Werner Heisenberg

Allikas: Vikipeedia
Werner Heisenberg

Werner Karl Heisenberg (5. detsember 1901 Würzburg1. veebruar 1976 München) oli saksa füüsik. Tema kõige olulisem avastus on 1927. aastal formuleeritud ja hiljem tema järgi nimetatud määramatuse printsiip, millest sai kvantmehaanika põhitõde.

Werner Heisenberg õppis Münchenis ja Göttingenis ning töötas seejärel koos Niels Bohriga Kopenhaagenis. Koos Max Borni ja Pascual Jordaniga rajas ta teoreetilise kvantmehaanika.

Aastatel 19411945 juhtis Heisenberg Saksamaa tuumaprogrammi.

Aastatel 1958–1970 oli ta Max Plancki Füüsikainstituudi direktor.

Tunnustused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Werner Karl Heisenberg pälvis 1932. aastal Nobeli füüsikaauhinna.

Aasta hiljem (1933) sai ta Max Plancki medali.

Aastal 1937 valiti ta Ameerika Filosoofiaseltsi välisliikmeks.

Teosed eesti keeles[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]