Apelsinipuu

Allikas: Vikipeedia
Apelsinipuu
OrangeBloss wb.jpg
Taksonoomia
Riik: Taimed Plantae
Hõimkond: Katteseemnetaimed Magnoliophyta
Klass: Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts: Seebipuulaadsed Sapindales
Sugukond: Ruudilised Rutaceae
Perekond: Tsitrus Citrus
Liik: Apelsinipuu
Ladinakeelne nimetus
Citrus sinensis
(L.) Osbeck

Apelsinipuu (Citrus sinensis) ruudiliste sugukonda tsitruse perekonda kuuluv igihaljas kultuurviljapuu.

Apelsinipuu vili on apelsin.

Nimi[muuda | redigeeri lähteteksti]

Meil kasutuses olev nimi on tulnud hollandi keelest, kus "appelsien" tähendab "hiina õun".

Välimus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Apelsinipuu on 7-12 meetri kõrgune (väga vanad puud võivad kasvada ka 15 meetri kõrgusteks). Võra ümar, noored oksad võnklikud ja kaetud nüride, poolpehmete ogadega.

Apelsinipuu õied

Aromaatsed igihaljad lehed on ellipitilised kuni munajad, hambulise servaga. Leherootsudel abilehed. Lehed 6,5–15 cm pikad ja 2,5–9,5 cm laiad.

Õied on üksikult või 2–6 kaupa. 5 cm läbimõõduga alustassikujulises õies on 5 tupplehte ning 5 valget ja piklikku kroonlehte, mis ümbritsevad 20–25 tolmukast koosnevat kollast tolmukkonda.

Vili[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Apelsin

Vili on kerajas, lapik või veidi ovaalne 6,5 kuni 9,5 cm läbimõõduga. Väliskest näärmeline, oranž või kollane, vahekest valge, urbne ja lõhnatu. Viljaliha kollane, oranž või punakas, asetseb 10–14 kileja kestaga segmendis, mis hõlpsasti üksteisest eraldatavad. Igas segmendis võib olla 2-4 ebaregulaarse kujuga seemet. On aretatud ka seemneteta sorte.

Apelsinilett Marokos

Apelsinipuu hakkab kandma varakult, kolmandal aastal pärast istutamist, täiskandeikka jõuab aga kahekümnendal aastal. Suurimat saaki annab 20–60. eluaastani. Mõned puud elavad 150 aasta vanuseks. Täiskandeeas saadakse parematelt sortidelt umbes 100–115 kg vilju puu kohta.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Apelsinipuud looduses ei esine. Oletatavalt pärineb see kultuurliik Lõuna-Hiinas, Kirde-India ja Kagu-Aasiast (Indohiina poolsaarelt). Vahemere piirkonda tõid apelsinipuu Itaalia kaupmehed pärast 1450. aastat või Portugali meresõitjad umbes aastal 1500. Enne seda kasutati tsitrusvilju Euroopas raviotstarbel, kuid apelsin sai kiiresti varakate inimeste seas populaarseks ning seda maitsvat vilja hakati kasvatama spetsiaalsetes talveaedades nn "orangerie'des"[1].

Kasvatamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Apelsiniistandus Brasiilias

Apelsinipuud hakati Euroopas kasvatama 16. sajandil. Varsti pärast Ameerika avastamist viidi ka Ameerikasse. On teada, et Hispaanias rajati esimesed suuremad istandikud 1792. ja Itaalias 1870. aastal. Marokos hakati apelsine kaubanduslikul eesmärgil kasvatama 1922. aastal. Tänapäeval kultiveeritakse apelsinipuud kõigil kontinentidel. Eriti hoogsalt on apelsinikasvatus arenenud 20. sajandi teisel poolel. Maailma apelsinitoodang suurenes 1950. kuni 1970. aastani enam kui kahekordseks ja 1950. kuni 1980. aastani enam kui kolmekordseks. 1960. aastal oli toodang näiteks 16.3 miljonit tonni. Kokku toodeti tsitruselisi 1978. aastal 52,1 miljon tonni, seega moodustavad apelsinid kõigist tsitrusviljalistest 65%.

Apelsinikasvatuses on esikohal Ameerika Ühendriigid, kus see on koondunud lõunapoolseisse osariikidesse: Californiasse, Texasesse jne. Suuremad apelsinikasvatajad on veel Itaalia, Hispaania, Brasiilia, Mehhiko, India, Iisrael, Hiina, Egiptus, Maroko.


Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]