglismaa. Inglismaaks on riiki nimetatud ka näiteks raamatus "XIX olümpiamängud: Mexico 1968" (Tallinn 1970).
  5. 5,0 5,1 5,2 5,3 5,4 5,5 5,6 5,7 5,8 5,9 cia factbook välja otsitud 23.01.11