Metsotinto

Allikas: Vikipeedia
Näide metsotintotehnikas teostatud teosest.

Metsotinto (itaalia sõnast mezzo-tinto 'pool-maalitud') on sügavtrükitehnika, mille puhul vask- või tsinkplaat esmalt karestatakse ning seejärel kujutist plaadile kandes kaabitakse kujutise heledamaks jäävad kohad madalamaks.

Sõna "metsotinto" võib tähendada ka selles tehnikas teostatud graafikateost.


Tehnika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Metsotinto Karl Linnést pärast tema retke Lapimaale.

Vask- või tsinkplaadi pind karestatakse mehaaniliselt, kasutades kumeraotsalist hambulist kiigerauda.

Plaadile joonistust kandes poleeritakse karestatud pinda kohati madalamaks. Mida siledamaks on see pind poleeritud, seda heledam toon jääb tõmmisele. Kõrgemate karedate pindade kohale jäävad trükkimisel tumedad toonid.

Eelised[muuda | redigeeri lähteteksti]

Metsotintotehnika sobib eriti motiividele, kus on ülekaalus tumedad pinnad ja maalilised, varjundirohked üleminekud. Erinevalt teistest tehnikatest, kus pind kujundatakse valgel taustal olevate mustade joonte abil, moodustavad metsotinto puhul kujutise mustal foonil olevad valged pinnad.

Metsotinto oma sujuvate must-valgete toonide üleminekuga võimaldab hästi edasi anda maaliteoste koloriidivarjundeid.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

"Lapsed lumepalle viskamas" (1785)
William Ward

Metsotintotehnika leiutas Ludwig von Siegen (16091680) 17. sajandi keskpaigas.

18. sajandi Inglismaal, kus graafikaga tegeleti muidu suhteliselt vähe, saavutas uus tehnika seninägematu popularsuse. Seetõttu on seda tehnikat nimetatud ka "la manière anglaise" ('inglise maneer').

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]