Ludwig Vaga

Allikas: Vikipeedia
Ludwig Vaga 1888. aasta Saksa kujutisel

Ludwig Vaga (sakslastele Ludwig I ja prantslastele Louis I) (778840) oli Frangi riik keiser aastail 814840.

Ludwig Vaga oli Frangi riik kuninga Karl Suure poeg.

Ta oli sügavusklik, kuid oli ka oskuslik sõjaväejuht (mida kinnitas Hispaania sõdades) ja valdas ka romaani, germaani, ladina ja kreeka keelt.

813. aastal oli Rooma paavsti Leo III ja ta oma isa Karl Suur tõstnud ta kaaskeisriks, kroonides ta oma käega. See pidi näitama keisritiitli ilmalikku ja vaimulikku suveräänsust kõigi teiste, ka paavstluse suhtes. Kuni isa surmani valitses ta Akvitaanias, kust 814. aastal asus elama Frangi keisri keskusesse Aachenisse,

Kuid Ludwig lasi end isa surma järel paavstil uuesti kroonida, tunnustades nii paavsti kui Kristuse asemiku vähemasti sakraalset ülimuslikkust, mis tekitas hiljem tõsiseid komplikatsioone Rooma impeeriumit taastada ja universaalmonarhiat luua püüdvatele Saksa-Rooma keisritele.

817. aastal kroonis ta oma vanema poja Lothari kaaskeisriks.

Juba peale Ludwigi trooniletõusu ja temapoolseid esialgseid ümberkorraldusi (tähtsamate ametikjohtade ümberjaotamine oma poegade vahel) alustas tema onupoeg Bernhard, kes oli seni Itaalia kuningas tema vastu sõda, mille käigus talletehti ettepanek paluda Ludwigilt armu. Armuandmiseks Ludwigi juurde minnes ta vangistati ja vangistatuna tal ja ta kaaskondlasel torgati 818. aasta aprillis silmad välja, mille tulemusena nad kahe päeva pärast surid[1].

Peale Irmegardi surma uuesti abiellunud Ludwigil poja Charles sünniga tekkisid lahkarvamused esimesest abielust sündinud poegadega, kes kartsid alusega, et uus pärija vähendab nendepoolt päritavaid maavaldusi. Paavst Gregorius IV õhutusel alustas Lothar sõjategevust isa Ludwigi vastu ning paavsti vahendusel toimunud läbirääkimiste tulemusena reetsid Ludwigi väed ta ning liitusid Lothariga. Ludwig alistus ning andis võimu üle Lotharile. Ludwig suleti vangistusse ning Judit pügati nunnaks ning suleti kloostrisse.

Lothari poolt kokkukutsutud kogunemisel, millel oli kavas Ludwig lõplikult võimult kõrvaldada, asusid Ludwigit kaitsma tema nooremad pojad Pippin ja Baieri Ludwig, mille tulemusena taastati Ludwigi võim ning ta ennistati keisritroonile.

Juba tema eluajal jagasid ta pojad riigi omavahel, lõplikult sai see siiski teoks pärast Ludwigi surma, 843. aastal Verduni leppega.

Tema pojad Lothar, kellest sai Kesk-Frangi riigi (Lotringi, Burgundia ja kaudselt ka Itaalia eelkäija) kuningas ja järgmine Frangi keiser,

Charles Paljaspea (Lääne-Frangi riigi ehk hilisema Prantsusmaa kuningas) ja

Ludwig Sakslane (Ida-Frangi riigi ehk hilisema Saksamaa kuningas).

Isiklikku[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ludwig Vaga oli abielus kaks korda ning neil olid järglased:


Eelnev:
Karl Suur
Frangi keiser
814840
Järgnev:
Kesk-Frangi riigis (ühtlasi ka keiser) Lothar I
Lääne-Frangi riigis Charles Paljaspea
Ida-Frangi riigis Ludwig Sakslane

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]