Milton Friedman

Allikas: Vikipeedia
Majandusteaduse ajalugu
Portrait of Milton Friedman.jpg
Nimi: Milton Friedman
Sündinud: 31. juuli 1912, Brooklyn, New York
Surnud: 16. november 2006 (94-aastaselt), San Francisco, California
Päritolu: Ameerika Ühendriigid
Ala: Majandusteadlane
Mõjutused: Arthur F. Burns
Friedrich Hayek
Ülikool: Columbia Ülikool (Ph.D.)
Chicago Ülikool (M.A.)
Rutgers Ülikool (B.A.)
Töökoht: Hoover Institution (1977–2006)
Chicago Ülikool (1946–77)
Columbia Ülikool (1937–41, 1943–45, 1964–65)
Majandusuuringute riiklik büroo (1937–40)
Saavutused: Raha analüüs
Chicago koolkond
Auhinnad: John Bates Clark Medal (1951)
Nobeli majandusauhind (1976)
Presidential Medal of Freedom 1988
National Medal of Science 1988

Milton Friedman (31. juulil 191216. november 2006) oli USA majandusteadlane, keda peetakse üheks oluliseimaks majandusteadlaseks 20. sajandil. Põhjapanev oli tema töö rahateooria vallas – Friedmani töödest lähtub olulises osas tänapäevane arusaam inflatsioonist ja rahapoliitika sõltumatus valitsusest (ehk keskpankade sõltumatus, kuigi ta ise pooldas rahapakkumise määramist mehhaaniliselt ning keskpankade täielikku kaotamist). Friedman argumenteeris fikseeritud valuutakursside vastu ja (tänapäeval üldlevinud) turu poolt määratud vahetuskursside poolt (vaba kursi ainsa alternatiivina nägi ta valuutakomitee süsteemi[1]). Lisaks sellele andis ta olulise panuse tarbijakäitumise uurimisse (püsiva tulu hüpotees), majandusajalukku, statistikasse (statistilised mudelid kvaliteedikontrollis) ning majanduse metodoloogiasse. Friedmani teadustöö, mida iseloomustab tugev keskendumine empiirikale, muutis tihti põhjalikult kaasaegset ettekujutust majandusest ja oli aluseks majanduspoliitikat valitsenud keinsismi langusele 1980. aastatel.

Ta oli Newsweeki kolumnist ning on olnud ka USA presidendi nõuandja.

Avaldatud mitteteadustöödest on tähelepanu köitnud "Kapitalism ja vabadus" ning "Valikuvabadus". Tööde avaldamisele on kaasa aidanud abikaasa Rosa.

Elulugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Friedman sündis Brooklynis (New York) Ungari juudi töölisklassiperekonnas. Friedman kasvas üles Rahways (New Jersey), käis Rutgersi Ülikoolis, mille lõpetas bakalaureuse kraadiga majanduses 1932, ja Chicago ülikoolis (lõpetas magistrikraadiga aastal 1933). Filosoofiadoktori kraadi sai ta aastal 1946 pärast töötamist föderaalvalitsuses ja Columbia Ülikoolis.

Hiljem töötas ta Chicago Ülikoolis majandusprofessorina 1946. kuni 1976. aastani. Aastal 1975 pidas Friedman loenguid ka Tšiilis militaarse diktaatori Augusto Pinocheti valitsuse ajal. Sel ajal Tšiili ülikoolis doktorikraadi saanuid kutsuti "Chicago poisteks". Kui Friedman sai 1976. aastal Nobeli preemia majanduses, protestisid just Tšiili valitsuse toetamise pärast paljud demonstrandid Friedmani vastu.

Alates 1977. aastast oli Friedman seotud Hoover Institution'iga Stanfordi ülikooli juures.

Aastal 1981 töötas ta ameerika presidendi Ronald Reagani juures majanduspoliitika nõustamise alal. 1988 sai ta Presidendi Vabaduse medali ja Rahvusliku Teaduse medali.

Ühiskondlik tegevus ja poliitilised seisukohad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Friedman võttis aktiivselt osa ühiskondlikest debattidest. 1960. aastatel asus ta kritiseerima kohustuslikku sõjaväeteenistust ning kaasati president Nixoni poolt moodustatud sõjaväeteenistuse tuleviku üle arutlevasse nõuandvasse komisjoni (Gates Commission), kus Friedman oli üks juhtivaid sõjaväeteenistuse vastaseid. Kohustuslik sõjaväeteenistus kaotati USA-s 1973. aastal (peamine põhjus oli siiski selgelt Vietnami sõjast tulenev ühiskondlik vastuseis, mis oli tinginud ka komisjoni loomise), selle protsessi mõjutamist on Friedman hiljem pidanud oma suurimaks saavutuseks[2].

Teema, mis oli Friedmanile südamelähedane kogu ta elu jooksul, oli koolisüsteemi reform, kus ta propageeris suuremat valikuvabadust vanematele läbi kooliosakute (vautšerite) kasutuselevõtu. Kooliosakud pidid tagama võimaluse valida koolide vahel ning lõpetama niiöelda elukohajärgse koolidesse suunamise, tekitades niimoodi koolide vahele konkurentsi (selline süsteem on ekvivalentne riigi poolt määratud pearahaga ning vanemate võimalusega vabalt kooli valida).

2005. aastal kutsus Friedman ühes enam kui 500 majandusteadlasega üles diskussioonile marihuaana legaliseerimise üle.[3] Ta on väljendanud arvamust prostitutsiooni dekriminaliseerimise poolt. Ühes mitmete teiste tuntud majandusteadlastega võttis ta avalikult sõna autoriõiguste kehtivuse pikendamise vastu USA-s.[4]

Friedman on tuntud kui vabaturumajanduse liberaalsete ideede propageerija. Friedman pooldab valitsuse vähest sekkumist majandusse. Valitsusel on küll kohustus pakkuda selliseid hüviseid, millega turg hakkama ei saa, kuid sekkumiskriteeriumitele vastav hüviste hulk on suhteliselt piiratud ning tema hinnangul on riik võtnud enda kätte tegevusalasid, millega turg paremini hakkama saaks (näiteks postiveo riiklik monopol USAs).

Kriitikat[muuda | redigeeri lähteteksti]

Milton Friedmani majanduspoliitilised kriitikud (vasakpoolsed) heidavad talle ette monetarismi järginud Suurbritannia ja Tšiili majandusliku ebastabiilsust ja vaesust (ka suhtelist vaesust). Ja sellest tingitud tagajärgi. Nii tabas Suurbritanniat 1980. aastatel suur tööpuudus (eriti noorte seas: 40%).

Tunnustused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Milton Friedman valiti 1957. aastal Ameerika Filosoofiaseltsi liikmeks.

Aastal 1976 pälvis ta Nobeli majandusauhinna.

Milton Friedmani auhind[muuda | redigeeri lähteteksti]

Alates 2002. aastast annab Cato Instituut USA-s välja Milton Friedmani auhinda vabaduse edendamise eest. Seni on auhinna saanud Peter Bauer, Hernando de Soto, Mart Laar ja Yon Goicoechea.

Tööd[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tööd eesti keeles[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]