Albert Einstein
| Albert Einstein | |
 |
|
| Albert Einstein (1921) | |
| Sünniaeg | 14. märts 1879 |
| Sünnikoht | Ulm, Württembergi kuningriik, Saksa keisririik |
| Surnud | 18. aprill 1955 (76-aastaselt) |
| Surmakoht | Princeton, New Jersey, USA |
| Elukoht | Saksamaa, Itaalia, Šveits, USA |
| Kodakondsus | Saksa (1879–96) kodakondsuseta (1896–1901) Šveits (1901–55) Austria (1911–12) Saksamaa (1914–33) USA (1940–55) |
| Rahvus | juut |
| Tegevusala | füüsika |
| Töökoht | Šveitsi patendiamet (Bern), Zürichi ETH, Karli Ülikool Prahas, Preisimaa Teaduste Akadeemia, Keiser Wilhelmi Instituut, Leideni Ülikool, Institute for Advanced Study |
| Haridus | Zürichi ETH |
| Tuntumad tööd | üldrelatiivsusteooria, erirelatiivsusteooria, fotoefekt, Browni liikumine, E=mc², Bose-Einsteini statistika |
| Autasud | Nobeli füüsikaauhind (1921) Copley medal Max Plancki medal Ajakirja "Time" sajandi isik |
| Autogramm | |
|---|---|
 |
|
Albert Einstein (14. märts 1879 Ulm, Saksamaa – 18. aprill 1955 Princeton, USA) oli Saksamaalt pärit ning hiljem Šveitsi ja Ameerika Ühendriikide kodakondsusega juudi rahvusest füüsikateoreetik. Paljud peavad teda 20. sajandi suurimaks teadlaseks.
Juba noorelt hakkas Einstein arvama, et Newtoni seadustest ei piisa klassikalise mehaanika seaduste ühendamiseks elektromagnetvälja seadustega. Selline seisukoht viis ta lõpuks erirelatiivsusteooria väljatöötamisele. Seejärel taipas ta, et relatiivsuse põhimõtet saab laiendada gravitatsiooniväljale, ja seejärel avaldas ta 1916 üldrelatiivsusteooria. Ta jätkas tööd statistilise mehaanika ja kvantmehaanika alal, mis viis ta osakeste teooria ja Browni liikumise selgitamiseni. Ta uuris ka valguse soojuslikke omadusi ja pani aluse footonite teooriale. 1917 rakendas ta üldrelatiivsusteooriat kogu universumi mudelile tervikuna.
Oma saavutuste tõttu nimetatakse Einsteini vahel kogu kaasaegse füüsika isaks. Ta on 20. sajandi kõige mõjukam füüsik. Einstein avastas massi ja energia vahelise seose E=mc², mida on nimetatud isegi maailma kõige kuulsamaks võrrandiks. Aastal 1921 sai ta Nobeli füüsikaauhinna teenete eest teoreetilise füüsika alal (fotoefekti seletuse eest, mille ta avaldas 1905).
Einstein sai maailmakuulsaks pärast üldrelatiivsusteooria sõnastamist 1915. Hiljem ületas tema kuulsus kõikide teiste teadlaste oma ja populaarkultuuris on "Einstein" hakanud tähendama erakordset intellekti ja geniaalsust.
1933. aastal, ajal, mil Saksamaal tuli võimule Adolf Hitler, oli Einstein parajasti Ameerika Ühendriikides ega läinud tagasi Saksamaale, kus ta oli olnud Berliini Teaduste Akadeemia professor. Ta asus USA-sse elama ja sai 1940 USA kodanikuks. Teise Maailmasõja künnisel aitas ta hoiatada presidenti Franklin Roosevelti, et Saksamaa võib välja töötada tuumarelva, ja soovitas USA-l endalgi alustada sellesuunalisi uuringuid. Lõpuks viis see Manhattani projekti loomiseni. Maailmasõjas toetas Einstein liitlasi, aga mõistis hukka äsjaavastatud tuumalõhustumise kasutamise relvana. Hiljem kirjutas ta koos filosoofi Bertrand Russelliga alla Russelli-Einsteini manifestile, milles rõhutas tuumarelvade ohtlikkust. Kuni oma surmani 1955 töötas Einstein New Jerseys Princetonis Perspektiivsete uuringute Instituudis.
