Jaan Einasto
Jaan Einasto (sündinud 23. veebruaril 1929 Tartus) on eesti astrofüüsik, aastast 1986 Eesti Teaduste Akadeemia akadeemik.
Sisukord |
Hariduskäik [muuda]
Aastal 1947 lõpetas Tartu 1. Keskkooli, 1952. aastal Tartu Riikliku Ülikooli. Täiendusõpet on ta saanud mitmes välisriigis, näiteks Taanis, Saksamaal ja USA-s.
1952. aastal asus tööle Tartu Observatooriumis.
Aastail 1983–1995 oli Eesti Teaduste Akadeemia füüsika, matemaatika ja tehnikateaduste osakonna, aastast 1985 füüsika ja astronoomia osakonna akadeemik-sekretär.
Ta kuulub Rahvusvahelisse Astronoomiauniooni, olles seal galaktika- ja kosmoloogiakomisjoni liige.
Lisaks teaduslikele publikatsioonidele on Einasto avaldanud ajakirjanduses arvamust ka päevapoliitilistes küsimustes alates haridusest kuni maaelu edendamiseni.
Teadustöö [muuda]
Einasto on põhjalikult uurinud galaktikate ja universumi ehitust, samuti kosmoloogiat. Ta oli üks esimesi astronoome, kes uurides galaktikate kinemaatikat ja selle seoseid teiste galaktikate parameetritega põrkus tumeda aine olemasolu probleemiga.
Teda ning Mihkel Jõeveeru, Enn Saart ja Erik Tagot peetakse Universumi kärjetaolise struktuuri avastajateks.[viide?]
Tunnustused [muuda]
- 1998 Riigivapi II klassi teenetemärk
- 2004 Tartu linna aukodanik ja Tartu Suurtähe kavaler
- Tema auks on pandud väikeplaneedile number 11577 nimi "11577 Einasto"
- 2009 Marcel Grossmanni auhind
- 2010 Tartu Ülikooli audoktor
- 2012 Viktor Hambardzumjani nimeline rahvusvaheline auhind[1]
Isiklikku [muuda]
Tema isa oli eesti geograaf, pedagoog Elmar Einasto (enne eestistamist Eisenschmidt). Geoloog Rein Einasto on Jaan Einasto vend. Jaan Einasto kasuvanaema oli Lilli Suburg.[2]
Jaan Einasto abiellus 10. märtsil 1951[3] Liia Einastoga (sündinud Tiit)[viide?]. Neil on kolm last: tütred Maret ja Riina ning pesamuna, poeg Indrek[4]. Nende tütar Maret Einasto on astrofüüsik.
Jaan Einasto 2009. aastal sündinud seitsmes lapselaps sai vanaisa järgi nimeks Jaan[5].
Einasto kuulus Res Publicasse. Ta astus sealt välja 2005. aasta septembris koos mõne mõttekaaslasega, kelle hulka kuulusid Rein ja Mare Taagepera. Lahkumise puhul kirjutatud avalduses kirjutasid nad, et Res Publica on kaldunud paremtsentrismist paremäärmuslusse, kus hoolitakse ainult neist, kes ise suudavad läbi lüüa. "Tsentristidena hoolime meie ka neist oma rahva liikmeist, kes pole osavad, terved ja rikkad," kirjutasid nad. Avalduses teatasid nad, et üksikküsimustes, näiteks hariduse ja teaduse edendamise alal ei välista nad koostööd ühegi erakonnaga.[6]
Teosed [muuda]
- Jaan Einasto, "Tumeda aine lugu" (mälestused Per aspera ad astrum ja valimik artikleid). Koostanud Mihkel Jõeveer, järelsõna: Enn Saar. Sari Eesti mõttelugu, nr. 71, Ilmamaa, Tartu 2006, 528 lk. ISBN 9985-77-192-3
Kirjandus [muuda]
- Mihkel Jõeveer, "Akadeemik Jaan Einasto 60" – Horisont 1989, nr 3, lk 35
- Ene Ergma, "Ühe mehe elust" (raamatu "Tumeda aine lugu" arvustus) – Akadeemia 2007, nr. 4, lk. 869–872
Viited [muuda]
- ↑ "Jaan Einasto pälvis Viktor Ambartsumjani nimelise rahvusvahelise auhinna" ERR Teadus, 25. juuli 2012
