Wilhelm Conrad Röntgen

Allikas: Vikipeedia
Wilhelm Conrad Röntgen
Wilhelm Conrad Röntgen (1845--1923).jpg
Wilhelm Conrad Röntgen
Sünniaeg 27. märts 1845
Sünnikoht Lennep, Nordrhein-Westfalen
Surmaaeg 10. veebruar 1923 (77-aastaselt)
Surmakoht München
Rahvus Sakslane
Tegevusala Füüsika
Tuntumad tööd Röntgenikiirte avastamine
Tunnustused Nobeli füüsikaauhind (1901)

Wilhelm Conrad Röntgen (27. märts 1845 Lennep, Nordrhein-Westfalen10. veebruar 1923 München) oli saksa füüsik. Tema kõige olulisem avastus oli 1895. aastal avastatud röntgenikiirgus. 1901. aastal pälvis ta esimese Nobeli füüsikaauhinna.

Tema järgi on nimetatud keemiline element röntgeenium ja mõõtühik röntgen.

Elukäik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Wilhelm Conrad Röntgen sündis linnas nimega Lennep (tänapäeval kannab nime Remscheid). Ta oli ainus laps peres, isa oli kaupmees. Esmase hariduse sai ta Martinus von Dormi erakoolis.

Teda köitis väga füüsika ja ta läks õppima Zürichi polütehnilisse instituuti. Lõpetanud selle, asus ta tööle assistendina sealsamas füüsika kateedris, hiljem töötas samas valdkonnas Gießenis.

Perioodil 18711873 töötas Röntgen Würtzburgi Ülikoolis, hiljem, aastal 1874 koos oma professori August Adolf Kundtomiga läks üle Strasbourgi Ülikooli. Seal töötas ta viis aastat lektorina, seejärel professorina. 1875 sai ta Wittenbergi Põllumajanduse Akadeemia professoriks.

Juba 1879 juhtis ta füüsika kateedrit Gießeni ülikoolis. Aastast 1888 oli ta Würzburgi Ülikooli füüsika kateedri eesotsas, hiljem, aastal 1894, valiti ta selle ülikooli rektoriks.

Aastal 1900 sai temast Müncheni Ülikooli füüsika kateedri juht, see oli tema viimane töökoht. Hiljem pidi ta oma vanuse tõttu õppetooli üle andma nooremale füüsikule. Wilhelm Conrad Röntgen tegeles tööga elu lõpuni.

Wilhelm Conrad Röntgenil olid sugulased Ameerika Ühendriikides ja ta tahtis emigreeruda. Vaatamata sellele, et ta võeti Columbia Ülikooli New Yorgis, jäi ta Münchenisse, kus jätkus tema karjäär.

Wilhelm Conrad Röntgen suri 10. veebruaril 1923 vähki.

Karjäär[muuda | redigeeri lähteteksti]

Wilhelm Conrad Röntgen uuris kristallide püroelektrilisi omadusi, tegi kindlaks elektriliste ja optiliste nähtuste suhte kristallides. Röntgen viis läbi uurimusi magnetismi alal. Hiljem oli nendest uuringutest suur kasu Hendrik Lorentzile, kes kasutas neid oma elektroonilise teooria tõestamisel.

Kiirte avastamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Wilhelm Conrad Röntgen oli töökas inimene. Olles Würzburgi Ülikooli füüsilise instituudi juht, oli tal harjumus hilisööni istuda oma laboris. 8 novembril 1895, kui kõik tema assistendid olid koju läinud, jätkas Röntgen oma tööd. Taaskord lülitas ta sisse voolu kadooditorus, mis oli musta paberi sisse mähitud. Baariumi plaatinatsüaniidi kristallid, mis vedelesid ligidal, hakkasid helendama. Teadlane katkestas voolu ja helendus lõppes. Seejärel lülitas ta voolu taas sisse, ja kristallid, mis ei olnud mitte kuidagi seotud toruga, hakkasid jälle helendama.

Järgnevate uurimuste põhjal tegi Röntgen järelduse, et toru kiirgab tundmatut kiirgust, millele ta pani nimeks X-kiirgus. Röntgeni eksperimendid näitasid, et X-kiired tekivad katoodikiirte põrkumisel katooditoru seintega. Teadlane tegi katooditoru spetsiaalse kujuga, antikatood oli lapik, see tekitas intensiive X-kiirte voo.

Tänu sellele torule õppis Röntgen tundma uute, tundmatute kiirte peamisi omadusi. Hiljem said need kiired nimeks "röntgenkiired".

Selgus, et X-kiired suudavad levida läbi paljude mitte-läbipaistvate materjalide, seejuures kiired ei peegeldu ega murdu. Röntgen salvestas ka esimesed röntgenpildid.

Saksa teadlase avastus avaldas olulist mõju teaduse arengule. Paljude ainete omadusi uuriti röntgenkiirte abil. Lühikese ajaga võeti röntgenitorud kasutusele meditsiinis ja mujal.

Röntgen sai palju pakkumisi eri firmadelt, kes soovisid osta leiutise kasutusõigust, aga Röntgen keeldus patenteerimisest, kuna ta ei suhtunud oma uurimustesse kui tuluallikasse.

Aastaks 1919 olid röntgentorud kasutusel igal pool paljudes riikides. Tänu nendele tekkisid uued tehnikavaldkonnad, röntgenoloogia, röntgenodiagnostika, röntgenistruktuuriline analüüs jne.

Tunnustused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Wilhelm Conrad Röntgen valiti 1897. aastal Ameerika Filosoofiaseltsi välisliikmeks.

Aastal 1901 pälvis ta Nobeli füüsikaauhinna.

Isiklikku[muuda | redigeeri lähteteksti]

Röntgen oli abielus, kuid tal polnud lapsi. Naine suri aastal 1919, tol hetkel Röntgen oli 74-aastane.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]