Päevakivi

Allikas: Vikipeedia
Pertiitse struktuuriga kaaliumpäevakivi mikrokliin. Pildil kujutatu laius tegelikkuses on umbes 5 cm.

Päevakivi on silikaatsete kivimit moodustavate mineraalide rühm.

Päevakivid on kõige olulisemad kivimit moodustavad mineraalid, neist koosneb 60% maakoorest. Päevakivid kuuluvad väga paljude kivimite koostisse, peaaegu kõik tardkivimid sisaldavad päevakive. Erandeiks on ultraaluselised ning harvaesinevad leeliskivimid. Peaaegu täielikult koosneb päevakividest näiteks tardkivim anortosiit. Et päevakivid on tardkivimeis nii levinud, kasutatakse neid ka tardkivimite klassifitseerimiseks (QAPF-diagramm). Päevakivid moodustavad suure osa ka moondekivimite koostisest ning hoolimata suhteliselt kergest murendatavusest on nad purdsetetes (liivas ja kruusas) kvartsi järel tähtsuselt teiseks mineraalirühmaks.

Hoolimata sellest, et nimetuses sisaldub sõna "kivi", on tegemist mineraalide, mitte kivimitega.

Päevakivi on tavaline lähteaine keraamika ja geopolümeeride tootmisel. Geoloogias ja arheoloogias kasutatakse päevakivi termoluminestsentsdateerimisel ja optilisel dateerimisel.

2005. aastal oli maailma suurim päevakivitootja Itaalia, kes andis ligi viiendiku maailmatoodangust. Itaaliale järgnesid Türgi, Hiina ja Tai.

Keemia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Enamik päevakividest kuulub kas plagioklasside või leelispäevakivide hulka.
Korgetemp-paevak-diagr.gif
Madalatemp-paevak-diagr.gif

Enamasti jagatakse päevakivid koostise alusel kahte rühma, milleks on leelispäevakivid ehk kaalium-naatriumpäevakivid ((K,Na)[AlSi3O8]) ning plagioklassid ehk naatrium-kaltsiumpäevakivid (Na[AlSi3O8] – Ca[Al2Si2O8]). Leelispäevakivid ei ole leeliselised keemilises mõttes, nimi tuleb sellest, et kaalium ja naatrium on leelismetallid. Tavaliselt kujutatakse päevakivide koostist kolmnurkdiagrammil, mille nurkadeks on K[AlSi3O8] (ortoklass, Or), Na[AlSi3O8 (albiit, Ab) ning Ca[Al2Si2O8] (anortiit, An). Leelispäevakivides ei ületa plagioklassi osatähtsus kümmet protsenti ning vastupidi, plagioklassides ei ole leelispäevakivi komponenti üle kümne protsendi. Albiiti peetakse enamasti plagioklasside hulka kuuluvaks, kuid kindlat piiri leelispäevakivide (peamiselt ortoklasside) ja plagioklasside vahel pole, mistõttu ka albiit või vähemalt osa albiidi kaasatakse väljast mõnikord leelispäevakivide hulka.

Kokkuvõtvalt väljendatakse päevakivide keemilist valemit nii: M[Al(Al,Si)3O8], kus "M" on kaalium, naatrium, kaltsium, baarium, rubiidium, strontsium või raud.

Omadused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Päevakivid on enamasti valget värvi. Graniidile punaka tooni andev kaaliumpäevakivi on värvunud punaseks tänu lisanditele. Päevakivide kõvadus Mohsi astmikul on 6. Nad kuuluvad trikliinsesse ja monokliinsesse süngooniasse. Päevakividel on hea kahesuunaline lõhenevus.

Päevakivide hulka kuuluvad mineraalid on näiteks sanidiin, ortoklass, mikrokliin, albiit, anortiit, andesiin jne.

Päevakivide murenemisel tekivad savimineraalid. Tardkivimite koostises olnud kvartsist saab murenedes liiv. Seetõttu ongi liiv ja savi nii levinud setted.