James McKeen Cattell

Allikas: Vikipeedia
James McKeen Cattell

James McKeen Cattell (25. mai 186020. jaanuar 1944) oli Ameerika psühholoog, esimene psühholoogiaprofessor Ameerika Ühendriikides Pennsylvania Ülikoolis, kauaaegne teaduslike ajakirjade, sealhulgas Science'i, ning muude väljaannete toimetaja ja väljaandja.

James McKeen Cattelli karjääri algusaastail pidasid paljud teadlased psühholoogiat väheoluliseks valdkonnaks või halvemal juhul isegi pseudoteaduseks. Cattell aitas ehk kõige rohkem oma kaasaegsete seast kaasa psühholoogia kui tõsiseltvõetava teaduse legitimiseerimisele. Tema surma puhul nimetas New York Times teda Ameerika teaduse dekaaniks.

Cattelli mäletatakse kui kompromissitut vastuseisjat Ameerika Ühendriikide osalemisele Esimeses maailmasõjas. Avalik vastuseis väeteenistusse kutsumisele viis ametist kõrvaldamiseni Columbia Ülikoolis, mille tulemusena hiljem paljudes Ameerika ülikoolides loodi ametikoht ebapopulaarsete uskumuste kaitseks.

James McKeen Cattell sündis Eastonis Pennsylvanias 1860. aastal. Ta oli vanim laps jõukas ja lugupeetud perekonnas. Tema isa William Cassady Cattell, presbüteri vaimulik, sai peagi pärast Jamesi sündi Lafayette'i Kolledži presidendiks Eastonis Pennsylvanias. William Cattellil polnud probleeme pere ülalpidamisega ka tänu sellele, et 1859. aastal oli ta abiellunud Elizabeth McKeeniga, kes tõi endaga kaasa märkimisväärse päranduse. Lisaks oli perel poliitilist võimu tänu Jamesi onule Alexander Gilmore Cattellile, kes oli Ameerika Ühendriikide Senatis New Yersey esindaja.

James McKeen Cattell astus Lafayette'i Kolledžisse 1876. aastal 16-aastaselt ja lõpetas selle neli aastat hiljem parimate tulemustega. Aastal 1883 sai ta magistrikraadi samuti parimate tulemustega. Kuigi ta sai hiljem tuntuks teadlasena, oli ülikoolis tema põhiliseks huvialaks inglise kirjandus ja ka matemaatikas ilmutas ta erakordseid võimeid. Cattell leidis oma tõelise kutsumuse Saksamaal kraadiõppes olles, kus ta Leipzigi Ülikoolis kohtus Wilhelm Wundtiga. Aastal 1882 lahkus Cattell Saksamaalt, et suunduda Johns Hopkinsi Ülikooli, kuid naasis Leipzigisse juba järgmisel aastal Wundti assistendina. Koostöö kahe mehe vahel osutus väga produktiivseks intelligentsuse uurimisel.

Cattellist sai Wundti juhendamisel esimene ameeriklane, kes kaitses psühholoogia alase väitekirja. Tema Saksamaal kirjutatud väitekirja pealkiri oli Psychologische Untersuchungen (Psühhomeetriline uurimus). Väitekiri kiideti Leipzigi Ülikoolis heaks aastal 1886.

Cattell tegi katsetusi sellal legaalse uimasti hašišiga, üritades enda sisemaailma uurida. Kord uimasti mõju all olles võrdles Cattell koolipoisi vilistamist sümfooniaorkestri kõlaga. Tol ajal polnud uimastite kasutamine meelelahutuslikul eesmärgil psühholoogide (kaasa arvatud Freud) hulgas tavatu ja Cattelli eksperimenteerimine hašišiga näitab tema vastuseisu üldkehtivale arvamusele ja moraalile.

Pärast doktorikraadi saamist Wundti juures Saksamaal 1886. aastal sai Cattellist Inglismaal Cambridge'i Ülikooli lektor ja ta tegi teadustööd Cambridge'i St John'si kolledžis. Ta pidas aeg-ajalt loenguid Ameerikas Bryn Mawri kolledžis ja Pennsylvania Ülikoolis. Aastal 1889 naasis ta Ameerika Ühendriikidesse, et asuda professori ametikohale Pennsylvania Ülikoolis ning 1891 sai temast Columbia Ülikooli psühholoogia, antropoloogia ja filosoofia osakonna juhataja. 1895. aastal valiti James McKeen Cattell Ameerika Psühholoogide Assotsiatsiooni (APA) presidendiks.

Oma karjääri algusaastaist saadik töötas Cattell selle nimel, et psühholoogia oleks sama tõsiseltvõetav uurimisvaldkond nagu keemia või füüsika. Ta uskus, et edasiste uurimuste käigus saab võimalikuks intelligentsi mõõtmine standardsete mõõtevahenditega. Ta tõi Wilhelm Wundti ja Francis Galtoni meetodid tagasi Ameerika Ühendriikidesse, esindades vaimsete võimete testimise püüdlusi Ühendriikides. Cattell võttis kasutusele termini "mentaalne test".

Aastal 1917 vallandati Cattell Columbia Ülikoolist avaliku vastuseisu tõttu Ameerika Ühendriikide värbamispoliitikale Esimese maailmasõja ajal. Aastaid hiljem kaebas ta ülikooli kohtusse ja võitis hüvitise toonase otsuse eest. Aastal 1921 kasutas ta saadud hüvitist psühholoogiaühingu Harcourt Assessment asutamiseks, et edendada talle huvi pakkuvat rakenduspsühholoogia valdkonda. Et ta ei suutnud kunagi selgitada, mil viisil psühholoogid saaksid oma tööd rakenduslikult kasutada, ei olnud organisatsioonil erilist edu seni, kuni selle võtsid üle teised psühholoogid, kel oli kogemus rakenduspsühholoogias.

Kuni oma elu lõpuni tegeles Cattell oma ajakirjade toimetamise ja väljaandmisega. Ajakirjade kirjastamise hõlbustamiseks lõi Cattell Science Press Printing Company. Ta jätkas oma tööd ajakirjade juures kuni surmani Lancasteris Pennsylvanias 1944.

Tunnustused[muuda | redigeeri lähteteksti]

James McKeen Cattell valiti 1888. aastal Ameerika Filosoofiaseltsi liikmeks.