1906

16. oktoober – kaptenina esinev endine sunnitööline Wilhelm Voigt ("Köpenicki kapten") hõivas Köpenicki raekoja, arreteeris linnapea ja omastas linnakassa raha.

Sündmused Eestis[muuda | muuda lähteteksti]

1. jaanuar (vkj 19. detsember) – hommikul toimus Läänemaal Velisel karistussalga ja talupoegade vahel kokkupõrge, milles hukkus 5 ja sai raskesti haavata 10 talupoega^[1]. Sellest päevast algas Eestis karistussalkade tegevus^[1].
20. jaanuar (vkj 7. jaanuar) – Võru linnavolikogu valimistel saavutasid eestlased enamuse^[2].
31. jaanuar (vkj 18. jaanuar) – 25 Tartust pärit eesti haritlast ja seltskonnategelast avaldas olulistes Peterburi ajalehtedes protestikirja, milles manitseti karistussalkade tegevust Eestis^[2]. Protestikiri leidis laialdase vastukaja ja Venemaa võimul tuli nüüd samme Baltikumis rohkem läbi kaaluda^[2].

17. märts (vkj 4. märts) – ühinguid ja seltse puudutav seadus legaliseeris ametiühingud^[3].

2. mai (vkj 19. aprill) – Venemaa keiser kinnitas Riiginõukogu otsuse, mis puudutas Balti kubermangude erakoolide õppekeelt^[2]. Selle otsuse järgi võis erakoolides õppetöö toimuda eesti, läti või saksa keeles^[2].

9. juuni (vkj 27. mai) – Tallinna esimeseks eestlasest linnapeaks valiti insener Voldemar Lender^[2].

3. juuli (vkj 20. juuni) – Tallinna reidil seisval õppelaevastiku ristlejal Pamjat Azova toimus ülestõusukatse. 18 ülestõusu juhti hukati kohtu otsusega 18. augustil (vkj 5. augustil) Toompea lossi aias.
17. juuli (vkj 4. juuli) – tegevust alustas Eesti Noorsoo Kasvatuse Selts^[2].

18. august (vkj 5. august) – Toompea lossi aias lasti sõjakohtu otsusel maha 18 sama aasta 20. juunil Tallinna reidil seisnud õppelaevastiku ristlejal Pamjat Azova aset leidnud ülestõusukatse juhti.
25. august (vkj 12. august) – Tartus avati Vanemuise teatrimaja^[2].
25. august – avati Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi näituse raames esimene eestlastest kunstnike näitus. Näitus toimus põllumajandusnäituse äärses Eesti Üliõpilaste Seltsi majas. Väljapanek koostati põhiliselt Johann Köleri, Karl Maibachi, August Weizenbergi ja Ants Laikmaa teostest. ^[4] ^[5]
26. august (vkj 13. august) – uues majas toimus Vanemuise kutselise teatri esietendus. Lavale toodi August Kitzbergi "Tuulte pöörises".

3. september (vkj 21. august) – Tallinnas avati taas (oli aastast 1893 suletud) Tallinna Toomkool^[2].
14. september (vkj 1. september) – Tartus avati Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlastekool, millest kujunes esimene eesti õppekeelega keskkool^[2].
22. oktoober (vkj 9. oktoober) – Riia õpperingkonna kuraatori Dmitri Ljovšini ringkirjaga lubati Kura-, Liivi- ja Eestimaa maa- ja linnaalgkoolides kahel esimesel õppeaastal õpetada kõiki (v.a riigikeel) õppeaineid emakeeles^[5]. Selleks pidid algkooli õpilased olema ühtse rahvusliku koosseisuga^[5].
1906. aasta oktoobris sai Baltimaade kindralkuberneriks parun Aleksandr Möller-Zakomelski, kelle ametiajal karmistati oluliselt ajakirjanduse piiramise poliitikat^[5].

Pikemalt artiklis Sündinud 1906

13. jaanuar – Sten Karling, rootsi kunstiteadlane
7. veebruar – Pu Yi, Hiina viimane keiser
28. veebruar – Benjamin Siegel, USA gängster
11. märts – Nora Kaplinski, eesti tõlkija
9. märts – Vassil Ridala, Eesti loomaarst, professor
13. aprill – Samuel Beckett, iiri näitekirjanik
8. juuni – Ain Kalmus, eesti kirjanik
22. juuni – Billy Wilder, Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist, produtsent, kunstnik ja ajakirjanik
5. august – John Huston, USA filmirežissöör ja -näitleja
25. september – Dmitri Šostakovitš, vene helilooja
9. oktoober – Jānis Ivanovs, läti helilooja
30. oktoober – Giuseppe Farina, itaalia vormelisõitja
14. november – Louise Brooks, Ameerika Ühendriikide tummfilminäitleja
16. november – Arnold Kärsna, Eesti sõjaväelane
18. november – Klaus Mann, saksa kirjanik, Thomas Manni poeg
21. november – Karl Iman, Eesti sõjaväelane
23. november – Betti Alver, eesti luuletaja
30. november – John Dickson Carr, USA kirjanik
16. detsember – Pent Nurmekund, Eesti keeleteadlane
19. detsember – Leonid Brežnev, Nõukogude Liidu riigipea

Pikemalt artiklis Surnud 1906

↑ ^1,0 ^1,1 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 168
↑ ^2,00 ^2,01 ^2,02 ^2,03 ^2,04 ^2,05 ^2,06 ^2,07 ^2,08 ^2,09 ^2,10 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 169
↑ ^3,0 ^3,1 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 169–171
↑ Eesti kunsti ajalugu 5. Tallinn 2010. Lk 17
↑ ^5,0 ^5,1 ^5,2 ^5,3 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 170