Boeing 747

Boeing 747
Boeing 747-400
Tüüp	Reisilennuk
Tootjad	Boeing
Reisijaid	500 ± 100
Pikkus	70,7 m (56,3 m)
Tiivaulatus	59,6 - 64,4 m
Tippkiirus	939 - 967 km/h
Lennukaugus	9040 / 14 200 / 14 816 km

Boeing 747, käibekõnes ka Jumbo Jet, on USA lennukiehitusettevõtte Boeing neljamootoriline, pikka aega maailma suurim olnud reaktiivreisilennuk. Esmalend 9. veebruar 1969 ning sellest ajast alatetes on 747 üks tuntuim ja enimakasutatav reisilennukitüüp maailmas üleüldse. Boeing 747 oli Airbus A380 kasutuselevõtmiseni kõige laiema kerega reisilennuk, välislaius 6,50 m, peateki siselaius 6,10 m. 747 lendab suurel kiirusel, eelhelikiiruse lähedal ning enamik modifikatsioone on kasutusel pikamaa reisilennukitena. Boeing 747 on hästi äratuntav iseloomuliku "küüruga" siluetti tõttu.

Ajalugu

Juba enne allajäämist USAF-i väljakuulutatud transportlennuki riigihanke konkurssil Lockheed'-i lennukile C-5 Galaxy, oli reisilennufirma Pan Am avaldanud soovi Boeing ettevõttele, saada Boeing 707-ga võrreldes kahekordse reisijatemahutavusega lennuk.

Teada on Pan-American boss J.Trippe ja Boeing firmajuhi W.Allen’i vaheline dialoog, kus Trippe lausus: „Kui sa sellise ehitad, siis ma ostan selle“ ja Allen’i vastus: „Kui sa selle ostad, siis ma ehitan sellise“. Peale Pan–Am 25 tulevase hiigel-lennuki tellimust 13. aprillil 1966, alustas Boeing selle arendustööd. Boeing 747 „isa“, projekti juhtiv insener, oli Joe Sutter. Prototüübi montaaž kooste-ellingul algas jaanuaris 1967, ametlik/pidulik esitlus 30. septembril 1968. Alates 9. veebruaril 1969 toimunud esmalennust, kuni 27. aprillini 2005, mil tõusis esmakordselt õhku Airbus A380, oli 747 maailma suurim reisilennuk.

747 arendamise alustamise ajaks ei olnud nii suure reisilennuki projekteerimise varasemat kogemust kuskilt võtta. See pani Boeing-insenerid tehniliselt nõudliku väljakutse ette. Muuhulgas tuli kogu kontseptsioonis lähtuda kere, kandepindade, teliku ja mootorite täiesti uuest tõlgenduspõhimõttest . Boeing Everetti tehase 747 montaažiellingute hoone on mahult senini maailma suurim ehitis.

747 konstruktsioon

• Kere

Täismetall poolmonokokk-konstruktsioon kandva väliskestaga, mis on needitud kerekaartele ja stringeritele. Survestatav reisijatesalong ja kaubasektsioon. Reisijate ruum on kere esiosas kahekorruseline. Ülemise korruse esiosas asub piloodikabiin, milles pilootide istekohad asuvad raja tasapinnast tavatult kõrgel. Reisijatesalongi all asub kaubaruum.

• Tiib

Vabaltkandev täismetall-konstruktsioon. Tiiva esiservale kinnituvad eeltiiva sektsioonid. Mõlemal tiivapoolel spoilerid, kummalgi 6 spoilerit. Tiiva tagaserv on mehhaniseeritud kolmejärgulise Fowler tüüpi tagatiib/maandumisklappidega. Üks kandepinna pool kaalub 12,7 tonni.

• Telik

Sissetõmmatav, hüdrauliselt toimiv. Pööratav/juhitav ninatelik, paarisratastega, ettepoole sissetõmbuv. Neljasambaline põhitelik, millest kaks toetavad keret ja kaks tiiba, igal sambale kinnitub neljarattaline vanker, mille kõik rattad on varustatud ketaspiduritega.

• Stabilisaator

Vabaltkandev metall-konstruktsioon, sisemise kütusepaagiga (ca 9000 l), seadistatav (trimmitav), volframist tasakaalustusmassiga kõrgustüür

747-200 on suurema lennukaugusega, võeti kasutusse 1971. Kaubaveoversioon 747-200F tuli 1972. aastal, samal ajal ka Jaapani siseliinidele mõeldud lühikese lennukauguse ja suure mahutavusega 523 reisijakohaga 747 SR.

