Boeing 747

Allikas: Vikipeedia
Boeing 747
IMG 1632 Japan Airlines 747.JPG
Japan Airlinesi Boeing 747–400
Tüüp Reisilennuk
Tootjad Boeing
Reisijaid ~400–600
Pikkus 70,7 m (56,3 m)
Tiivaulatus 59,6–64,4 m
Tippkiirus 939–967 km/h
Lennukaugus 9040 / 14 200 / 14 816 km

Boeing 747 (kõnekeeles ka Jumbo Jet) on USA lennukiehitusettevõtte Boeing neljamootoriline reaktiivreisilennuk.

Boeing 747 esmalend toimus 9. veebruaril 1969 ning sellest ajast on 747 üks tuntumatest ja enimkasutatavatest reisilennukitüüpidest maailmas. See oli Airbus A380 kasutuselevõtmiseni kõige laiema kerega reisilennuk (välislaius 6,50 m, peateki siselaius 6,10 m).

747 lendab eelhelikiiruselähedasel kiirusel ning enamik mudeleid on kasutusel pikamaareisilennukitena. Boeing 747 on hästi äratuntav iseloomuliku "küüruga" silueti tõttu.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Juba enne allajäämist USAF-i väljakuulutatud transportlennuki riigihanke konkurssil Lockheed'-i lennukile C-5 Galaxy, oli reisilennufirma Pan Am avaldanud soovi Boeing ettevõttele, saada Boeing 707-ga võrreldes kahekordse reisijatemahutavusega lennuk.

Teada on Pan-American boss J.Trippe ja Boeing firmajuhi W.Allen’i vaheline dialoog, kus Trippe lausus: „Kui sa sellise ehitad, siis ma ostan selle“ ja Allen’i vastus: „Kui sa selle ostad, siis ma ehitan sellise“. Peale Pan–Am 25 tulevase hiigel-lennuki tellimust 13. aprillil 1966, alustas Boeing selle arendustööd. Boeing 747 „isa“, projekti juhtiv insener, oli Joe Sutter. Prototüübi montaaž kooste-ellingul algas jaanuaris 1967, ametlik/pidulik esitlus 30. septembril 1968. Alates 9. veebruaril 1969 toimunud esmalennust, kuni 27. aprillini 2005, mil tõusis esmakordselt õhku Airbus A380, oli 747 maailma suurim reisilennuk.

747 arendamise alustamise ajaks ei olnud nii suure reisilennuki projekteerimise varasemat kogemust kuskilt võtta. See pani Boeing-insenerid tehniliselt nõudliku väljakutse ette. Muuhulgas tuli kogu kontseptsioonis lähtuda kere, kandepindade, teliku ja mootorite täiesti uuest tõlgenduspõhimõttest . Boeing Everetti tehase 747 montaažiellingute hoone on mahult senini maailma suurim ehitis.

747 ehitus[muuda | redigeeri lähteteksti]

B747FAMILYv1.0.png
  • Kere

Täismetall poolmonokokk-konstruktsioon kandva väliskestaga, mis on needitud kerekaartele ja stringeritele. Survestatav reisijatesalong ja kaubasektsioon. Reisijate ruum on kere esiosas kahekorruseline. Ülemise korruse esiosas asub piloodikabiin, milles pilootide istekohad asuvad raja tasapinnast tavatult kõrgel. Reisijatesalongi all asub kaubaruum.

  • Tiib

Vabaltkandev täismetall-konstruktsioon. Tiiva esiservale kinnituvad eeltiiva sektsioonid. Mõlemal tiivapoolel spoilerid, kummalgi 6 spoilerit. Tiiva tagaserv on mehhaniseeritud kolmejärgulise Fowler tüüpi tagatiib/maandumisklappidega. Üks kandepinna pool kaalub 12,7 tonni.

  • Telik

Sissetõmmatav, hüdrauliselt toimiv. Pööratav/juhitav ninatelik, paarisratastega, ettepoole sissetõmbuv. Neljasambaline põhitelik, millest kaks toetavad keret ja kaks tiiba, igal sambale kinnitub neljarattaline vanker, mille kõik rattad on varustatud ketaspiduritega.

