Lehis

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib perekonnast; euroopa lehise kohta vaata artiklit Euroopa lehis

Lehis
Siberi lehis
Taksonoomia
Riik: Taimed Plantae
Hõimkond: Paljasseemnetaimed Pinophyta
Klass: Okaspuud Pinopsida
Selts: Okaspuulaadsed Pinales
Sugukond: Männilised Pinaceae
Perekond: Lehis Larix
Miller

Lehis (varasem nimetus lehtmänd; Larix) on heitlehiste okaspuude perekond männiliste sugukonnast.

Enamik lehiseid (välja arvatud mõned Kaug-Ida liigid) on kõrged, sirge tüve ja hõreda võraga puud. Lehised on väga valgusnõudlikud puud. Põhjaparasvöötmes, eriti Kanada ja Venemaa taigas on lehis üks enim levinud puid, moodustades suuri metsamassiive ("hele" taiga).

Lehised kasvavad 15–50 m kõrgeks.

Võrsed on kahekujulised. Pikad võrsed on 10–50 cm pikad ja kannavad palju pungi, lühikesed võrsed on 1–2 mm pikad ja ühe pungaga.

Okkad on nõelasarnased, 2–5 cm pikad, saledad (alla 1 mm paksud). Lühikestel võrsetel moodustuvad 20–50 okkast koosnevad tarjad. Pikkadel võrsetel kasvavad okkad ükshaaval ja paiknevad võrse suhtes spiraalselt. Okkad tõmbuvad hilissügisel kollakaks ja kukuvad maha. Talvel on lehised raagus.

Käbid on püstised, 1–9 cm pikad. Põhja pool on käbid väiksed (1–3 cm) väikeste kandelehtedega, lõunas suuremad (3–9 cm). Kõige suuremad käbid on kõige lõunapoolsematel liikidel (Himaalajas). Käbid on algul rohelised või punased, 5–8 kuud pärast tolmlemist küpsevad nad pruuniks. Umbes pooltel liikidel on kandelehesoomused pikad ja nähtavad, teistel lühikesed ja seemnesoomuste alla peitunud.

Lehised Eestis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vene ja Euroopa lehiste segaallee Vigalas

Eestisse on lehised sisse toodud. Tavaliseim liik Eestis on Euroopa lehis (Larix decidua). Rohkesti on kultiveeritud ka Vene lehist. Risttolmnemise tõttu on siin palju hübridiseerunud lehiseid.

On väidetud, et Loodi Püstmäel kasvav lehis on eesti kõrgeim puu[1]. Hilisemate mõõtmiste põhjal on tegemist eesti kõrguselt teise puuga.[2]

Liigid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lehise perekonda kuulub koos hübriididega üle 20 liigi. (Tärniga märgitud nimede puhul ei ole üksmeelt nende eraldi liigiks tunnistamise suhtes)

Leitud on mitmesuguseid lehiseliikide omavahelisi hübriide. Neid kultiveeritakse samuti metsanduslikult.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Väre, Hans. Eesti kõrgeim puu on lehis. "Sakala", 04.08.2007. online 29.08.07.
  2. Seil, Liisi. Järvselja kuusk osutus Loodi lehisest kõrgemaks. "Sakala", 29.08.2007. online 29.08.07.

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Vladimir Timofejev. Lehise kasvatamine. Eesti NSV Metsamajanduse Ministeerium, Tallinn. 1953
  • Endel Laas. Külviaja ja seemnete külvieelse töötlemise tähtsusest lehise istutusmaterjali kasvatamisel. Eesti Põllumajanduse Akadeemia teaduslike tööde kogumik nr 6. 1959
  • Harri Paves. Eestis kasvavad lehised. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Loodusuurijate Selts. Eesti NSV Teaduste Akadeemia, Tartu. 1971.
  • Heino Kasesalu. Lehiste kasvatamise tulemusi Järvseljal. Metsanduslikud Uurimused XXXI, Tartu. 1999
  • Lehis – metsa- ja pargipuu / koostaja ja toimetaja Harri Paves. OÜ Vali Press, Tartu. 2004

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]