Sisukord |
Lapsepõlv [muuda]
Einstein sündis Württembergi kuningriigis. Tema isa Hermann oli elektriinsener ja ettevõtja, kes tootis alalisvooluseadmeid. Muu hulgas võitis Hermann Einstein 1885 konkursi Oktoberfesti valgustamiseks elektrivalgusega – see oli esimene valgustatud Oktoberfest. Kuid 1894 pidi tema ettevõte tegevuse lõpetama, sest alalisvool jäi alla vahelduvvoolule.
Einsteinil oli 2½ aastat noorem õde Maria, keda hüüti Majaks. Albert ja Maja olid omavahel väga lähedased kogu elu jooksul.
Kuigi Einsteini mõlemad vanemad olid juudid, ei olnud perekond usklik. 5-aastaselt hakkas Albert käima katoliiklikus algkoolis, olles selle ainus juudisoost õpilane, ja 8-aastaselt Luitpoldi gümnaasiumis, mis tänapäeval asub Münchenis ja kannab Albert Einsteini gümnaasiumi nime.
Koolis oli Einstein üldiselt hea õpilane, kuid sattus konflikti kooli juhtkonnaga sellepärast, et Einsteinile ei meeldinud koolis kasutatav meetod kõiksugu teadmisi järele korrata seni, kuni see pähe jääb. Hiljem kirjutas ta, et selline meetod hävitas õpihimu ja loomingulisuse.
Noorpõlv [muuda]
Pärast gümnaasiumi lõpetamist, 16-aastaselt astus Einstein Zürichis Šveitsi Föderaalsesse Polütehnikumi. Sisseastumiseksamitel sai ta mitmes aines halva tulemuse, mistõttu teda ei võetud vastu, kuigi füüsikas ja matemaatikas olid tema tulemused väljapaistvad. Polütehnikumi rektori soovitusel jäi ta üheks aastaks Aarau kantonikooli, et oma teadmisi täiendada. Ühtlasi loobus ta 1896. aasta jaanuaris Württembergi kodakondsusest, et teda sõjaväkke ei värvataks, ja kuni 1901. aasta veebruarini, mil ta omandas Šveitsi kodakondsuse, oli ta kodakondsuseta isik. 1896. aasta septembris tegi ta ära Šveitsi küpsuseksamid peamiselt heade hinnetega ja astus kõigest 17-aastaselt Zürichi Kõrgemasse Tehnikakooli (ETH) matemaatika ja füüsika erialale.
Sellele erialale võeti sel aastal vastu 6 õpilast. Nende seas oli ka üks neiu, serblane Mileva Marić. Õpingute jooksul armusid nad teineteisesse ja abiellusid 1903. aasta jaanuaris. Abielust sündis kolm last, tütar ja kaks poega. Tütar Lieserl sündis enne abiellumist ja tema saatus on teadmata, tõenäoliselt suri ta väga noorelt. Abielu lahutati 1919 pärast seda, kui abikaasad olid 5 aastat lahus elanud.
Marić läbis küll ettenähtud kursuse, kuid ei kaitsnud diplomit. On väidetud, et ta on vähemalt osalt oma mehe 1905 avaldatud teoste kaasautor, aga füüsikaajaloolased, kes seda on uurinud, pole leidnud tõendeid selle kohta, et ta oleks oma mehe teadustöösse mingit olulist kaastööd teinud.
Teosed eesti keeles [muuda]
- "Füüsika evolutsioon" (koos Leopold Infeldiga). Inglise keelest tõlkinud Harry Õiglane. Tallinn, Eesti Riiklik Kirjastus 1962
- "Einsteini ütlemisi". Kogunud ja toimetanud Alice Calaprice. Inglise keelest tõlkinud Marja Liidja, eessõna Freeman Dyson. Tallinn, Ersen 2001
Kirjandus [muuda]
- Friedrich Herneck, "Albert Einstein". Saksa keelest tõlkinud ja järelsõna: Ivar Piir. Tallinn, "Valgus" 1982, 96 lk
- "Akadeemia" 2005, nr 7 (erinumber: 100 aastat relatiivsusteooriat)
- Walter Isaacson, "Einstein. Tema elu ja universum". Inglise keelest tõlkinud Matti Piirimaa. Tallinn, "Eesti Raamat" 2009, 622 lk
Välislingid [muuda]
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Albert Einstein |
- A. Einstein, Zum Relativitäts-Problem, Scientia: rivista internazionale di sintesi scientifica, 15, 1914, pp. 337-348.
