Judith Butler

Allikas: Vikipeedia
Judith Butler loengul Hamburgi ülikoolis, aprill 2007

Judith Butler (sündinud 24. veebruaril 1956 Clevelandis) on Ameerika Ühendriikide filosoof, post-strukturalist ja feminist, kes on panustanud oma tööga feminismi, queer-teooriasse, poliitilisse filosoofiasse ja eetikasse. Ta lõpetas aastal 1984 Yale'i Ülikooli doktorikraadiga ning õpetab hetkel California Ülikoolis Berkeleys. Tema tuntuim teos on "Soopahandus".

Elulugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Butler sündis Ohio osariigis Clevelandis[1] juudi perekonnas[2]. Butler on öelnud, et esimesed kokkupuuted filosoofiaga olid tal juba lapsena. 14-aastasena pidi ta karistuseks selle eest, et oli olnud tundides liiga jutukas ning ei kuulanud sõna, käima eratudides rabiga, kellega nad vestlesid erinevatel eetika teemadel.[3] Butler õppis Benningtoni Kolledžis[4] ning seejärel Yale'i Ülikoolis,[5] kust ta sai ka doktorikraadi. Oma doktoritöös püüab Butler aru saada, kuidas sugu meis päriselt rakendub ja kuidas me mõtleme soost kui millestki loomulikust ning mitte kui millestki ajaloolisest. Butler toob välja, et tegelikult on inimesel võimalik valida, millist sugu ta soovib olla, kuid sotsiaalsed piirangud keelavad tal seda teha.

Butler elab hetkel Californias koos oma partneri, politoloog Wendy Browniga. Teda huvitab ka Iisraeli poliitika ning ta on sel teemal kirjutanud mitmeid artikleid.[6]

Soopahandus (Gender Trouble)[muuda | redigeeri lähteteksti]

"Soopahandus" avaldati esmakordselt aastal 1990 ning seda müüdi rohkem kui 100 000 eksemplari rahvusvaheliselt ja eri keeltes. Teoses analüüsib Butler Simone de Beauvoir'i, Julia Kristeva, Sigmund Freudi, Jacques Lacani, Luce Irigaray, Monique Wittingi, Jacques Derrida ja Michel Foucault' tööd. "Soopahandus" on olnud edukas akadeemilisel maastikul, seda peetakse üheks olulisemaks sooidentiteeti ja seksuaalsust puudutavaks filosoofiliseks teoseks. Kuid Butleri raamat on olnud populaarne ka rahva seas üldisemalt, eriti seksuaalvähemuste hulgas.

Butleri põhiargument "Soopahanduses" on, et bioloogilise soo, sotsiaalse soo ja seksuaalsuse näiv sidusus ja aheldatus on tegelikult kultuuriliselt konstrueeritud korduvate stiliseeritud aktide kaudu. Need korduvad aktid, mitte miski muu, tagavad näivuse põhjuslikust ja loomulikust sootuumast. Butler seega väidab, et sugu pole meile loomulikult antud, vaid me omandame oma soo läbi nn soonäitemängude. Vaatamata sellele aga, et sugu on omandatud ainult selliste aktide kaudu, ei ole sugu siiski iga inimese vaba valik. Ammutades abi Foucault'lt, näitab Butler, et sugu on koondatud diskursuse alla, mis seob kunstlikult ühtseks põhjuslikuks sirgjooneks bioloogilise soo, sotsiaalse soo ja seksuaalsuse, nimetades neid ja nende vahelist põhjuslikku ja paratamatut seost loomulikuks. Tegelikult aga on selline seos kultuuriliselt konstrueeritud ning see diskursus ise loob ettekujutust loomulikust sootuumast, maskuliinsusest ja feminiinsusest, ning nendevahelisest lineaarsest sidususest.

Teine oluline argument, mille Butler esitab, kuid mis läheb vastuollu feministlike mõtlejate nagu Simone de Beauvoir' teooriatega, on see, et bioloogiline sugu on samuti kultuuriliselt konstrueeritud ning meie keha ei ole passiivne meedium, millena me oleme harjunud teda võtma. Meie arusaamas kehast ja bioloogilisest soost on mõlemad juba seotud sotsiaalse kontseptsiooniga soost ning me mõtleme soost ainult läbi juba soostunud kategooriate. Just bioloogilisest soost võime leida ka soodiskursuse kõige varjatuma osa, kuid just sealt saavad teised sookategooriad (sotsiaalne sugu, seksuaalsus) oma toe. Kui bioloogiline sugu on samuti sotsiaalselt konstrueeritud, siis paratamatult loomulik heteroseksuaalsus on samuti sotsiaalne konstruktsioon.

"Soopahandus" ei ole eesti keeles ilmunud.

Teisi teoseid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Judith Butler kirjutab inglise keeles. Tema raamatute mittetäielik loend:

  • 1987: Subjects of Desire: Hegelian Reflections in Twentieth-Century France
  • 1990: Gender Trouble: Feminism and the Subversion of Identity
  • 1991: "Imitation and Gender Insubordination" in Inside/Out: Lesbian Theories, Gay Theories (toimetanud Diana Fuss)
  • 1993: Bodies That Matter: On the Discursive Limits of "Sex"
  • 1997: Excitable Speech: A Politics of the Performative
  • 1997: The Psychic Life of Power: Theories in Subjection
  • 2000: Antigone's Claim: Kinship Between Life and Death
  • 2002: Prejudicial Appearances: The Logic of American Antidiscrimination Law
  • 2002: The Scandal of the Speaking Body: Don Juan with J. L. Austin, or Seduction in Two Languages
  • 2003: Kierkegaard's Speculative Despair in The age of German idealism (toimetanud Robert C. Solomon)
  • 2004: Precarious Life: The Powers of Mourning and Violence
  • 2004: Undoing Gender
  • 2005: Giving An Account of Oneself
  • 2009: Is Critique Secular?: Blasphemy, Injury, and Free Speech
  • 2009: Frames of War: When Is Life Grievable?
  • 2011: The Power of Religion in the Public Sphere
  • 2011: The question of gender: Joan W. Scott's critical feminism

Tunnustused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Judith Butler valiti 2007. aastal Ameerika Filosoofiaseltsi liikmeks.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]