  • Stabilisaator

Vabaltkandev metall-konstruktsioon, sisemise kütusepaagiga (ca 9000 l), seadistatav (trimmitav), volframist tasakaalustusmassiga kõrgustüür

747-200 on suurema lennukaugusega, võeti kasutusse 1971. Kaubaveoversioon 747-200F tuli 1972. aastal, samal ajal ka Jaapani siseliinidele mõeldud lühikese lennukauguse ja suure mahutavusega 523 reisijakohaga 747 SR.

747SP, esmalend 4. juulil 1975. See lennuk oli standard-versioonist 14,5 meetrit lühem, neid ehitati 45, viimane 1982.

1982. aastal pikendati 747-200 ülemist korrust 7 meetri võrra, mis sai aluseks modifikatsioonile 747-300, esmalend 5. oktoobril 1982 ja esimene ostja oli Swissair. Sellist modifitseerimist pakuti ka olemasolevatele 747-le.

Uuem 747-400 vajab lennus ainult kahte, varasema kolme meeskonnaliikme asemel, samuti on lennuki konstruktsioonis kasutatud hulgaliselt komposiitmaterjale, et muuta seda kergemaks, suurendatud on ka kütusepaakide mahtu. Sellest on ka kaubalennuki modifikatsioon 747-400F.

14. novembril 2005 teatas Boeing 747–8 lennukitüübi väljatöötamisest. 747-8 reisilennuki versioon on 747-400-st 3,6 meetrit pikem, mahutades tüüpilise kolmeklassilise salongi puhul 34 lisaistet reisijatele. 747-8 kaubalennukiversioon on 5,6 meetrit pikem kui 747-400.

Lennutehnilised andmed[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tehnoandmed 747-100 747-200B 747-SP 747-300 747-400(ER) 747-8I
Pikkus: 70,60 m 56,31 m 70,60 m 76,30 m
Salongi pikkus: 57,00 m 42,30 m 57,00 m
Tiivaulatus: 59,60 m 64,40 m 68,50 m
Tiiva noolsus: 37° >37°
Tiiva pindala: 511 m² 541,2 m² 554 m²
Stabilisaatori ulatus: 22,17 m
Kõrgus (kiiluga): 19,30 m 19,94 m 19,80 m 19,40 m
Kere kõrgus: 7,85 m
Salongi kõrgus: 2,54 m
Lennukaugus: 9.800 km 12.700 km 15.400 km 12.400 km 13.450 km
14.205 km (ER)
14.815 km
Lennukiirus
(ca. 10.700 m kõrgusel):
Mach 0,84
895 km/h
Mach 0,9
1.000 km/h
Mach 0,85
910 km/h
Mach 0,85
913 km/h
Mach 0,855
920 km/h
Õhkutõusmise kiirus: ca. 300 km/h, sõltub stardikaalust, tuule tugevusest, raja asukoha kõrgusest
Suurim lennukaal: 333.400 kg 374.850 kg 317.515 kg 374.850 kg 396.890 kg
412.775 kg (ER)
447.700 kg
Suurim istekohtade arv: 452 440 496 524
660 (−400D)
605
Mootorid (4×): P&W JT9D-7A igaüks 206,8 kN
või
General Electric CF6|GE CF6-45A2 igaüks 206,8 kN
P&W JT9D-7R4G2 igaüks 243,5 kN
või
Rolls-Royce RB.211|RR RB211-524D4 igaüks 236,2 kN
või
GE CF6-50E2 igaüks 233,5 kN
P&W JT9D-7AW igaüks 218,4 kN
või
RR RB211-524B igaüks 222,8 kN
või
RR RB211-524C igaüks 229,5 kN
või
GE CF6-45A2 igaüks 206,8 kN
või
GE CF6-50E2-F igaüks 206,8 kN
P&W JT9D-7R4G2 igaüks 243,5 kN
või
RR RB211-524D4 igaüks 236,3 kN
või
GE CF6-50E2 igaüks 233,5 kN
või
GE CF6-80C2B1 igaüks 252,2 kN
PW 4062 igaüks 281,6 kN
või
RR RB211-524H2-T igaüks 264,7 kN
või
GE CF6-80C2B5F igaüks 276,2 kN
GEnx-2B67 igaüks 296 kN
Meeskond (Kabiinis): 3 2
Esmalend: 9. Veebruar 1969 11. Oktoober 1970 4. Juuli 1975 5. Oktoober 1982 29. Aprill 1988
31. Juuli 2002
20. Märts 2011
Kokku ehitatud: 205 316 45 81 528 8

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]