- Albert Einstein Nobeli auhinna lehel
1901 Röntgen • 1902 Lorentz, Zeeman • 1903 Becquerel, P. Curie, M. Curie • 1904 Rayleigh • 1905 Lenard • 1906 J. Thomson • 1907 Michelson • 1908 Lippmann • 1909 Marconi, Braun • 1910 Waals • 1911 Wien • 1912 Dalén • 1913 Kamerlingh Onnes • 1914 Laue • 1915 W. H. Bragg, W. L. Bragg • 1917 Barkla • 1918 Planck • 1919 Stark • 1920 Guillaume • 1921 Einstein • 1922 N. Bohr • 1923 Millikan • 1924 M. Siegbahn • 1925 Franck, Hertz • 1926 Perrin • 1927 Compton, C. Wilson • 1928 Richardson • 1929 Broglie • 1930 Raman • 1932 Heisenberg • 1933 Schrödinger, Dirac • 1935 Chadwick • 1936 Hess, Anderson • 1937 Davisson, G. Thomson • 1938 Fermi • 1939 Lawrence • 1943 Stern • 1944 Rabi • 1945 Pauli • 1946 Bridgman • 1947 Appleton • 1948 Blackett • 1949 Yukawa • 1950 Powell • 1951 Cockcroft, Walton • 1952 Bloch, Purcell • 1953 Zernike • 1954 Born, Bothe • 1955 Lamb, Kusch • 1956 Shockley, Bardeen, Brattain • 1957 Yang, T. Lee • 1958 Tšerenkov, Frank, Tamm • 1959 Segrè, Chamberlain • 1960 Glaser • 1961 Hofstadter, Mössbauer • 1962 Landau • 1963 Wigner, Goeppert-Mayer, Jensen • 1964 Townes, Bassov, Prohhorov • 1965 Tomonaga, Schwinger, Feynman • 1966 Kastler • 1967 Bethe • 1968 Alvarez • 1969 Gell-Mann • 1970 Alfvén, Néel • 1971 Gábor • 1972 Bardeen, Cooper, Schrieffer • 1973 Esaki, Giaever, Josephson • 1974 Ryle, Hewish • 1975 A. Bohr, Mottelson, Rainwater • 1976 Richter, Ding • 1977 Anderson, Mott, Vleck • 1978 Kapitsa, Penzias, R. Wilson • 1979 Glashow, Salam, Weinberg • 1980 Cronin, Fitch • 1981 Bloembergen, Schawlow, K. Siegbahn • 1982 K. Wilson • 1983 Chandrasekhar, Fowler • 1984 Rubbia, Meer • 1985 Klitzing • 1986 Ruska, Binnig, Rohrer • 1987 Bednorz, Müller • 1988 Lederman, Schwartz, Jack Steinberger • 1989 Ramsey, Dehmelt, Paul • 1990 Friedman, Kendall, R.Taylor • 1991 Gennes • 1992 Charpak • 1993 Hulse, J. Taylor • 1994 Brockhouse, Shull • 1995 Perl, Reines • 1996 D. Lee, Osheroff, Richardson • 1997 Chu, Cohen-Tannoudji, Phillips • 1998 Laughlin, Störmer, Tsui • 1999 't Hooft, Veltman • 2000 Alfjorov, Kroemer, Kilby • 2001 Cornell, Ketterle, Wieman • 2002 Davis, Koshiba, Giacconi • 2003 Abrikossov, Ginzburg, Leggett • 2004 Gross, Politzer, Wilczek • 2005 Glauber, Hall, Hänsch • 2006 Mather, Smoot • 2007 Fert, Grünberg • 2008 Nambu, Kobayashi, Maskawa • 2009 Kao, Boyle, Smith • 2010 Geim, Novosjolov • 2011 Perlmutter, Riess, Schmidt • 2012 Haroche, Wineland
