Ameerika Filosoofiaselts

Allikas: Vikipeedia
Ameerika Filosoofiaseltsi asutaja ja esimene president Benjamin Franklin
Philosophical Hall Philadelphias, Ameerika Filosoofiaseltsi esindushoone idafassaad. Üle tee peaaegu vastas asub Library Hall
Philosophical Halli läänefassaad. Siit läbi pargi mõnikümmend meetrit lääne suunas jääb UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluv Vabaduse Palee
Vaade Fifth Streeti ja Chestnut Streeti nurgalahendusele (1919. a). Philosophical Hall jääb Old City Hallist (nurgapealne maja) vasakule (pildil maja ees hobutramm). Vabaduse Palee jääb Old City Hallist paremale (torniga hoone pildi servas)
APSi liige (1780) Thomas Jefferson. Jefferson valiti 3. märtsil 1797 APSi presidendiks, järgmisel päeval USA asepresidendiks[1].
USA tolle aja tähtsamaid raamatukogusid Library Company of Philadelphia (1800. aasta paiku). Hoone projekti autor on William Thornton (1789), kes mõned aastad hiljem (1793) võidab prestiižse Kapitooliumi hoone projektikonkursi.
Library Hall, Ameerika Filosoofiaseltsi raamatukogu (ehitati 19571959), mille fassaad jäljendab originaalilähedaselt omaaegset William Thorntoni autorilahendust.
APSi välisliige (1787) William Thornton, Briti ja USA arhitekt, arst, kunstnik ja leiutaja; Library Halli projekteerija

Ameerika Filosoofiaselts (inglise keeles American Philosophical Society, lühend APS) on rahvusvahelise mainega õpetatud selts Ameerika Ühendriikides.

Ameerika Filosoofiaselts asutati 1743. aastal Philadelphias. Ta on vanim õpetatud selts Ameerika Ühendriikides. Oma 270-aastase eksisteerimisaja jooksul on filosoofiaselts mänginud olulist rolli ameerika kultuuri- ja vaimuelus.

APS erineb teistest teadusühingutest sellega, et liikmeteks valitakse lisaks juhtivatele teadlastele väga erinevatelt teadusdistsipliinidelt ka loomeinimesi, poliitikuid, erinevate kutsealade tipptegijaid ning avaliku ja erasektori arvamusliidreid.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kaks aastat pärast Benjamin Franklini poolt Philadelphias kooli rajamist (1740) – millest kujunes varsti kolledž ja hiljem Pennsylvania Ülikool, asutati samas linnas Franklini eestvedamisel õpetatud selts Philosophical Society. Eesmärgiks püstitati "edendada kasulikke teadmisi" loodus- ja humanitaarteadustes.

Sel ajal, kui Benjamin Franklin ja tema sõbrad otsustasid asutada Philosophical Society (1743), uurisid nad tundma loodusmaailma ja selle seaduspärasusi ning nimetasid end loodusfilosoofideks (natural philosophers) . Tänapäeva vaatevinklist vaadatuna nimetataks neid teadlasteks. Aga seltsi nimesse jäi "philosophical" alles.[2]

1740. aastatel seltsi tegevus soikus ja seda kuni 1767. aastani, kui tegevus taas elavnes. Aastal 1769 Philosophical Society ühines ühinguga American Society for Promoting Useful Knowledge. Ühinemise tulemusena valiti seltsile ka uus nimi: "American Philosophical Society Held at Philadelphia for Promoting Useful Knowledge". Kuid käibele läks nimest lühem versioon "American Philosophical Society" – see ongi seltsi tänane ametlik nimi.

Kuigi olles eraorganisatsioon, täitis Ameerika Filosoofiaselts umbes aastani 1840 paljusid rahvusliku teaduste akadeemia ja rahvusraamatukogu ning muuseumi funktsioone. (Näiteks NAS kui riiklik teaduste akadeemia asutati alles 1869. aastal)

19. sajandi teises pooles olid APSi eelishuvid seotud ameerika paleontoloogia, geoloogia, astronoomiliste ja meteoroloogiliste vaatlustega, samuti India rahvaste etnoloogiaga.