747SP, esmalend 4. juulil 1975. See lennuk oli standard-versioonist 14,5 meetrit lühem, neid ehitati 45, viimane 1982.

1982. aastal pikendati 747-200 ülemist korrust 7 meetri võrra, mis sai aluseks modifikatsioonile 747-300, esmalend 5. oktoobril 1982 ja esimene ostja oli Swissair. Sellist modifitseerimist pakuti ka olemasolevatele 747-le.

Uuem 747-400 vajab lennus ainult kahte, varasema kolme meeskonnaliikme asemel, samuti on lennuki konstruktsioonis kasutatud hulgaliselt komposiitmaterjale, et muuta seda kergemaks, suurendatud on ka kütusepaakide mahtu. Sellest on ka kaubalennuki modifikatsioon 747-400F.

14. novembril 2005 teatas Boeing 747-8 lennukitüübi väljatöötamisest. 747-8 reisilennuki versioon on 747-400-st 3,6 meetrit pikem, mahutades tüüpilise kolmeklassilise salongi puhul 34 lisaistet reisijatele. 747-8 kaubalennukiversioon on 5,6 meetrit pikem kui 747-400.

Lennutehnilised andmed

Tehnoandmed	747-100	747-200B	747-SP	747-300	747-400(ER)	747-8I
Pikkus:	70,60 m		56,31 m	70,60 m		76,30 m
Salongi pikkus:	57,00 m		42,30 m	57,00 m
Tiivaulatus:	59,60 m				64,40 m	68,50 m
Tiiva noolsus:	37°					>37°
Tiiva pindala:	511 m²				541,2 m²	554 m²
Stabilisaatori ulatus:	22,17 m
Kõrgus (kiiluga):	19,30 m		19,94 m	19,80 m	19,40 m
Kere kõrgus:	7,85 m
Salongi kõrgus:	2,54 m
Lennukaugus:	9.800 km	12.700 km	15.400 km	12.400 km	13.450 km 14.205 km (ER)	14.815 km
Lennukiirus (ca. 10.700 m kõrgusel):	Mach 0,84 895 km/h		Mach 0,9 1.000 km/h	Mach 0,85 910 km/h	Mach 0,85 913 km/h	Mach 0,855 920 km/h
Õhkutõusmise kiirus:	ca. 300 km/h, sõltub stardikaalust, tuule tugevusest, raja asukoha kõrgusest
Suurim lennukaal:	333.400 kg	374.850 kg	317.515 kg	374.850 kg	396.890 kg 412.775 kg (ER)	447.700 kg
Suurim istekohtade arv:	452		440	496	524 660 (-400D)	605
Mootorid (4×):	P&W JT9D-7A igaüks 206,8 kN või General Electric CF6|GE CF6-45A2 igaüks 206,8 kN	P&W JT9D-7R4G2 igaüks 243,5 kN või Rolls-Royce RB.211|RR RB211-524D4 igaüks 236,2 kN või GE CF6-50E2 igaüks 233,5 kN	P&W JT9D-7AW igaüks 218,4 kN või RR RB211-524B igaüks 222,8 kN või RR RB211-524C igaüks 229,5 kN või GE CF6-45A2 igaüks 206,8 kN või GE CF6-50E2-F igaüks 206,8 kN	P&W JT9D-7R4G2 igaüks 243,5 kN või RR RB211-524D4 igaüks 236,3 kN või GE CF6-50E2 igaüks 233,5 kN või GE CF6-80C2B1 igaüks 252,2 kN	PW 4062 igaüks 281,6 kN või RR RB211-524H2-T igaüks 264,7 kN või GE CF6-80C2B5F igaüks 276,2 kN	GEnx-2B67 igaüks 296 kN
Meeskond (Kabiinis):	3				2
Esmalend:	9. Veebruar 1969	11. Oktoober 1970	4. Juuli 1975	5. Oktoober 1982	29. Aprill 1988 31. Juuli 2002	20. Märts 2011
Kokku ehitatud:	205	316	45	81	528	8

Välislingid

• Boeing 747 koduleht boeing.com-is (inglise keeles)