Geneetika

Geneetika on teadus pärilikkusest, selle funktsioonidest ja materiaalsetest alustest, päriliku muutlikkuse mehhanismidest ja seaduspärasustest rakkudes, organismides, perekondades ja populatsioonides.

Ajalugu

Nüüdisaegse teadusliku geneetika sünniaastaks peetakse tavaliselt aastat 1900. Esimestel aastatel nimetati seda uurimisvaldkonda pärilikkuse põhiprintsiipide esmaavastaja Gregor Mendeli järgi mendelismiks, 1906 loodi termin "geneetika".

Kronoloogia

• 1859 – Charles Darwin avaldas raamatu "The Origin of Species" ('Liikide päritolu').
• 1865 – Gregor Mendeli uurimustöö "Taimede hübridisatsiooni katsed".
• 1903 – avastati, et kromosoomid on pärilikkusüksused.
• 1905 – Briti bioloog William Bateson mainis esmakordselt terminit "geneetika" kirjas Adam Sedgewickile.
• 1910 – Thomas Hunt Morgan näitas, et geenid asuvad kromosoomides.
• 1913 – Alfred Sturtevant tegi esimese geneetilise pildi kromosoomist.
• 1918 – Ronald Fischer avaldas teose "Vastastikused seosed, eeldades Mendeli pärandumisseaduseid", alguse saab uusdarvinism.
• 1923 – geenipildid näitasid, et kromosoomid sisaldavad lineaarselt paigutunud geene.
• 1927 – füüsikalisi muutusi geenides hakatakse kutsuma mutatsioonideks.
• 1928 – Frederick Griffith avastas ühe pärilikkusmolekuli, mida on võimalik bakterite vahel edasi kanda.
• 1931 – avastatati, et krossingover on rekombinatsiooni põhjuseks.
• 1941 – Edward Lawrie Tatum ja George Wells Beadle näitasid, et geenid kodeerivad valke.
• 1944 – Oswald Theodore Avery, Colin McLeod ja Maclyn McCarty eraldasid DNA kui geneetilise materjali.
• 1950 – Erwin Chargaff näitas, et neli nukleotiidi ei ole esitatud nukleiinhapetes kindlates proportsioonides. Barbara McClintock avastas maisi transposoonid.
• 1952 – Hershey-Chase'i katsed tõestasid, et faagide (nagu ka teiste organismide) geneetilist informatsiooni kannab DNA.
• 1953 – James D. Watson ja Francis Crick tegid kindlaks DNA struktuuri olemuse, leides, et see on kaksikheeliks.
• 1956 – Jo Hin Tjio ja Albert Levan tegid kindlaks, et inimesel on 46 kromosoomi.
• 1961 – geneetiline kood jaotati kolmikutesse.
• 1964 – Howard Temin näitas RNA viirustega manipuleerides, et Watsoni-keskne dogma ei kehti alati.
• 1970 – bakterite uuringutel avastati restriktsiooniensüümid, mis võimaldas teadlastel "lõigata" ja "kleepida" DNA-d.
• 1977 – esmakordselt järjestasid DNA Fred Sanger, Walter Gilbert ja Allan Maxam, kes kõik töötasid teineteisest sõltumatult. Sangeri laboratoorium lõpetas kogu genoomijärjestuse bakteril Φ-X174.
• 1983 – Kary Banks Mullis avastas polümeraasi ahelreaktsiooni, mis võimaldab lihtsat DNA amplifikatsiooni ehk kordistamist.
• 1989 – Francis Collins ja Lap-Chee Tsui järjestasid esimese inimese geeni, mis kodeerib CFTR proteiini.
• 1995 – esimese iseseisvalt elava organismi genoomi järjestus jõudis lõpule. Organismi nimi on Haemophilus influenzae (Pfeifferi batsill).
• 1996 – esimese eukarüootse organismi (Saccharomyces cerevisiae) genoomi järjestus sai valmis.
• 2001 – esimene inimese genoomijärjestuse visandu valmistasid HGP ja Celera Genomics.
• 2003 – 14. aprillil lõpetati edukalt inimese genoomi projekt, kus kogu inimese genoom järjestati 99% täpsusega.

Vaata ka

• Biokeemiline geneetika
• Molekulaarbioloogia ja geneetika mõisteid
• Geneetikute ja biokeemikute loend
• Geenitehnoloogia