Wilhelm Conrad Röntgen

Wilhelm Conrad Röntgen
Wilhelm Conrad Röntgen
Sünniaeg	27. märts 1845
Sünnikoht	Lennep, Nordrhein-Westfalen
Surnud	10. veebruar 1923 (77-aastaselt)
Surmakoht	München
Rahvus	Sakslane
Tegevusala	Füüsika
Tuntumad tööd	Röntgenikiirte avastamine
Autasud	Nobeli füüsikaauhind (1901)

Wilhelm Conrad Röntgen (27. märts 1845 Lennep, Nordrhein-Westfalen – 10. veebruar 1923 München) oli saksa füüsik. Tema kõige olulisem avastus oli 1895. aastal avastatud röntgenikiirgus. 1901. aastal pälvis ta esimese Nobeli füüsikaauhinna.

Tema järgi on nimetatud keemiline element röntgeenium ja mõõtühik röntgen.

Elukäik

Wilhelm Conrad Röntgen sündis linnas nimega Lennep (tänapäeval kannab nime Remscheid). Ta oli ainus laps peres, isa oli kaupmees. Esmase hariduse sai ta Martinus von Dormi erakoolis.

Teda köitis väga füüsika ja ta läks õppima Zürichi polütehnilisse instituuti. Lõpetanud selle, asus ta tööle assistendina sealsamas füüsika kateedris, hiljem töötas samas valdkonnas Gießenis.

Perioodil 1871–1873 töötas Röntgen Würtzburgi Ülikoolis, hiljem, aastal 1874 koos oma professori August Adolf Kundtomiga läks üle Strasbourgi Ülikooli. Seal töötas ta viis aastat lektorina, seejärel professorina. 1875 sai ta Wittenbergi Põllumajanduse Akadeemia professoriks.

Juba 1879 juhtis ta füüsika kateedrit Gießeni ülikoolis. Aastast 1888 oli ta Würzburgi Ülikooli füüsika kateedri eesotsas, hiljem, aastal 1894, valiti ta selle ülikooli rektoriks.

Aastal 1900 sai temast Müncheni Ülikooli füüsika kateedri juht, see oli tema viimane töökoht. Hiljem pidi ta oma vanuse tõttu õppetooli üle andma nooremale füüsikule. Wilhelm Conrad Röntgen tegeles tööga elu lõpuni.

Wilhelm Conrad Röntgenil olid sugulased Ameerika Ühendriikides ja ta tahtis emigreeruda. Vaatamata sellele, et ta võeti Columbia Ülikooli New Yorgis, jäi ta Münchenisse, kus jätkus tema karjäär.

Wilhelm Conrad Röntgen suri 10. veebruaril 1923 vähki.

Karjäär

Wilhelm Conrad Röntgen uuris kristallide püroelektrilisi omadusi, tegi kindlaks elektriliste ja optiliste nähtuste suhte kristallides. Röntgen viis läbi uurimusi magnetismi alal. Hiljem oli nendest uuringutest suur kasu Hendrik Lorentzile, kes kasutas neid oma elektroonilise teooria tõestamisel.

Kiirte avastamine

Wilhelm Conrad Röntgen oli töökas inimene. Olles Würzburgi Ülikooli füüsilise instituudi juht, oli tal harjumus hilisööni istuda oma laboris. 8 novembril 1895, kui kõik tema assistendid olid koju läinud, jätkas Röntgen oma tööd. Taaskord lülitas ta sisse voolu kadooditorus, mis oli musta paberi sisse mähitud. Baariumi plaatinatsüaniidi kristallid, mis vedelesid ligidal, hakkasid helendama. Teadlane katkestas voolu ja helendus lõppes. Seejärel lülitas ta voolu taas sisse, ja kristallid, mis ei olnud mitte kuidagi seotud toruga, hakkasid jälle helendama.

Järgnevate uurimuste põhjal tegi Röntgen järelduse, et toru kiirgab tundmatut kiirgust, millele ta pani nimeks X-kiirgus. Röntgeni eksperimendid näitasid, et X-kiired tekivad katoodikiirte põrkumisel katooditoru seintega. Teadlane tegi katooditoru spetsiaalse kujuga, antikatood oli lapik, see tekitas intensiive X-kiirte voo.

Tänu sellele torule õppis Röntgen tundma uute, tundmatute kiirte peamisi omadusi. Hiljem said need kiired nimeks "röntgenkiired".

Selgus, et X-kiired suudavad levida läbi paljude mitte-läbipaistvate materjalide, seejuures kiired ei peegeldu ega murdu. Röntgen salvestas ka esimesed röntgenpildid.

