Antiikaeg

Antiikaeg oli Vana-Kreeka ja Vana-Rooma antiikkultuuri ajastu. Antiikaeg kestis umbes 800 eKr kuni 500 pKr ja see hõlmas eelkõige Vahemeremaid.

Selle kokkuleppeliseks alguseks on võetud Homerose eeposte loomine (9. sajandi lõpp või 8. sajand eKr). Alguseks on loetud ka antiikolümpiamängude algust 776 eKr.

Antiikaeg lõppes klassikalise kultuuri lõpuga hilisantiigis (300–600 eKr) ja sellele järgnes varakeskaeg.

Antiikaja algus: Vahemeremaade ärkamine 9. sajandil eKr

Antiikaja alguses algas umbes 900 eKr rauaaja kliimapessimum ja umbes 800 eKr kliima Bondi sündmus. Nende algustega seostub Vahemeremaades 9. sajandil eKr täheldatav uusi algusi toonud sündmuste kuhjumine. Sellel sajandil jõudis Vana-Kreekasse foiniikia kiri (esmalt Jooniasse) ja saabus rauast relvade üldise leviku tõttu lõpp ka Kreeka tumedale ajajärgule (on ka hilisem määratlus). Rajati Sparta asula, etruskid jõudsid Toskaanasse, Foiniikia hakkas metallide otsingul Vahemere piirkonnas läänekolooniad asutama (Kartaago eellased). Samal sajandil Rooma asula laienes, seal algas rauaaeg ja ilmusid rikaste hauad. Keldid jõudsid Galliasse). Sama sajandi jooksul kujunes välja ka Kreeka ajaloos olulist osa etendanud Pärsia riik. Juudid ja nende omariiklus oli selle aja künnisel jõudnud 926 eKr. aastal kaheks lõhenemisega oma ajaloos uude ajajärku.

Antiikaja lõpp: antiikkultuuri hääbumine Läänes 6. sajandil

Antiigi lõpuks võib Lääne-Euroopas pidada 6. sajandi keskpaika (550). Siis lõppes idagootide riigiga nende poolt veel säilitatud Rooma haldus, majanduskriisi tõttu lõpetati Rooma linna senati töö ja sealse teatri tegevus ning hääbus senine hariduse andmine. Sajandi algul suleti Ida-Roomas Platoni rajatud Ateena Akadeemia ja Hypatia tapmisega hääbus Aleksandria teaduskool. Läänes lõppes 375. aastal langobardide vallutusretkega Põhja-Itaaliasse Rooma aladele läbimurdnud rahvasteränd. Itaalia vallutanud Bütsants sattus kriisi (katkulained, idapoolne rahvasteränd) ja polnud võimeline sealset elu korraldama. Rahvas hakkas tuge otsima vaimulikelt ja tekkinud haldustühikut hakkas täitma katolik kirik.

Teine oluline keskaja alguse piirjoon on Rooma keisrite lõpuga samaaegselt loodud Frangi riik ja sellele järgnenud frankide katoliku usu vastuvõtmine. Just see sai vastukaaluks senisele germaanlaste poolt vastuvõetud ariaanlusele ja tagas frankide poolt vallutatud aladel kohaliku kiriku ja elanikkonna usalduse ning toetuse.

Antiigi lõpp seostub ka 535.–536. aasta kliimakatastroofiga, sajandi keskel alanud katkulainetega ja umbes aastal 600 saabunud kliima Bondi sündmusega.

Antiikaja kliima ja katk

Antiikaja alguspoolel oli ülekaalus jahe aeg (900 – 300 eKr) ja 800 eKr saabunud kliimalaine ehk Bondi sündmus. Umbes aastal 600 saabus järgmine, Bondi sündmuseks nimetatav, tavaliselt sajandi kestev külmalaine. 535. aastal oletatavalt Ida-Aasias toimunud vulkaanipurse põhjustas 535–540 väldanud kliimakatastroofi kogu Maal. Arvatavasti sellest tingutuna pääses Ida-Aafrikas valla uus katkulaine. 543–664 oli Lääne-Euroopas umbes 10 katkupuhangut. Ida-Euroopas oli 200 aasta jooksul umbes 20 haiguspuhangut, Konstantinoopolis kahanes 100 aastaga elanikond poolelt miljonilt sajale tuhandele.

KLIIMA	Aastad	Bondi sündmused
RAUAAJA KÜLM AEG	900–300 eKr	1. 800 eKr
Külma hari	450 eKr
ROOMA AJA KUUM AEG	200 eKr–50 pKr
Kliimakatastroof	535–540
PIMEDA AJA KÜLM AEG	450–900	2. 600

Välisviited

• W. Süss, Antiikaja ja nüüdisaja inimese karakteristlikud erinevused., Ajalooline Ajakiri 1927, nr. 4

Vaata ka

• Klassikaline antiikaeg
• Hilisantiikaeg
• Antiikkultuur
• Vana-Kreeka
• Vana-Rooma
• Vanaaeg