- ↑ Imbi Paju: ka Eesti vajaks võrdõiguslikkuse päeva ehk teadvustamata Lilli Suburg
- ↑ [1]
- ↑ Väinu Rozental, Tsikliproff käivitab ärimasina, Äripäev, 13. september 2010
- ↑ Vilja Kohler, Astrofüüsik tegeleb ka maiste asjadega, Tartu Postimees, 7. august 2009
- ↑ "Kes? Mis? Kus?" 2006, lk. 127
Välislingid [muuda]
- Jaan Einasto Eesti Teadusportaali andmebaasis
- Jaan Einasto Eesti Teaduste Akadeemia koduleheküljel
- Jaan Einasto Tartu Observatooriumi koduleheküljel (inglise keeles)
- Akadeemik Jaan Einasto videoloeng "Maailma ehitusest" 24. märtsil 2005 Tartu Ülikooli koduleheküljel
Jaan Einasto artiklid ja intervjuud [muuda]
- Aivar Jarne, "Akadeemik Einasto universumi saladuste jälil" – Postimees 14. jaanuar 1997, lk 2
- Jaan Einasto, "Tõeline tähesõda: kaose ja korra vahel" – Horisont 1997/aprill, nr 3, lk 18–20
- Rainer Kerge, Jaan Einasto: nädalahoroskoop on soolapuhumine – Postimees/Extra, 7. veebruar 1998, lk 8
- Jaan Einasto, "Riik peletab teadlasi" – Eesti Päevaleht 17. veebruar 1998, lk 2
- Jaan Einasto, "Kuhu läheme?" – Luup 5. oktoober 1998, nr 20, lk 44–45
- Jaan Einasto, "Kas Eesti riigil on tulevikku?" – Luup 5. aprill 1999, nr 7, lk 50–51
- "Müür, mis paistab kätte kogu maailmale", intervjueeris Rein Veskimäe – Horisont 2003/mai, nr 3, lk 26–34
- Jaan Einasto: Elu põhitunnus on järglaste tekitamine, intervjueeris Erika Klaats) – Maaleht 19. veebruar 2004, lk 22–23
- Margus Maidla, Juku-Kalle Raid, Jaan Einasto: astronoomias on täna murranguline aeg nagu Einsteini ajal füüsikas – KesKus 2006/juuli, nr 7, lk 28–29
- Jaan Kaplinski ja Jaan Einasto, "Tulevik nõuab suunamuutust" – Eesti Päevaleht 23. veebruar 2007, lk 7
- Jaan Einasto saates "Kukul külas", 30. september 2007, 1. osa, 2. osa
- Riho Laurisaar. Jaan Einasto: minu missioon pole veel lõppenud EPL.ee, 4. juuli 2009
- Jaan Einasto: Elutarkus ei tohi kaotsi minna Maaleht, 23. detsember 2009
Artikleid Jaan Einasto kohta [muuda]
- Ilmar Palli, "Maailmapilt ja Eesti pildike" – Luup 1997/3, 3. veebruar
- Tiit Kändler, "Jaan Einasto teostab revolutsiooni" – Eesti Päevaleht 21. aprill 1997
- Aivar Kull, "Uusimaid teateid universumi olemusest" (Akadeemias 2001, nr 8 ja 9 ilmunud pikema artikli arvustus) – Postimees 26. oktoober 2001, lk 15
- Ilmar Palli, "Lapsepõlv tähtede ja maa vahel" – Maaleht 31. august 2006, lk 14–15
- Aivar Kull, "Teadust ja mälestusi" (raamatu "Tumeda aine lugu" arvustus), – Tartu Postimees 19. detsember 2006
- Jaan Pelt, "Tume aine – vaade tagasi" (raamatu "Tumeda aine lugu" arvustus) – Horisont 2007/2
- Tiit Kändler, "Mees, kes mõõdab mõõtmatut" (raamatu "Tumeda aine lugu" arvustus) – Eesti Päevaleht/Arkaadia 12. mai 2007, lk 23
- Tiit Kändler. Einasto astronoomilised paradigmad – EPL Online, 26. veebruar 2009
- Laurits Leedjärv, Igiliikur Einasto - inimene ja asteroid – Horisont.ee, 28. veebruar 2009
- Astronoom Jaan Einasto pälvis maineka teadusauhinna ERR.ee, 15. juuni 2009
Esinemised televisioonis [muuda]
- 22.11.2009 ETV Jaan Einasto saates Tähelaev
- 05.02.2011 ETV Jaan Einasto saates Püramiidi tipus
