Arheoloogia
 |
See artikkel vajab toimetamist. Palun aita artiklit toimetada. |
Arheoloogia ehk muinasteadus on ajalooteaduse haru, mis käsitleb aineliste ajalooallikate ehk muististe põhjal ühiskonna minevikku[1].
Muistised on rajatiste, eriti hoonete jäänused, esemelised leiud ja muu väljakaevamistel saadud materjal, välja arvatud kirjalikud allikad, mis kuuluvad filoloogia, epigraafika ja numismaatika valdkonda[1].
Muistiseid õpitakse tundma arheoloogilistel väljakaevamistel. Selleks eemaldatakse muistiselt pinnasekiht ja uuritakse üksikasjalikult läbi kultuurkiht. Muististe laadi ja leviku järgi selgitatakse asjaomase ajajärgu majanduse ja kultuuri iseloomulikud jooned.
Eriti tähtis on arheoloogia esiajaloo uurimises.
Arheoloogia alged ulatuvad renessansiaega, kui uuriti Vana-Roomast ja Itaaliast pärit muistiseid[1]. Arheoloogia kui teadus tekkis alles 19. sajandil; tollal jaotati muinasaeg kivi-, pronksi- ja rauaajaks.
Sõna "arheoloogia" tähistas algselt, näiteks Thukydidesel, minevikuõpetust[1].
Tänapäeva arheoloogia alguseks loetakse Trooja linna väljakaevamisi Heinrich Schliemann ja Frank Calverti poolt 1871. aastast alates.
Sisukord |
[redigeeri] Arheoloogia mõisteid
- Aardeleid
- Acheuli kultuur
- Arheoloog
- Arheoloogilised kultuurid
- Altamira
- Kiviaeg
- Kivikalme
- Mesoliitikum
- Muinasaeg
- Olduvai ajastu
- Paleoliitikum
[redigeeri] Pilte
-
kultuurikihid Augsburgis
-
Inkade kultuurist
-
kromanjoonlase levik ligikaudu 30 tuhat aastat tagasi
-
Mungo – kuivanud järv Austraalias
-
Teodoliidi kasutamine Pompeis, Itaalias
-
Sutton Hoo leiukoha laeva koopia
[redigeeri] Kirjandus
[redigeeri] Viited
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Antiigileksikon, 1. kd., lk. 57
[redigeeri] Välislingid
- Tartu Ülikooli arheoloogia õppetool
- Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituudi arheoloogia osakond
- Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituudi Arheoloogiakogude osakond
- Estonian Journal of Archaeology ISSN 17367484 ja ISSN 14062933
- Eesti Arheoloogia Ajakirja arhiiv
- Eesti Arheoloogia Ajakiri
- Arheoloogiakeskus MTÜ
- Archaeology Magazine
- 4.oktoober 2010. a, Risto Berendson, Kiviaja massihaud ja Salme laev viisid Eesti rahvusvahelisele ajalookaardile, paberl LK 6 ja 7, veebis loetav raha eest.
- Kukruse muinasaja kalmistu Ida-Virumaal, väljakaevamiste juhid Tõnno Jonuks ja Mari Lõhmus
- Kuressaare piiskopilinnus ja kindlustused, väljakaevamiste juht Garel Püüa
- Lõuna-Eesti linnuste uurimise programm, väljakaevamiste juht Heiki Valk
- Pärnu jõevärav ja aidahoone, väljakaevamiste juht Margo Samorokov
- Raasiku aardeleid ja muinaskalmistu, väljakaevamiste juht Ülle Tamla
- Salme teine viikingilaev, väljakaevamiste juht Jüri Peets
- Valjala muinasaja lõpu kalmistu, väljakaevamiste juht Ain Lavi
- Veibri kiviaja matusepaik Emajõe ääres, väljakaevamiste juht Mari Lõhmus
- 17. oktoober 2011, Risto Berendson, Arheoloogia-aasta parimad palad, postimees.ee paberil LK 4.
- Humala, Harjumaa, Roland Koit leidis söötis põllult pronksasju
- kaupmehe kirst Tallinna lahest
- Salme paadileid – 17 m pikkuse teise laeva väljakaevamine, leiti 36 sõjamehe jäänused
- Mihkli kirik
- Jägala linnuse lähedal kunagise liigpõllundamise tagajärjed
- Archaeology by the river Motala ström lühiülevaade arheoloogi igapäevasest tööpõllust, töövõtetest ja vahenditest ja mõned tulemused
- Валерий Юрковец. Климатические корреляции. - Климат, лёд, вода, ландшафты
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Arheoloogia |
