Albert Einstein

Allikas: Vikipeedia
Albert Einstein
Einstein1921 by F Schmutzer 4.jpg
Albert Einstein (1921)
Sünniaeg 14. märts 1879
Sünnikoht Ulm, Württembergi kuningriik, Saksa keisririik
Surmaaeg 18. aprill 1955 (76-aastaselt)
Surmakoht Princeton, New Jersey, USA
Elukoht Saksamaa, Itaalia, Šveits, USA
Kodakondsus Saksa (1879–96)
kodakondsuseta (1896–1901)
Šveits (1901–55)
Austria (1911–12)
Saksamaa (1914–33)
USA (1940–55)
Rahvus juut
Tegevusala füüsika
Töökoht Šveitsi patendiamet (Bern), Zürichi ETH, Karli Ülikool Prahas, Preisimaa Teaduste Akadeemia, Keiser Wilhelmi Instituut, Leideni Ülikool, Institute for Advanced Study
Haridus Zürichi ETH
Tuntumad tööd üldrelatiivsusteooria, erirelatiivsusteooria, fotoefekt, Browni liikumine, E=mc², Bose-Einsteini statistika
Tunnustused Nobeli füüsikaauhind (1921)
Copley medal
Max Plancki medal
Ajakirja "Time" sajandi isik
Autogramm
Albert Einstein signature.svg

Albert Einstein (14. märts 1879 Ulm, Saksamaa18. aprill 1955 Princeton, USA) oli Saksamaalt pärit ning hiljem Šveitsi ja Ameerika Ühendriikide kodakondsusega juudi rahvusest füüsikateoreetik. Paljud peavad teda 20. sajandi suurimaks teadlaseks.

Juba noorelt hakkas Einstein arvama, et Newtoni seadustest ei piisa klassikalise mehaanika seaduste ühendamiseks elektromagnetvälja seadustega. Selline seisukoht viis ta lõpuks erirelatiivsusteooria väljatöötamisele. Seejärel taipas ta, et relatiivsuse põhimõtet saab laiendada gravitatsiooniväljale, ja seejärel avaldas ta 1916 üldrelatiivsusteooria. Ta jätkas tööd statistilise mehaanika ja kvantmehaanika alal, mis viis ta osakeste teooria ja Browni liikumise selgitamiseni. Ta uuris ka valguse soojuslikke omadusi ja pani aluse footonite teooriale. 1917 rakendas ta üldrelatiivsusteooriat kogu universumi mudelile tervikuna.

Oma saavutuste tõttu nimetatakse Einsteini vahel kogu kaasaegse füüsika isaks. Ta on 20. sajandi kõige mõjukam füüsik. Einstein avastas massi ja energia vahelise seose E=mc², mida on nimetatud isegi maailma kõige kuulsamaks võrrandiks. Aastal 1921 sai ta Nobeli füüsikaauhinna teenete eest teoreetilise füüsika alal (fotoefekti seletuse eest, mille ta avaldas 1905).

Einstein sai maailmakuulsaks pärast üldrelatiivsusteooria sõnastamist 1915. Hiljem ületas tema kuulsus kõikide teiste teadlaste oma ja populaarkultuuris on "Einstein" hakanud tähendama erakordset intellekti ja geniaalsust.

1933. aastal, ajal, mil Saksamaal tuli võimule Adolf Hitler, oli Einstein parajasti Ameerika Ühendriikides ega läinud tagasi Saksamaale, kus ta oli olnud Berliini Teaduste Akadeemia professor. Ta asus USA-sse elama ja sai 1940 USA kodanikuks. Teise Maailmasõja künnisel aitas ta hoiatada presidenti Franklin Roosevelti, et Saksamaa võib välja töötada tuumarelva, ja soovitas USA-l endalgi alustada sellesuunalisi uuringuid. Lõpuks viis see Manhattani projekti loomiseni. Maailmasõjas toetas Einstein liitlasi, aga mõistis hukka äsjaavastatud tuumalõhustumise kasutamise relvana. Hiljem kirjutas ta koos filosoofi Bertrand Russelliga alla Russelli-Einsteini manifestile, milles rõhutas tuumarelvade ohtlikkust. Kuni oma surmani 1955 töötas Einstein New Jerseys Princetonis Perspektiivsete uuringute Instituudis.

Lapsepõlv[muuda | redigeeri lähteteksti]

Einstein sündis Württembergi kuningriigis. Tema isa Hermann oli elektriinsener ja ettevõtja, kes tootis alalisvooluseadmeid. Muu hulgas võitis Hermann Einstein 1885 konkursi Oktoberfesti valgustamiseks elektrivalgusega – see oli esimene valgustatud Oktoberfest. Kuid 1894 pidi tema ettevõte tegevuse lõpetama, sest alalisvool jäi alla vahelduvvoolule.

