Thomas Burr Osborne

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel räägib biokeemikust; poliitiku kohta vaata artiklit Thomas Burr Osborne (poliitik).

Thomas Burr Osborne (5. august 1859 New Haven, Connecticut29. jaanuar 1929 New Haven) oli Ameerika Ühendriikide biokeemik.

Thomas Burr Osborne'i peetakse A-vitamiini kaasavastajaks 1913. aastal.

Haridustee ja karjäär[muuda | muuda lähteteksti]

  • Ta õppis Hopkinsi koolis (inglise keeles Hopkins Grammar School in New Haven) New Havenis;[1]
  • 1881 lõpetas ta Yale'i Ülikooli keemia erialal.
  • 1885 kaitses ta doktorikraadi. Tema doktoritöö pealkirjaga "Nioobiumi kvalitatiivne määramine" (inglise keeles "The Quantitative Determination of Niobium", kirjeldas nioobiumi (varasem nimetus kolumbium) sisalduse analüütilist määramist Connecticutis leiduvas mineraalis columbite.[2]
  • 1886. aastal kutsus Connecticuti põllumajanduskultuuride katsejaama direktor Samuel William Johnson Burri oma meeskonda tööle analüütilise keemikuna.

Panus orgaanilise keemia arengusse[muuda | muuda lähteteksti]

Tema põhiliseks töökohaks oli "Connecticuti Põllumajanduskultuuride Katsejaam" (inglise keeles Connecticut Agricultural Experiment Station) kus ta viis läbi toitumisalaseid eksperimente. Ta uuris ka paljude taimede seemneid, esimesena neist kaeraseemet (ingl oat kernel). Tal õnnestus eraldada kaeras leiduvad valgud puhtas vormis ehk sünteetiliselt kristalliseerituna. Sel ajal oli valdavalt levinud Justus Liebigi arvamus, et looduses esineb vaid nelja tüüpi valke: albumiin, kaseiin, fibriin ja želatiin.

  • 1894. aastal konstateeris Osborne, et kuna globuliinide koostis kanepiseemnetes, castor bean, kabatšoki, lina, nisu, maisi ja puuvilla seemnetes on enamjaolt sarnane, siis saab need lugeda identseteks. Ta pakkus nendele globuliinidele nimetuseks edestiin (ingl edestin) (hiljem nimetati üksnes kanepiseemnetes leiduv globuliin edestiiniks).[1][3]
  • 1909 alustas Osborne koostööd Yale'i Sheffieldi Teaduskooli füüsikalise keemia professori Lafayette Benedict Mendeliga, uurimaks seemnevalkude toitumuslikke omadusi.[3]
  • 1913 avastas ta koos Lafayette Benedict Mendeliga võirasvas "lisa toitumisfaktori", mis hiljem nimetati ümber A-vitamiiniks.
  • 1928. aastaks sai neile selgeks, et rottide sünteetilises toiduratsioonis omavad aminohapped trüptofaan ja lüsiin essentsiaalset rolli loomade kasvamisel, vaatamata asjaolule, et rottide organism suudab teatud aminohappeid sünteesida.

Publikatsioonid[muuda | muuda lähteteksti]

Ta avaldas üle 250 teaduspublikatsiooni.

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Valitud akadeemiatesse ja teadusseltsidesse[muuda | muuda lähteteksti]

Muu tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Tohmas Burr Osborne oli Ameerika Ühendriikide Kongressi esindaja Thomas Burr Osbornei pojapoeg.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Osborne, Thomas Burr, "Complete Dictionary of Scientific Biography", 2008, Veebiversioon (vaadatud 11.08.2013)
  2. Osborne, Thomas Burr, Complete Dictionary of Scientific Biography, 2008, Veebiversioon (vaadatud 11.08.2013)
  3. 3,0 3,1 Hubert Bradford Vickery, Thomas Burr Osborne, Yale J Biol Med. 1929 March; 1(4): 187.b1–191., PMCID: PMC2606178, Veebiversioon (vaadatud 10.08.2013)

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]