Milton Friedman
| Majandusteaduse ajalugu |
|
|---|---|
 |
|
| Nimi: | Milton Friedman |
| Sündinud: | 31. juuli 1912, Brooklyn, New York |
| Surnud: | 16. november 2006 (94-aastaselt), San Francisco, California |
| Päritolu: | Ameerika Ühendriigid |
| Ala: | Majandusteadlane |
| Mõjutused: | Arthur F. Burns Friedrich Hayek |
| Ülikool: | Columbia Ülikool (Ph.D.) Chicago Ülikool (M.A.) Rutgers Ülikool (B.A.) |
| Töökoht: | Hoover Institution (1977–2006) Chicago Ülikool (1946–77) Columbia Ülikool (1937–41, 1943–45, 1964–65) Majandusuuringute riiklik büroo (1937–40) |
| Saavutused: | Raha analüüs Chicago koolkond |
| Auhinnad: | John Bates Clark Medal (1951) Nobeli majandusauhind (1976) Presidential Medal of Freedom 1988 National Medal of Science 1988 |
Milton Friedman (31. juulil 1912 – 16. november 2006) oli USA majandusteadlane, keda peetakse üheks oluliseimaks majandusteadlaseks 20. sajandil. Põhjapanev oli tema töö rahateooria vallas – Friedmani töödest lähtub olulises osas tänapäevane arusaam inflatsioonist ja rahapoliitika sõltumatus valitsusest (ehk keskpankade sõltumatus, kuigi ta ise pooldas rahapakkumise määramist mehhaaniliselt ning keskpankade täielikku kaotamist). Friedman argumenteeris fikseeritud valuutakursside vastu ja (tänapäeval üldlevinud) turu poolt määratud vahetuskursside poolt (vaba kursi ainsa alternatiivina nägi ta valuutakomitee süsteemi[1]). Lisaks sellele andis ta olulise panuse tarbijakäitumise uurimisse (püsiva tulu hüpotees), majandusajalukku, statistikasse (statistilised mudelid kvaliteedikontrollis) ning majanduse metodoloogiasse. Friedmani teadustöö, mida iseloomustab tugev keskendumine empiirikale, muutis tihti põhjalikult kaasaegset ettekujutust majandusest ja oli aluseks majanduspoliitikat valitsenud keinsismi langusele 1980. aastatel.
Sai 1976. aastal Nobeli majandusauhinna.
Ta oli Newsweeki kolumnist ning on olnud ka USA presidendi nõuandja.
Avaldatud mitteteadustöödest on tähelepanu köitnud "Kapitalism ja vabadus" ning "Valikuvabadus". Tööde avaldamisele on kaasa aidanud abikaasa Rosa.
Sisukord |
Elulugu [muuda]
Friedman sündis Brooklynis (New York) Ungari juudi töölisklassiperekonnas. Friedman kasvas üles Rahways (New Jersey), käis Rutgersi Ülikoolis, mille lõpetas bakalaureuse kraadiga majanduses 1932, ja Chicago ülikoolis (lõpetas magistrikraadiga aastal 1933). Filosoofiadoktori kraadi sai ta aastal 1946 pärast töötamist föderaalvalitsuses ja Columbia Ülikoolis.
Hiljem töötas ta Chicago Ülikoolis majandusprofessorina 1946. kuni 1976. aastani. Aastal 1975 pidas Friedman loenguid ka Tšiilis militaarse diktaatori Augusto Pinocheti valitsuse ajal. Sel ajal Tšiili ülikoolis doktorikraadi saanuid kutsuti "Chicago poisteks". Kui Friedman sai 1976. aastal Nobeli preemia majanduses, protestisid just Tšiili valitsuse toetamise pärast paljud demonstrandid Friedmani vastu.
Alates 1977. aastast oli Friedman seotud Hoover Institution'iga Stanfordi ülikooli juures.
Aastal 1981 töötas ta ameerika presidendi Ronald Reagani juures majanduspoliitika nõustamise alal. 1988 sai ta Presidendi Vabaduse medali ja Rahvusliku Teaduse medali.
Ühiskondlik tegevus ja poliitilised seisukohad [muuda]
Friedman võttis aktiivselt osa ühiskondlikest debattidest. 1960. aastatel asus ta kritiseerima kohustuslikku sõjaväeteenistust ning kaasati president Nixoni poolt moodustatud sõjaväeteenistuse tuleviku üle arutlevasse nõuandvasse komisjoni (Gates Commission), kus Friedman oli üks juhtivaid sõjaväeteenistuse vastaseid. Kohustuslik sõjaväeteenistus kaotati USA-s 1973. aastal (peamine põhjus oli siiski selgelt Vietnami sõjast tulenev ühiskondlik vastuseis, mis oli tinginud ka komisjoni loomise), selle protsessi mõjutamist on Friedman hiljem pidanud oma suurimaks saavutuseks[2].