Liikmeskond[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ameerika Filosoofiaseltsil oli 2013. aasta aprillikuu seisuga 1019 liiget, sealhulgas 884 residentset liiget ja 175 välismaist liiget.

Seltsi varasemate liikmete seas on olnud arvukalt USA rajajaid (Founding Fathers of the United States) ja teisi väljapaistvaid poliitikuid, ametnikke, mõtlejaid ja sõjakangelasi, sealhulgas George Washington (valitud seltsi liikmeks aastal 1780), John Adams (1780), Thomas Jefferson (1780), Alexander Hamilton (1780), James McHenry (1785), Thomas Paine (1785), Owen Biddle, Benjamin Rush, James Madison (1785), Michael Hillegas, John Marshall, John Andrews (1786) ja Nicholas Biddle (1813), samuti Ameerika Iseseisvussõjas ameeriklaste vabaduse eest võidelnud välismaalased Gilbert du Motier, Marquis de Lafayette (1781), Friedrich Wilhelm von Steuben (1780) ja Tadeusz Kościuszko (1785).

Hilisemate liikmete seas on olnud silmapaistvaid teadlasi ja leidureid, teiste seas Alexander von Humboldt, Robert Fulton, Carl Friedrich Gauss, Charles Darwin, James Clerk Maxwell, Louis Pasteur, Alexander Graham Bell, Thomas Edison, Nikola Tesla, Margaret Mead, J. Robert Oppenheimer ja Willard Van Orman Quine.

Tuntumaid praeguseid liikmeid on Stephen Hawking, Edward Osborne Wilson, Noam Chomsky ja Roger Penrose.

Liikmete hulgas on olnud üle 200 Nobeli auhinna laureaadi, sealhulgas Albert Einstein, kaks Nobeli preemiat saanud Marie Curie, Linus Pauling ja John Bardeen ning rahupreemia laureaadid Theodore Roosevelt, Fridtjof Nansen, Nicholas Murray Butler, George Catlett Marshall, Ralph Bunche, Nelson Mandela, Frederik Willem de Klerk, James Earl Carter ja Albert A. Gore.

USA presidente on teisigi lisaks eespool mainitutele, kes on pävinud Ameerika Filosoofiaseltsi liikmestaatuse – John Quincy Adams, Ulysses Simpson Grant, William Howard Taft ja Woodrow Wilson.

Ameerika Filosoofiaseltsi presidendid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Benjamin Franklin oli Ameerika Filosoofiaseltsi esimene president (kuni oma surmani 1790).

Thomas Jefferson juhtis presidendina APSi tööd 18 aastat 17971815[1], seejuures aastail 18011809 oli ta ühtlasi ka Ameerika Ühendriikide kolmas president.

Aastal 1987 valiti APSi presidendiks psühholoog Eliot Stellar, kes oli ametis kuni oma surmani 1993. aastal.

Praegu juhib Ameerika Filosoofiaseltsi kirurgiateadlane Clyde F. Barker, kes valiti presidendiametisse ajaperioodiks 20112014. Barker vahetas sellel postil välja surma läbi lahkunud Baruch Samuel Blumbergi, kes valiti ametisse 2005. aastal.

Blumbergi eelkäija APSi presidenditoolis oli kauaaegne Cornelli Ülikooli president Frank H. T. Rhodes.

Philosophical Hall[muuda | redigeeri lähteteksti]

Filossofiaseltsil ei olnud oma maja, kõik üritused peeti renditud ruumides. Aastal 1783 võttis APS vastu otsuse ehitada endale residents.

Ameerika Filosoofiaseltsi esindushoone Philosophical Hall ehitatigi aastail 17851789 Vabaduse Palee lähistele. Hoone eskiislahenduse esitas värskelt APSi liiikmeks valitud Samuel Vaughan, Briti kaupmees, plantaator ja poliitik, kes Iseseisvussõja lõppedes tegi mitmeid pikeamaajalisi külastusi Ameerikasse ning oli kaastegev filosoofiaseltsi edendamisel. Autor kujundas hoone tol ajal levima hakanud föderaalstiilis. Järgnevail aastail rajati samas stiilis APSi peamaja kõrvale linna raekoda Old City Hall, millest sai ühtlasi ka Fifth Streeti ja Chestnut Streeti nurga arhitektuuriliselt ilmestav lahendus.