Einsteinil oli 2½ aastat noorem õde Maria, keda hüüti Majaks. Albert ja Maja olid omavahel väga lähedased kogu elu jooksul.

Kuigi Einsteini mõlemad vanemad olid juudid, ei olnud perekond usklik. 5-aastaselt hakkas Albert käima katoliiklikus algkoolis, olles selle ainus juudisoost õpilane, ja 8-aastaselt Luitpoldi gümnaasiumis, mis tänapäeval asub Münchenis ja kannab Albert Einsteini gümnaasiumi nime.

Koolis oli Einstein üldiselt hea õpilane, kuid sattus konflikti kooli juhtkonnaga sellepärast, et Einsteinile ei meeldinud koolis kasutatav meetod kõiksugu teadmisi järele korrata seni, kuni see pähe jääb. Hiljem kirjutas ta, et selline meetod hävitas õpihimu ja loomingulisuse.

Noorpõlv[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pärast gümnaasiumi lõpetamist, 16-aastaselt astus Einstein Zürichis Šveitsi Föderaalsesse Polütehnikumi. Sisseastumiseksamitel sai ta mitmes aines halva tulemuse, mistõttu teda ei võetud vastu, kuigi füüsikas ja matemaatikas olid tema tulemused väljapaistvad. Polütehnikumi rektori soovitusel jäi ta üheks aastaks Aarau kantonikooli, et oma teadmisi täiendada. Ühtlasi loobus ta 1896. aasta jaanuaris Württembergi kodakondsusest, et teda sõjaväkke ei värvataks, ja kuni 1901. aasta veebruarini, mil ta omandas Šveitsi kodakondsuse, oli ta kodakondsuseta isik. 1896. aasta septembris tegi ta ära Šveitsi küpsuseksamid peamiselt heade hinnetega ja astus kõigest 17-aastaselt Zürichi Kõrgemasse Tehnikakooli (ETH) matemaatika ja füüsika erialale.

Sellele erialale võeti sel aastal vastu 6 õpilast. Nende seas oli ka üks neiu, serblane Mileva Marić. Õpingute jooksul armusid nad teineteisesse ja abiellusid 1903. aasta jaanuaris. Abielust sündis kolm last, tütar ja kaks poega Hans Albert ja Eduard. Tütar Lieserl sündis enne abiellumist 1902. aastal ja tema saatus on teadmata, tõenäoliselt suri ta väga noorelt sarlakitesse. Abielu lahutati 1919 pärast seda, kui abikaasad olid 5 aastat lahus elanud.

Mileva läbis küll ettenähtud kursuse, kuid ei kaitsnud diplomit. On väidetud, et ta on vähemalt osalt oma mehe 1905 avaldatud teoste kaasautor, aga füüsikaajaloolased, kes seda on uurinud, pole leidnud tõendeid selle kohta, et ta oleks oma mehe teadustöösse mingit olulist kaastööd teinud.

2. juunil 1919 aastal abiellus Einstein oma nõoga Elsa Löwenthal'iga.

Surm[muuda | redigeeri lähteteksti]

17. aprillil 1955 aastal kaebas Albert Einsteinil valu rinnus ja ta toimetati Princetoni haiglasse. Einsteinil tekkisid kõhuaordianeurüsmi rebendi tagajärjel sisemised verejooksud. Operatsioonist olevat ta keeldunud ja surnud 18. aprillil Princetoni haiglas veidi pärast kella ühte päeval.[1][2]

Lahkamisel eemaldas patoloog Thomas S. Harvey Einsteini aju ja jättis enda juurde hoiule.[3]

Tunnustused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Albert Einstein pälvis 1929. aastal Max Plancki medali.

Aastal 1930 valiti ta Ameerika Filosoofiaseltsi liikmeks.

Teosed eesti keeles[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Tiit Kändler, Einsteini aju ennetas inimese evolutsiooni, 17. jaanuar 2013, Veebiversioon (vaadatud 27.03.2014)
  2. Albert B. Lowenfels, Famous Patients, Famous Operations, 2002 - Part 3: The Case of the Scientist with a Pulsating Mass, Veebiversioon (vaadatud 27.03.2014) (inglise keeles)
  3. The Long, Strange Journey of Einstein's Brain, April 18, 2005, Veebiversioon (vaadatud 27.03.2014) (inglise keeles)

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]