Loire

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib jõest; departemangu kohta vaata artiklit Loire'i departemang

Loire
Loire'i asukoht kaardil
Loire'i asukoht kaardil
Lähe Keskmassiivis
Suubub Atlandi ookeani
Valgla maad Flag of France.svg Prantsusmaa
Valgla pindala 117 000 km²
Pikkus 1012 km
Parempoolsed lisajõed Maine'i jõgi
Vasakpoolsed lisajõed Cher, Indre, Loiret, Allier' jõgi

Loire [luaar] on Prantsusmaa pikim jõgi, kui selleks mitte pidada Reini, mille paremale kaldale Prantsusmaa ei ulatu. Jõe pikkus on 1012 km, valgla 117 000 km². Loire on pikkuselt Euroopa viies jõgi.

Loire'i jõgi Saint-Nazaire'is

Loire algab Keskmassiivist, voolab põhja ja pärast Orléansi läände ning suubub Bretagne'i poolsaarest lõuna pool Atlandi ookeani.

Loire'i ääres asuvad Orléans, Tours, Angers ja Nantes.

Loire joe hüdrograaf

Suuremad lisajõed on Cher, Indre, Loiret ja Maine'i jõgi.

Antiikajal kutsuti Loire'i Ligeriks. Selle nime andsid jõele keldid ja see tähendab setteid. Loire oli ligikaudu Gallia lugdunensise ja Akvitaania provintsi piiriks.

Erinevalt paljudest Euroopa jõgerdest ei ole Loire'il peaaegu üldse tamme (1985 rajati Villeresti tamm mõni kilomeeter Roanne'ist lõuna poole). Ühest küljest põhjustab see suurvee ajal üleujutusi, teisest küljest on see muutnud Loire'i populaarseks paadiretkede toimumise kohaks.

Loire'i üleujutustest toimusid suurimad 1856, 1866 ja 1910.

Loire'i äärset kliimat peavad prantslased eriliselt meeldivaks: pehmete talvede ja väikese temperatuurierinevusega. Selle tarbeks on neil väljend le climat ligérien.

Galerii[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]