Saksa teadlase avastus avaldas olulist mõju teaduse arengule. Paljude ainete omadusi uuriti röntgenkiirte abil. Lühikese ajaga võeti röntgenitorud kasutusele meditsiinis ja mujal.

Röntgen sai palju pakkumisi eri firmadelt, kes soovisid osta leiutise kasutusõigust, aga Röntgen keeldus patenteerimisest, kuna ta ei suhtunud oma uurimustesse kui tuluallikasse.

Aastaks 1919 olid röntgentorud kasutusel igal pool paljudes riikides. Tänu nendele tekkisid uued tehnikavaldkonnad, röntgenoloogia, röntgenodiagnostika, röntgenistruktuuriline analüüs jne.

Isiklik elu

Röntgen oli abielus, kuid tal polnud lapsi. Naine suri aastal 1919, tol hetkel Röntgen oli 74-aastane.

Välislingid

• Wilhelm Conrad Röntgen Nobeli auhinna lehel

Nobeli füüsikaauhinna laureaat

1901 Röntgen • 1902 Lorentz, Zeeman • 1903 Becquerel, P. Curie, M. Curie • 1904 Rayleigh • 1905 Lenard • 1906 J. Thomson • 1907 Michelson • 1908 Lippmann • 1909 Marconi, Braun • 1910 Waals • 1911 Wien • 1912 Dalén • 1913 Kamerlingh Onnes • 1914 Laue • 1915 W. H. Bragg, W. L. Bragg • 1917 Barkla • 1918 Planck • 1919 Stark • 1920 Guillaume • 1921 Einstein • 1922 N. Bohr • 1923 Millikan • 1924 M. Siegbahn • 1925 Franck, Hertz • 1926 Perrin • 1927 Compton, C. Wilson • 1928 Richardson • 1929 Broglie • 1930 Raman • 1932 Heisenberg • 1933 Schrödinger, Dirac • 1935 Chadwick • 1936 Hess, Anderson • 1937 Davisson, G. Thomson • 1938 Fermi • 1939 Lawrence • 1943 Stern • 1944 Rabi • 1945 Pauli • 1946 Bridgman • 1947 Appleton • 1948 Blackett • 1949 Yukawa • 1950 Powell • 1951 Cockcroft, Walton • 1952 Bloch, Purcell • 1953 Zernike • 1954 Born, Bothe • 1955 Lamb, Kusch • 1956 Shockley, Bardeen, Brattain • 1957 Yang, T. Lee • 1958 Tšerenkov, Frank, Tamm • 1959 Segrè, Chamberlain • 1960 Glaser • 1961 Hofstadter, Mössbauer • 1962 Landau • 1963 Wigner, Goeppert-Mayer, Jensen • 1964 Townes, Bassov, Prohhorov • 1965 Tomonaga, Schwinger, Feynman • 1966 Kastler • 1967 Bethe • 1968 Alvarez • 1969 Gell-Mann • 1970 Alfvén, Néel • 1971 Gábor • 1972 Bardeen, Cooper, Schrieffer • 1973 Esaki, Giaever, Josephson • 1974 Ryle, Hewish • 1975 A. Bohr, Mottelson, Rainwater • 1976 Richter, Ding • 1977 Anderson, Mott, Vleck • 1978 Kapitsa, Penzias, R. Wilson • 1979 Glashow, Salam, Weinberg • 1980 Cronin, Fitch • 1981 Bloembergen, Schawlow, K. Siegbahn • 1982 K. Wilson • 1983 Chandrasekhar, Fowler • 1984 Rubbia, Meer • 1985 Klitzing • 1986 Ruska, Binnig, Rohrer • 1987 Bednorz, Müller • 1988 Lederman, Schwartz, Jack Steinberger • 1989 Ramsey, Dehmelt, Paul • 1990 Friedman, Kendall, R.Taylor • 1991 Gennes • 1992 Charpak • 1993 Hulse, J. Taylor • 1994 Brockhouse, Shull • 1995 Perl, Reines • 1996 D. Lee, Osheroff, Richardson • 1997 Chu, Cohen-Tannoudji, Phillips • 1998 Laughlin, Störmer, Tsui • 1999 't Hooft, Veltman • 2000 Alfjorov, Kroemer, Kilby • 2001 Cornell, Ketterle, Wieman • 2002 Davis, Koshiba, Giacconi • 2003 Abrikossov, Ginzburg, Leggett • 2004 Gross, Politzer, Wilczek • 2005 Glauber, Hall, Hänsch • 2006 Mather, Smoot • 2007 Fert, Grünberg • 2008 Nambu, Kobayashi, Maskawa • 2009 Kao, Boyle, Smith • 2010 Geim, Novosjolov • 2011 Perlmutter, Riess, Schmidt • 2012 Haroche, Wineland