Flandria

Allikas: Vikipeedia
Flandria

hollandi Vlaanderen
prantsuse Flandre
saksa Flandern

Flag of Flanders.svg
Flandria lipp

Pindala: 13 522 km²
Elanikke: 6 161 600 (2008)
Keskus: Brüssel
Ametlikud keeled: hollandi (flaami)
Flandria asend Belgias

Flandria on Belgia 1. järgu haldusüksus, üks kolmest piirkonnast. Asub Belgia põhjaosas.

Piirkonnas on ülekaalus hollandi keele kõnelejad.

Haldusjaotus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Flandria halduskeskus on Brüssel.

Suuremad linnad on Antwerpen, Brugge, Gent, Leuven, Mechelen, Kortrijk ja Oostende.

Flandria provintsid

Flandria jaguneb viieks provintsiks:

  1. Antwerpeni provints
  2. Limburgi provints
  3. Ida-Flandria
  4. Flaami Brabant
  5. Lääne-Flandria provints

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ajalooline Flandria piirkond on tänapäeval jaotatud Prantsusmaa Nord'i departemangu, Belgia Ida-Flandria ja Lääne-Flandria ning Madalmaade Kuningriigi, Hollandi Zeelandi provintsi vahel.

Flandria krahvkond kujunes Baldwin I poolt Lääne-Frangi kuninga Charles II Paljaspea tütrega abiellumise järel 862. Baldwin I järglased, Flandria krahvid Baldwin II (kes valitses 879–918), Arnulf I Suur (918–965), Baldwin IV Habemik (988–1035) ja Baldwin V (1035–1067), laiendasid valdusi lõunasuunal Douai ja Arrase linnade arvel ning idasuunal üle Schelde jõe, Genti ja Antverpeniga. Flandria krahvide olid Prantsusmaa kuninga vasallid ning omasid vasalivaldusi läänepool Schelde jõest (Krooni-Flandria, (Kroonvlaanderen) ning ka Saksa kuninga vasallid ning omasid vasallivaldusi Idapool Schelde jõest (Keiserlik Flandria, (Rijksvlaanderen), Saksa-Rooma riigi territooriumitel.

12. sajandil kujunes Flandria kaubanduskeskuseks ja 13. sajandil aga käsitöökeskuseks (Gent ja Ieper), kus Inglismaalt pärinevast villast toodeti kõrgekvaliteedilisi tekstiilitooteid. 13. sajandi alguses osales Flandria hertsog Baldwin IX Neljandas ristisõjas ja Ida-Rooma keisririik (Bütsants) jaotati Venezia ning ristisõdijate juhtide vahel. Konstantinoopolisse rajati Ladina keisririik ning keisririigi troonile sai Flandria Baudoin.

13. sajandil oli Gent Euroopa suurim linn Pariisi järel. Gent oli suurem kui London, Köln. Linnamüüriga piiratud alal elas 65 tuhat inimest. Keskajal oli Gent tähtsaim rõivatööstuse linn, sest linnalähedaste jõgede lammid olid lambakasvatuseks väga sobivad. Villatööstus tekitas Genti ümber Euroopa esimese tööstuspiirkonna. Sadmalinna Brugge müüride vahel, Flandrias leidsid kaitset villaturg ja rõivatööstus, eriti villast kootud riide tootmine. 13. sajandi algusest peale kuulus Brugge flaami rõivalaatade ringi. Linna kaupmehed asutasid kaubakontoreid teisteski linnades, ka Inglismaal ja Šotimaal. Hansa Liidu kogesid saabus Bruggesse nii palju, et nad ei mahtunud Dammesse ära ja sadamat laiendati teisel pool Westerscheldet asuvasse Sluisi. 1277 saabus Bruggesse esimene Genova kaubalaevastik, mis pani aluse otsesuhetele Vahemeremaadega. Algas kauplemine Levandist pärit vürtsidega. Kapitali sissevool koos uue kaubanduse ja rahanduse võtetega muutsid täielikult Brugge panganduse. 1309 avati Brugges börs, mis oli üks esimesi börse maailmas, kui mitte kõige esimene. 1314 saabusid Bruggesse ka Venezia laevad.

Louis II surma järel (1384) abiellus Marguerite de Dampierre, Burgundia hertsogi Valois-Burgundia dünastia Philippe Julgega ning kaasvarana liideti Burgundia hertsogkonnaga ka rikkad Flandria, Nevers'i ja Retheli krahvkonnad. Meespärijateta Charles Südi, tütar abiellus 1477. aastal Saksa-Rooma riigi hilisema keisri Maximilian I-ga ning Flandria liideti Saksa-Rooma riigi territooriumitega, Flandria krahvkonnana.

1581. aastal Hollandi Vabariigi moodustamisel jäi Flandria Hispaania Habsburgide valduste hulka Lõuna-Madalmaades kuni 1714. aastani ja seejärel Austria Habsburgide valduste hulka, kuni Prantsuse revolutsioonisõdadeni.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]