Ragnar Frisch
 |
Selles artiklis on õigekeele- või stiilivigu. Palun aita artiklit keeleliselt parandada. |
| Majandusteaduse ajalugu |
|
|---|---|
 |
|
| Nimi: | Ragnar Anton Kittil Frisch |
| Sündinud: | 3. märts 1895, Kristiaania, Norra |
| Surnud: | 31. jaanuar 1973 (77-aastaselt), Oslo, Norra |
| Päritolu: | Norra |
| Ala: | Majandusteadus |
| Auhinnad: | Nobeli majanduspreemia (1969) |
Ragnar Anton Kittil Frisch (3. märts 1895 Kristiaania – 31. jaanuar 1973 Oslo) oli norra majandusteadlane, Oslo ülikooli majandusprofessor, Nobeli majanduspreemia esimene laureaat.
Frischi isa oli kullassepp ja hõbesepp Anton Frisch, ema oli Ragna Fredrikke Frisch (sündinud Kittilsen). Isa ootas, et ta võtaks kunagi pere äri üle, ja Ragnarist sai David Anderseni töökojas õpipoiss. Kuid ema soovitusel hakkas ta sel ajal ühtlasi õppima Kuninglikus Frederiki Ülikoolis, mis tänapäeval on tuntud Oslo ülikooli nime all. Ta valis majanduse, mis talle tundus kõigist õppekavadest kõige lühema ja kergemana. 1919 lõpetas ta ülikooli. 1920 tegi ta ära ka meistritöö ja hakkas isa ettevõttes tema partnerina tööle.
1921 sai Frisch stipendiumi, mis võimaldas tal minna 3 aastaks Prantsusmaale ja Inglismaale majandust ja matemaatikat õppima. 1923 tuli ta kodumaale tagasi ja nägi, et vanemate äri on raskustes, jätkas ta teadustegevust, uskudes, et just see ja mitte kullassepatöö on tema tõeline kutsumus. Ta avaldas mitu artiklit tõenäosusteooria kohta, sai 1925 Oslo ülikooli õppejõuks ja omandas 1926 filosoofiadoktori kraadi, kaitstes väitekirja matemaatilise statistika alal.
1926 avaldas Frisch artikli, milles kirjeldas oma seisukohta, et majandus peab järgima sama teed empiirilise ja teoreetilise matematiseerimise suunas, mida teised teadused, eriti füüsika, juba läinud on. Samal aastal avaldas ta artikli "Sur un problème d'économie pure" ("Puhta majanduse probleemist"), milles alustas oma matematiseerimise programmi. Artikkel sisaldas aksioome, mille abil oli võimalik täpselt määratleda nii ordinaal- kui kardinaalkasulikkus. Frisch hakkas ka lugema tootmisteooria kursust, pannes aluse selle teema matematiseerimisele.
1927 sai Frisch Rockefelleri fondilt stipendiumi sõiduks USA-sse. Seal kohtus ta teiste majandusteadlastega, kes olid huvitatud uuest matemaatilisest ja statistilisest lähenemisest majandusele. Ta kirjutas seal ka artikli, mis analüüsis investeeringute osatähtsust majandustsüklite selgitamisel.
Kuigi Frischi stipendiumi pikendati reisimiseks Itaaliasse ja Prantsusmaale, tuli Frisch järgmisel aastal koju tagasi, sest tema isa suri ära. Ta kulutas ühe aasta perekonna töökoja kaasajastamisele ja selle rahalise seisukorra parandamisele. Ta müüs perekonna varasid ja otsis juveliiri, kes tema eest äri juhiks. Seejärel jätkas ta teadustööd.
1927–28 avaldas Frisch artikliseeria ajaseeriate statistika kohta. 1928 määrati Frisch Oslo ülikoolis statistika ja majanduse abiprofessoriks. 1929 avaldas ta esimese tähtsa artikli ökonomeetria metodoloogia kohta "Statistiliste muutujate korrelatsioon ja hajutus", millele samal aastal järgnes artikkel "Staatika ja dünaamika majandusteoorias", mis tõi majandusanalüüsi sisse dünaamika mõiste. 1931 sai Frisch ülikooli korraliseks professoriks. 1932 asutas ta Rockefelleri Fondi toel ülikooli majandusinstituudi ja sai selle teadusdirektoriks.
Frisch abiellus 1920 Marie Smedaliga ja nad said tütre Ragna. Ragna tütar Nadia Hasnaoui on telesaatejuht, kes muuhulgas juhtis 2010. aasta Eurovisiooni lauluvõistlust. Pärast seda, kui Marie suri 1952, abiellus Frisch 1953 uuesti oma lapsepõlvesõbra Astrid Johannesseniga.
Teise maailmasõja ajal Frisch vahistati. 17. oktoobril 1943 viidi ta Bredtveiti koonduslaagrisse, 22. novembril Bergi koonduslaagrisse ja 9. detsembril Grini koonduslaagrisse. Viimasest vabastati ta 8. oktoobril 1944.
Aastal 1969 sai ta koos Jan Tinbergeniga esimese Nobeli majandusauhinna töö eest majandusprotsesside uurimise ja dünaamiliste mudelite koostamise alal.
Ragnar Frisch tegeles peamiselt makromajandusteooria, ökonomeetria ja tootmisteooriaga. Ta võttis kasutusele mõisted "makromajandus" ja "mikromajandus".
Tema auks antakse silmapaistvate ökonomeetriaalaste tööde eest välja Frischi medalit.
Välislingid [muuda]
- Biograafia lehel nobelprize.org (inglise keeles)
1969 Frisch, Tinbergen • 1970 Samuelson • 1971 Kuznets • 1972 Hicks, Arrow • 1973 Leontief • 1974 Myrdal, Hayek • 1975 Kantorovitš, Koopmans • 1976 Friedman • 1977 Ohlin, Meade • 1978 Simon • 1979 Schultz, Lewis • 1980 Klein • 1981 Tobin • 1982 Stigler • 1983 Debreu • 1984 Stone • 1985 Modigliani • 1986 Buchanan • 1987 Solow • 1988 Allais • 1989 Haavelmo • 1990 Markowitz, Miller, Sharpe • 1991 Coase • 1992 Becker • 1993 Fogel, North • 1994 Selten, Nash, Harsanyi • 1995 Lucas • 1996 Mirrlees, Vickrey • 1997 Merton, Scholes • 1998 Sen • 1999 Mundell • 2000 Heckman, McFadden • 2001 Akerlof, Spence, Stiglitz • 2002 Kahneman, Smith • 2003 Engle, Granger • 2004 Kydland, Prescott • 2005 Aumann, Schelling • 2006 Phelps • 2007 Hurwicz, Maskin, Myerson • 2008 Krugman • 2009 Ostrom, Williamson • 2010 Diamond, Mortensen, Pissarides • 2011 Sargent, Sims • 2012 Roth, Shapley
