Emmanuel Macron

Emmanuel Macron
25. Prantsusmaa president
Ametis
	Ametisse asumise aeg; 14. mai 2017
Eelnev	François Hollande
Andorra kaasvürst ; Koos Joan Enric Vives i Sicíliaga
	Ametisse asumise aeg; 14. mai 2017
Eelnev	François Hollande
En Marche! president
	Ametiaeg; 6. aprill 2016 – 8. mai 2017
Järgnev	Catherine Barbaroux (asetäitja)
Prantsusmaa majandus-, tööstus- ja e-majandusminister
	Ametiaeg; 26. august 2014 – 30. august 2016
Eelnev	Arnaud Montebourg
Järgnev	Michel Sapin
Isikuandmed
Sünninimi	Emmanuel Jean-Michel Frédéric Macron
Sündinud	21. detsember 1977 (46-aastane); Amiens, Prantsusmaa
Erakond	Prantsusmaa Sotsialistlik Partei (2006-2009) ; En Marche! (2016-)
Abikaasa	Brigitte Macron (2007-)
Elukoht	Élysée palee, Pariis, Prantsusmaa
Alma mater	Pariisi Nanterre ülikool ; Pariisi Poliitikauuringute Instituut ; ENA
Autogramm

Emmanuel Jean-Michel Frédéric Macron (sündinud 21. detsembril 1977 Amiensis) on Prantsusmaa poliitik, alates 14. maist 2017 Prantsusmaa president ja Andorra kaasvürst.

Varem oli ta investeerimispankur. 26. augustist 2014 kuni 30. augustini 2016 oli Macron Prantsusmaa majandus-, tööstus- ja e-majandusminister.^[1]

Ta kandideeris 2017. aasta Prantsusmaa presidendivalimistel ja kogus 1. voorus 24,01% häältest ning pääses edasi teise vooru. Teises voorus võitis ta presidendivalimised kogudes 66,10% häältest. 2022. aasta aprillis toimunud valimistel saavutas ta võidu samuti teises voorus 58,55% häältega ja ta jääb presidendiks kuni 2027. aastani.

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

Ta õppis jesuiitide asutatud Providence'i Lütseumis Amiensis, kuid ei lõpetanud, sest 1995. aastal^[2] viisid vanemad ta üle teise kooli – Pariisis Ladina kvartalis asuvasse prestiižsesse Henri IV lütseumisse. Selle lõpetamise järel üritas ta kahel korral sisse saada eliitkõrgkooli École normale supérieure, kuid edutult^[3]^[4]. 1997. aastal astus ta eliitkõrgkooli L'Institut d'études politiques de Paris (Sciences Po). Kolmandal kursusel lisandusid tal paralleelselt sealsete õpingutega filosoofiaõpingud Pariisi 10. Ülikoolis. Viimasest sai ta Machiavelli-teemalise magistritöö eest filosoofiamagistri kraadi^[5]. Sciences Po-s kaitses ta 2001. aastal magistrikraadi ühiskondlikes asjades.^[3] Aastatel 2002–2004 õppis ta veel ühes eliitkõrgkoolis – École nationale d'administration^[5]^[6].

Ülikooliõpingute kõrval töötas ta aastatel 1999–2001 filosoof Paul Ricœuri assistendina ja aitas toimetajana kaasa raamatu "La mémoire, l'histoire, l'oubli" ('Mälu, ajalugu, unustus') kaante vahele saamisele (ilmus 2000. aastal).

Vaated[muuda | muuda lähteteksti]

Presidendina on Macron avaldanud liberalistlikke vaateid ning rõhutanud vaba turumajanduse olulisust. Ta soovib vähendada makse ning pöörata majanduses rohkem tähelepanu tehnoloogiale ja innovatsioonile.

Macron on suhtunud ka väga positiivselt Euroopa Liitu. Teda on nimetatud ka "eurofiiliks" ning ta ise on öelnud, et tema erakond on "ainus tõeliselt Euroopa-meelne partei Euroopas^[7]". Ta pooldab Euroopa Liidu ühtsuse suurendamist ning on avaldanud föderalistlikke vaateid, näiteks pakkunud välja idee Euroopa Liidu armee loomisest^[8]. Ta on ka rõhutanud Euroopa Liidu ühtsuse olulisust – kui 2015. aastal kritiseeriti Kreekat võlakriisi pärast, oli Macron üks peamisi, kes rõhutas, et Kreeka peab iga hinna eest jääma Euroopa Liitu.^[9]

Macroni poliitika on olnud väga sõbralik ka rändekriisi ajal Prantsusmaale saabunud sõjapõgenike suhtes, rõhutades, et immigrantide ja muslimite suhtes tuleb olla tolerantne. Macron on veendunud, et vajaduse korral on Prantsusmaa valmis võtma vastu veel enam immigrante, kui ta seni on teinud.^[10]

Macron usub, et peab keskenduma keskkonnakriisi lahendamisele ning võitlema globaalse soojenemisega. 2017. aastal teatas ta, et on otsustanud suunata 700 miljonit eurot päikeseenergia arendamisse. Samal aastal teatas ta ka kavast loobuda täielikult kivisöe kasutamisest elektrijaamadest. 2018. aastal pooldas ta ka bensiinimaksu kehtestamist Prantsusmaal keskkonnakriisi lahendamiseks.

Macron rõhutab sekularistlikke põhimõtteid. Ta on ütelnud, et "meil on kohustus lubada kõigil järgida väärikalt oma religiooni"^[11]. Macron oli vastu islami pearättide (hidžaabide) keelustamisele avalikes kohtades.

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Tema isa Jean-Michel Macron (sündinud 1950) töötab Picardie ülikoolis neuroloogiaprofessorina. Emmanuel Macroni abikaasa on Brigitte Macron (sündinud 1953), kes töötas 1990. aastatel prantsuse ja ladina keele õpetajana Providence'i lütseumis ning hiljem töötas kirjandusõpetajana ühes Pariisi erakoolis. Alates 14. maist 2017 on Brigitte Macron Prantsusmaa presidendi abikaasa.

Emmanuel Macron on õppinud kümme aastat klaverit.