Norman Ramsey

Allikas: Vikipeedia
Norman Foster Ramsey 1970 (cropped).jpg

Norman Foster Ramsey (27. august 1915 Washington4. november 2011 Wayland) oli Ameerika Ühendriikide füüsik.

Tema ema oli saksa päritolu matemaatik ja isa sõjaväelane. Norman Ramsey lõpetas 15-aastaselt keskkooli ning asus Columbia ülikoolis esialgu inseneriteadust õppima, peagi aga mõtles ümber ja vahetas eriala, ning lõpetas ülikooli 1935. aastal matemaatikuna. Seejärel õppis ta Cambridge'i ülikoolis füüsikat ja omandas bakalaureusekraadi.[1]

1930. aastate lõpus töötas Ramsey Columbia ülikoolis koos tuumamagnetresonantsi avastanud Isidor Isaac Rabiga. Aastal 1940 sai ta Columbia ülikoolist doktorikraadi füüsika alal.[2]

Teise maailmasõja ajal juhtis Ramsey MIT kiirguslaboris töörühma, kes töötas välja esimese magnetroni 3 cm lainepikkusega kiirguse saamiseks ning sellega seotud radarisüsteemi. 1943. aastast juhtis ta uurimisrühma Los Alamose laboratooriumis Manhattani projekti juures. Pärast sõda pöördus ta Columbia ülikooli tagasi. Aastal 1947 siirdus ta Harvardi Ülikooli, kus õpetas järgmised 40 aastat. Aastal 1949 leiutas ta eraldiseisvate võnkuvate väljade meetodi (Ramsey meetodi), millel rajaneb erakordselt suure lahutusvõimega tuumamagnetresonantsspektroskoopia ja mis tegi võimalikuks väga täpsete aatomkellade loomise[2]. Aastal 1966 sai ta Higginsi füüsikaprofessoriks.[3]

Hiljem töötas ta koos oma tudengitega välja veelgi täpsemate kellade loomiseni viinud vesinikmaseri.[4]

Ramsey oli üks Brookhaveni labori asutajaid ja Brookhaveni füüsikaosakonna esimene juhataja 1946. Aastatel 19581959 oli ta NATO peasekretäri teadusnõunik. Ta oli Ameerika füüsikaseltsi president 19781979.[3]

Tunnustused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Norman Foster Ramsey valiti 1958. aastal Ameerika Filosoofiaseltsi liikmeks.

Ta pälvis oma töö eest 1989. aastal Nobeli füüsikaauhinna.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]