Valminud Philosophical Hall oli seltsi hetkevajadusi arvestades esialgu üsna ruumikas, sinna mahtus lahedasti ära ka majja kolinud raamatukogu. Osa ruume renditi välja, sealhulgas ka Pennsylvania ülikoolile loenguruumideks. Tasapisi APSi vajadused siiski kasvasid ning ruumide väljarentimise praktika lõpetati. 19. sajandi lõpul otsustati raamatukogu laiendamiseks ehitada hoonele peale kolmas korrus. Kuid tulemuseks oli see, et arhitektuuriline välisilme sai kannatada ja sellisena see linnapilti ei sobinud. Ehitis restaureeriti aastatel 19481950. Selle käigus lammutati hoone kolmas korrus ja taastati ehitise algne projektijärgne olukord. Raaamatukogul tuli majast välja kolida ja asuda jällegi renditud pinnale.

Philosophical Hall arvati Vabaduse rahvusliku ajaloopargi (Independence National Historical Park) koosseisus 1966. aastal ajaloomälestiseks. Aastal 2001 avati majas pärast ümberkorraldusi avalikkusele Ameerika filosoofiaseltsi muuseum.

Library Hall[muuda | redigeeri lähteteksti]

Edendamaks raamatukogundust Philadelphias, asutas Benjamin Franklin 1931. aastal mittetulundusühingu Library Company of Philadelphia. Pool sajandit hiljem laskis ühing ehitada uue raamatukogu filosoofiaseltsi peamaja vastas.

Välja kuulutatud projektikonkursi võitis arhitektuuris asjarmastaja William Thornton. Aberdeeni Ülikoolis meditsiinidoktoriks saanud Thornton kavandas oma elu esimese hooneprojekti Palladio stiilis. Mitmel alal andeka inimesena tuli tal ka projekteermine kenasti välja.

Hoone oli punastest tellistest valgete pilastritega, katusel balustraad. Võlvitud ukseava kohal oli sellega sarnane võlvitud nišš, millesse paigutati itaalia skulptori Francesco Lazzarini loodud Benjamin Franklini marmorskulptuur. Hoone valmis 1791. aastal (ehitusaastad 1789–1791).

Hoone vahetas omanikku 1884. aastal. Laiendadamaks oma äriettevõtet, laskis uus omanik 1887. aastal maja lammutada. Kuid seoses Vabaduse rahvusliku ajaloopargi rajamisega selles piirkonnas 1950. aastate keskel, ärihoone laiendus lammutati ning selle kohale laskis Ameerika Filosoofiaselts uue omanikuna ehitada aastail 19571959 raamatukogu. Hoone South Fifth Streeti poolne fassaad ennistati originaalilähedaselt omaaegset William Thorntoni autorilahendust järgides.

Struktuur[muuda | redigeeri lähteteksti]

Organisatsiooniliselt jagunevad APSi liikmed viie klassi vahel. Klassid jagunevad omakorda sektsioonideks:

Klass 1. Matemaatika ja füüsikateadused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Klass 2. Bioteadused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Klass 3. Sotsiaalteadused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Klass 4. Humanitaarteadused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Klass 5. Kunstid, kutsealad ning avaliku ja erasektori arvamusliidrid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Väljaantavad autasud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ameerika Filosoofiaselts annab välja mitmeid autasusid, sealhulgas:

Eestiga seotud Ameerika Filosoofiaseltsi liikmed[muuda | redigeeri lähteteksti]

APSi liikmeid 18. sajandist[muuda | redigeeri lähteteksti]

APSi välisliige (1785) Tadeusz Kościuszko, Rzeczpospolita ja USA sõjaväelane

APSi liikmeid 19. sajandist[muuda | redigeeri lähteteksti]

APSi liige (1809) Robert Fulton, ameerika insener ja leiutaja
APSi liige (1896) Nikola Tesla, USA leiutaja, elektri- ja mehaanikainsener ning füüsik

