Tuumaelektrijaam
Allikas: Vikipeedia
 |
Selles artiklis on õigekeele- või stiilivigu. Palun aita artiklit keeleliselt parandada. |
Tuumaelektrijaam (lühend TEJ) ehk tuumajaam ehk tuumajõujaam ehk aatomielektrijaam (lühend AEJ) on elektrijaam, kus elektrienergiat saadakse aatomituuma lõhustumisest.
Esimest korda toodeti tuumareaktori abil elektrienergiat 20. detsembril 1951 USAs Idahos.
Esimene tuumaelektrijaam – Obninski tuumaelektrijaam – alustas tööd 27. juunil 1954 NSV Liidus Kaluga oblastis Obninskis, ent esimene, mis oli tööstusliku võimsusega — Calder Halli tuumaelektrijaam Sellafieldis.
2011. aasta mai seisuga oli maailma tuumaelektrijaamades 440 tegutsevat reaktorit[1], mis kokku tootsid 17% maailma elektrienergiast. Kõige rohkem on reaktoreid USAs (104), järgnevad Prantsusmaa (58), Jaapan (50) ja Venemaa (32).[2]
Tänapäeval kasutatavate tuumaelektrijaamade võimsus ulatub 40 megavatist üle 1 gigavati.
Sisukord |
Tuumaelektrijaamade kasutamise eelised [muuda]
- Tuumaelektrijaamad ei eralda kasvuhoonegaase ega pruugi saastada õhku.
- Normaalse töö korral tekib vähe tahkeid jäätmeid ja kütust kulub samuti vähe.
- Maailmas on suured tuumakütuse potentsiaalsed varud, kuid praegusaegse tehnoloogiaga kasutatavate varude hulk on piiratud ja ammendub erinevatel hinnangutel 70–200 aastaga.
Tuumaelektrijaamade kasutamise ohud [muuda]
- Tuumakütuse jäägid on radioaktiivsed, kõigile elusorganismidele väga ohtlikud. Nende lagunemiseks kulub sadu tuhandeid aastaid, seetõttu tuleb kütusejääkide ladustamisel arvestada nende ohutu hoidmiskohaga erakordselt pikaks ajaks.
- Tuumaelektrijaamad on ohtlikud riigikaitseliselt, kuivõrd on potentsiaalseks märklauaks riigi vastu suunatud rünnakute korral. See on tinginud väga kalliste turvarajatiste ehitamise tuumajaamade kaitseks.
- Õnnetuste puhul tuumaelektrijaamades võivad radioaktiivselt reostuda väga suured alad, nagu näiteks juhtus Tšernobõli tuumaelektrijaamas toimunud õnnetuse tagajärjel.
- Traditsiooniliselt on tuumaelektrijaamade kasutamise kaasproduktina saadud materjali tuumarelvade valmistamiseks.
- Tuumakütus ei kuulu taastuvate kütuste hulka. Seetõttu võib tuumaelektrijaamade kasutamine muuta ökosüsteemi energiabilanssi ning rikkuda ökoloogilist tasakaalu.
Eestile lähimad tuumaelektrijaamad [muuda]
- Sosnovõi Bori tuumaelektrijaam Leningradi oblastis on lähim Kirde-Eestile
- Loviisa tuumaelektrijaam Soomes on lähim Tallinnale
- Ignalina tuumaelektrijaam Leedus (suleti 31. detsembril 2009)
Tuumareaktorite arv ja elektrienergia tootmine riigiti [muuda]
| Riik | Tuumareaktoride arv (seisuga 2011.a) | Võimsus, MW | 2008.a. elektroenergia tootmise maht, GWh |
|---|---|---|---|
| Kokku maailmas | 442 | 374 973 | 2 563 770,1 |
| USA | 104 | 100 683 | 808 972,0 |
| Prantsusmaa | 58 | 63 260 | 418 300,0 |
| Jaapan | 54 | 45 957 | 240 518,5 |
| Venemaa | 32 | 21 743 | 152 057,8 |
| Lõuna-Korea | 21 | 17 647 | 144 254,5 |
| India | 20 | 3984 | 13 168,5 |
| Suurbritannia | 19 | 10 097 | 52 486,0 |
| Kanada | 18 | 12 577 | 88 613,5 |
| Saksamaa | 17 | 20 470 | 140 885,8 |
| Ukraina | 15 | 13 107 | 84 300,0 |
| Hiina | 13 | 8438 | 65 325,0 |
| Rootsi | 10 | 8958 | 61 335,9 |
| Hispaania | 8 | 7450 | 56 399,0 |
| Belgia | 7 | 5863 | 43 358,6 |
| Taiwan, Hiina | 6 | 4949 | ? |
| Tšehhi | 6 | 3678 | 25 015,3 |
| Šveits | 5 | 3238 | 26 274,9 |
| Soome | 4 | 2696 | 22 038,0 |
| Ungari | 4 | 1859 | 13 968,5 |
| Slovakkia | 4 | 1711 | 15 453,4 |
| Argentina | 2 | 935 | 6835,1 |
| Brasiilia | 2 | 1766 | 14 003,8 |
| Bulgaaria | 2 | 1906 | 14 742,0 |
| Lõuna-Aafrika Vabariik | 2 | 1800 | 12 713,4 |
| Mehhiko | 2 | 1300 | 9358,8 |
| Pakistan | 2 | 425 | 1739,0 |
| Rumeenia | 2 | 1300 | 10 333,6 |
| Armeenia | 1 | 376 | 2274,2 |
| Holland | 1 | 482 | 3933,0 |
| Sloveenia | 1 | 666 | 5972,0 |
- Süürias ehitatud Al Kibari tuumareaktor, hävitati 2007. aastal Iisraelist Süüriale korraldatud õhurünnaku käigus.
Vaata ka [muuda]
Viited [muuda]
Välislingid [muuda]
- Kuhu võiks rajada Eesti tuumajaama? Ekspress.ee 23.10.2008
- Urmas Jaagant. Riigikogus asutati Eesti tuumajaama toetusrühm EPL, 21. jaanuar 2009
- Holger Roonemaa. Eesti tuumaelektrijaam ehitatakse Suur-Pakrile või Keibu lahe äärde EPL, 14. veebruar 2009
- Ambrose Evans-Pritchard, 20 Mar 2011, Safe nuclear does exist, and China is leading the way with thorium, telegraph.co.uk
