Diplomaat

Allikas: Vikipeedia

Diplomaat on riiki või rahvusvahelist organisatsiooni kindlaksmääratud volitustega esindav isik.

Eristatakse karjääri- ja erialadiplomaati.

  1. Karjääridiplomaat on Välisministeeriumi koosseisu kuuluv välisteenistuses olev teenistuja, kellele on antud diplomaatiline au- või teenistusaste ning kes on volitatud esindama Eestit välissuhtlemises.
  2. Erialadiplomaat on teise ministeeriumi või selle valitsemisala asutuse teenistuja, kes on välisesinduses töötamise ajaks võetud välisteenistusse Välisministeeriumi diplomaatilisele ametikohale koosseisuväliseks teenistujaks ning kes välissuhtlemises esindab Eestit kindlaks määratud volituste piires ja ajal

Diplomaat saab tavaliselt väga laia erialase hariduse diplomaatide koolis, kus pearõhk võõrkeeltel, ajalool, etiketil ja ka näiteks luurealastel teadmistel.

Diplomaatide astmed Eesti Vabariigi välisteenistuses[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Diplomaatiline teenistusaste

Au- ja teenistusastmed antakse vaid karjääridiplomaadile. Kui suursaadik lahkub välisteenistusest, siis tal auaste säilib aga ta ei saa enam nn. auastmetasu, mida riik diplomaatidele maksab.


Auastmed:


  • Suursaadik (täielik ametinimi: erakorraline ja täievoliline suursaadik)
  • Saadik. (täielik ametinimi: erakorraline saadik ja täievoliline minister, või lihtsalt minister; saadiku auastet ei ole Eestis pärast 1991. aastat antud (v.a üks kord), kuna ajaga on selle auastme tähtsus devalveerunud.)


Teenistusastmed


  1. vanemnõunik
  2. nõunik
  3. esimene sekretär (I sekretär)
  4. teine sekretär (II sekretär)
  5. kolmas sekretär (III sekretär)
  6. atašee

Diplomaadi õigused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Diplomaati ja saatkonna töötajaid kaitseb rahvusvaheliste seaduste järgi kindlaksmääratud diplomaatiline kaitse, mistõttu ei ole asukohariigil õigust diplomaadilt vabadust võtta ega teda ka näiteks läbiotsimiseks kinni pidada.

Diplomaadi kinnitab asukohariigi riigipea ning tema volitused lõppevad kolmel juhul:

  1. Riigipea lõpetab diplomaadi volitused esindatava riigi nõudmisel. (Näiteks lõppeb diplomaadi lähetamise aeg või muu tavapärane põhjus)
  2. Diplomaat kuulutatakse asukohariigi poolt ebasoovitavaks isikuks ehk persona non grataks. Sellisel juhul saadetakse diplomaat riigist välja, sest asukohamaal ei ole teda õigust kriminaalvastutusele võtta. Traditsiooniliselt saadetakse ka väljasaatnud riigi mõni dilpomaat tavaliselt "diplomaatilise vastusena" vastaspoole riigist välja. (Põhjuseks on peaaegu alati, et diplomaat tabatakse spionaažilt ehk salajaste andmete ebaseaduslikult kogumiselt.)
  3. Diplomaadi surm.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]