Koroonakriis

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Koroonakriis on 2019.–2021. aasta koroonapandeemia mõjul tekkinud kriitiline olukord majanduses, poliitikas, kultuuris, hariduses ja enamikus teistes ühiskondliku elu valdkondades. Kriis on globaalne ning sellel eeldatakse olevat pikaajaline mõju.[1][2][3]

Börsikrahh[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis 2020. aasta börsikrahh

Börsid reageerisid koroonapandeemiale 20. veebruaril ja enamik börse teatas 24. veebruari ja 28. veebruari vahel suurimast langusest pärast 2008. aasta majanduskriisi. Turgusid on tabanud märtsis järjestikused langused ning iseloomustanud volatiilsus. Kuigi majanduslangust võis suurematel turgudel märgata juba 2019. aasta hilissügisel, siis koroonapandeemia on seda intensiivistanud ning oma karantiinimeetmetega muutnud selle otseselt kõigisse riikidesse puutuvaks.[1]

Kriis eri riikides[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Koroonakriis Eestis

Eesti Pank on ennustanud majanduse kahanemist 6–14 protsenti sõltuvalt sellest, kas kriis leeveneb kevadel või hilissuvel.[4]

Läti[muuda | muuda lähteteksti]

Läti keskpank alandas märtsi lõpus SKT kasvuprognoosi: kui seni oodati 2020 SKT kasvu 2,6%, siis nüüd oodatakse SKT langust 6,5%, oodatav inflatsioonimäär on 0,5%.[5]

Keskpanga hinnangul avaldab koroonakriis mõju paljudele majandussektoritele. Väheneb ka tootmine, algul häirete tõttu tarneahelates ja hiljem vähenenud nõudluse tõttu. Üksnes mõnedes kitsastes niššides võib nõudlus hoopis suureneda.[5] Eeldatakse toodete nõudluse globaalset taastumist aasta teises pooles, muuhulgas kriisi ajal ära kasutatud laovarude taastamise vajaduse tõttu.[5]

Liikumispiirangute tõttu avaldab kriis kiiret mõju majutus-, meelelahutus- ja toitlustussektorile.[5]

Transpordisektorit mõjutab rahvusvahelise reisiliikluse sisuline lakkamine Euroopas. Täiendavate kontrollimeetmete kehtestamine ning kaubamahtude vähenemine mõjutab ka kaubatranspordisektorit.[5]

Oodatakse väiksemat töötusemäära kasvu kui see oli 2007.–2008. aasta finantskriisi ajal. Aasta kokkuvõttes oodatakse palgakasvu peatumist, 2019. aastal kasvasid palgad Lätis 7%.[5]

Sloveenia[muuda | muuda lähteteksti]

Sloveenia keskpanga märtsi lõpus avaldatud analüüsi järgi võib riigi SKT 2020. aasta jooksul langeda 6–16%.[6]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]