Teema, mis oli Friedmanile südamelähedane kogu ta elu jooksul, oli koolisüsteemi reform, kus ta propageeris suuremat valikuvabadust vanematele läbi kooliosakute (vautšerite) kasutuselevõtu. Kooliosakud pidid tagama võimaluse valida koolide vahel ning lõpetama niiöelda elukohajärgse koolidesse suunamise, tekitades niimoodi koolide vahele konkurentsi (selline süsteem on ekvivalentne riigi poolt määratud pearahaga ning vanemate võimalusega vabalt kooli valida).
2005. aastal kutsus Friedman ühes enam kui 500 majandusteadlasega üles diskussioonile marihuaana legaliseerimise üle.[3] Ta on väljendanud arvamust prostitutsiooni dekriminaliseerimise poolt. Ühes mitmete teiste tuntud majandusteadlastega võttis ta avalikult sõna autoriõiguste kehtivuse pikendamise vastu USA-s.[4]
Friedman on tuntud kui vabaturumajanduse liberaalsete ideede propageerija. Friedman pooldab valitsuse vähest sekkumist majandusse. Valitsusel on küll kohustus pakkuda selliseid hüviseid, millega turg hakkama ei saa, kuid sekkumiskriteeriumitele vastav hüviste hulk on suhteliselt piiratud ning tema hinnangul on riik võtnud enda kätte tegevusalasid, millega turg paremini hakkama saaks (näiteks postiveo riiklik monopol USAs).
Kriitikat [muuda]
Milton Friedmani majanduspoliitilised kriitikud (vasakpoolsed) heidavad talle ette monetarismi järginud Suurbritannia ja Tšiili majandusliku ebastabiilsust ja vaesust (ka suhtelist vaesust). Ja sellest tingitud tagajärgi. Nii tabas Suurbritanniat 1980. aastatel suur tööpuudus (eriti noorte seas: 40%).
Milton Friedmani auhind [muuda]
Alates 2002. aastast annab Cato Instituut USA-s välja Milton Friedmani auhinda vabaduse edendamise eest. Seni on auhinna saanud Peter Bauer, Hernando de Soto, Mart Laar ja Yon Goicoechea.
Tööd [muuda]
- Capitalism and Freedom ISBN 0-226-26401-7
- Free to Choose: A Personal Statement ISBN 0-15-633460-7
- Monetary History of the United States, 1867-1960 (with Anna Schwartz) ISBN 0-691-00354-8
- Money Mischief: Episodes in Monetary History ISBN 0-15-162042-3
- Price Theory ISBN 3-11-010987-5
- Economic Freedom, Human Freedom, Political Freedom ISBN 1-883969-00-X
- Two Lucky People: Memoirs (with Rose Friedman) ISBN 0-226-26414-9
- Why Government Is the Problem ISBN 0-8179-5442-2
- Milton Friedman in South Africa ISBN 0-7992-0205-3
Tööd eesti keeles [muuda]
- Rose & Milton Friedman, “Valikuvabadus: isiklik arvamus”. Tõlkinud Raivo Rammus. Olion, Tallinn 1992
- Milton Friedman, “Kapitalism ja vabadus”. Tõlkinud Karin Pütsep. Eesti Avatud Ühiskonna Instituut, Tallinn 1994
- Milton Friedman ja Robert Mundell, “Üks maailm, üks raha?”. Tõlkinud Maris Kaskmann – Akadeemia 2004, nr. 5, lk. 1019–1061
Viited [muuda]
Vaata ka [muuda]
Välislingid [muuda]
1969 Frisch, Tinbergen • 1970 Samuelson • 1971 Kuznets • 1972 Hicks, Arrow • 1973 Leontief • 1974 Myrdal, Hayek • 1975 Kantorovitš, Koopmans • 1976 Friedman • 1977 Ohlin, Meade • 1978 Simon • 1979 Schultz, Lewis • 1980 Klein • 1981 Tobin • 1982 Stigler • 1983 Debreu • 1984 Stone • 1985 Modigliani • 1986 Buchanan • 1987 Solow • 1988 Allais • 1989 Haavelmo • 1990 Markowitz, Miller, Sharpe • 1991 Coase • 1992 Becker • 1993 Fogel, North • 1994 Selten, Nash, Harsanyi • 1995 Lucas • 1996 Mirrlees, Vickrey • 1997 Merton, Scholes • 1998 Sen • 1999 Mundell • 2000 Heckman, McFadden • 2001 Akerlof, Spence, Stiglitz • 2002 Kahneman, Smith • 2003 Engle, Granger • 2004 Kydland, Prescott • 2005 Aumann, Schelling • 2006 Phelps • 2007 Hurwicz, Maskin, Myerson • 2008 Krugman • 2009 Ostrom, Williamson • 2010 Diamond, Mortensen, Pissarides • 2011 Sargent, Sims • 2012 Roth, Shapley