APSi liikmeid 20. sajandi esimesest poolest[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ameerika liikmeid[muuda | redigeeri lähteteksti]

APSi liige (1930) Richard E. Byrd, ameerika polaaruurija, nelja Antarktika ekspeditsiooni juht
APSi liige (1941) Theodore von Kármán, USA õhusõidukite ja kosmoseaparaatide insener
APSi liige (1938) John von Neumann, Ungari-USA matemaatik

Välisliikmeid[muuda | redigeeri lähteteksti]

APSi liikmeid 20. sajandi teisest poolest[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ameerika liikmeid[muuda | redigeeri lähteteksti]

APSi liige (1953) Luis Walter Alvarez, ameerika füüsik, Nobeli preemia laureaat
APSi liige (1988) Jared Diamond, ameerika evolutsioonibioloog, füsioloog ja biogeograaf
APSi liige (1957) Milton Friedman, ameerika majandusteadlane, Nobeli preemia laureaat
APSi liige (1964) Maria Goeppert-Mayer, USA füüsik, Nobeli preemia laureaat
APSi liige (1977) Margaret Mead, ameerika kultuuriantropoloog
APSi liige (1965) Walter Munk, ameerika okeanograaf, Crafoordi auhinna laureaat
APSi liige (1978) Jaroslav Pelikan, USA patraloog ja ajaloolane; 42 ülikooli audoktor[3]
APSi liige (1976) Edward O. Wilson, ameerika sotsiobioloog, biogeograaf, ökoloog ja mürmekoloog
APSi liige (1982) Steven Weinberg, ameerika füüsik ja kosmoloog, Nobeli preemia laureaat
APSi liige (1993) Edward Witten, ameerika füüsik, Fundamental Physics Prize'i laureaat
APSi välisliige (1964) John Eccles, Austraalia neurofüsioloog, Nobeli preemia laureaat
APSi välisliige (1972) Francis Crick, Briti molekulaarbioloog, Nobeli preemia laureaat
APSi välisliige (1988) Jane Goodall, Briti primatoloog ja etoloog, ÜRO rahusaadik
APSi välisliige (1960) Claude Lévi-Strauss, prantsuse antropoloog ja etnoloog
APSi välisliikmed Nikolaas Tinbergen (1975) ja Konrad Lorenz (1974), etoloogid, Nobeli preemia laureaadid
APSi välisliige (1980) John Maynard Smith, Briti evolutsioonibioloog ja geneetik, Balzani ja Crafoordi auhinna laureaat
APSi välisliige (1998) Tzvetan Todorov, Prantsuse kirjandus- ja kultuuriteoreetik

Välisliikmeid[muuda | redigeeri lähteteksti]

APSi liikmeid 21. sajandi algusest[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ameerika liikmeid[muuda | redigeeri lähteteksti]

APSi liige (2003) Rita R. Colwell, ameerika mikrobioloog, 49 ülikooli audoktor[4]
APSi liige (2006) Thomas Nagel, ameerika filosoof
APSi liige (2006), John Forbes Nash, ameerika matemaatik, Nobeli preemia laureaat, kelle elust on vändatud mängufilm Piinatud geenius
APSi liige (2004) Jim Peebles, Kanada ja USA füüsik ja kosmoloog, Shaw' ja Crafoordi auhinna laureaat
APSi liige (2010) Lisa Randall, ameerika füüsik
APSi liige (2012) Terence Tao, AustraaliaUSA matemaatik, Fieldsi ja Crafoordi auhinna laureaat

Välisliikmeid[muuda | redigeeri lähteteksti]

APSi välisliige (2002) Gro Harlem Brundtland, Norra poliitik ja diplomaat

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 American Philosophical Society Monticello (inglise keeles)
  2. Discover the APS Museum APSi muuseumi koduleht (inglise keeles)
  3. 3,0 3,1 Dr Jaroslav Pelikan falls asleep in the Lord St Vladimir’s Orthodox Theological Seminary koduleht (inglise keeles)
  4. 4,0 4,1 Dr. Rita R. Colwell American Philosophical Society Member History ( inglise keeles)