Carl Friedrich Gauss

Allikas: Vikipeedia
Carl Friedrich Gauss

Johann Carl Friedrich Gauss (30. aprill 1777 Braunschweig23. veebruar 1855 Göttingen) oli saksa matemaatik, astronoom ja füüsik.

Gauss on olulise panuse andnud paljudesse teaduse valdkondadesse, sealhulgas arvuteooria, statistika, matemaatiline analüüs, diferentsiaalgeomeetria, geodeesia, geofüüsika, elektrostaatika, astronoomia ja optika. Gauss oli imelaps. Ta tegi oma esimesed suuremad matemaatilised avastused teismelisena. Teose Disquisitiones Arithmeticae sai ta valmis 1798. aastal 21-aastasena, kuid see avaldati aastal 1801. See pani aluse arvuteooriale kui eraldi teadusele ja on kujundanud seda tänapäevani.

Elulugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Carl Fr. Gauss sündis 30. aprillil 1777 Braunschweigi linnas vaesesse perekonda. Ta ei saanud läbi oma isa Gebhard Dietrichiga (17441808), kes ei pooldanud poja haridusteed, vaid eelistas, et Carl tegeleks pigem käsitööga, näiteks müürsepa või aednikuna. Samas olid Carlil väga head suhted oma ema Dorothea Benzega (17431839), kes oli kohusetruu, kindla iseloomuga, tark ja alati rõõmsameelne ning kes tundis Gaussi üle suurt uhkust. [1]

Tartu Ülikooli kandideerimine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Gauss kandideeris aastatel 1803 ja 1809 Tartu Ülikooli astronoomia- ja matemaatikaprofessori kohale.

Esimene kord Tartu Ülikool ei pannud tema kandidatuuri hääletusele, sest rektor professor Georg Friedrich Parrot (17671852) soovis leida õppejõude oma tutvusringkonnast, ning esitas kirjaliku avalduse, kus selgitas, et Gauss ei lahku Braunschweigist. Valituks sai Parroti soovi kohaselt J. W. A. Pfaff, kuid kes ei olnud huvitatud teaduslikust tööst ja lahkus võlgu tasumata aastal 1809.

1809. aastal kui Gauss oli pärast hertsogi surma asunud Göttingeni, kandideeris Gauss uuesti. 14 poolt- ja 5 vastuhäälega valiti Gauss ja saadeti talle kutse. Gauss otsustas siiski kutsest keelduda ja tõi välja kaks peamist põhjust: lesel on õigus pensionile alles viie teenistusaasta järel; Göttingeni jäädes saaks ta pensioni kohe ja kursi järgi suuremas summas kui Tartu maksimum. Teiseks, Gaussile ei sobinud, et puhta ja rakendusmatemaatika professuurid on astronoomia omaga ühendatud. Gauss soovis rohkem vabadust teaduslikuks tööks, kuid Tartus oleks ta pidanud suurema osa ajast kulutama matemaatika põhitõdede õpetamisele. Samuti mainis ta ka oma kirjas, et reisikuludeks pakuti 1000 rubla, kuid see ei kataks kulusid, ning pakutud 2500-rublase palgaga halveneks tema olukord vene raha madala väärtuse tõttu, kuid ei pidanud seda niivõrd oluliseks. Gauss soovitas enda asemele doktor Heinrich Christian Schumacheri (17801850). Valituks osutus siiski põdur professor Johann Sigismund Huth (17631818), kes peamiselt põdes ja Tartus ka suri[2].

Tunnustused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Carl Friedrich Gauss valiti 1821. aastal Rootsi Kuningliku Teaduste Akadeemia välisliikmeks.

Aastal 1853 valiti ta Ameerika Filosoofiaseltsi välisliikmeks.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Müürsepp, C. Fr. Gauss, lk 6-7
  2. Müürsepp, C. Fr. Gauss, lk 48-53

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]