Max Planck

Allikas: Vikipeedia
Max Planck
Max planck.jpg
Max Planck.
Sünniaeg 23. aprill 1858
Sünnikoht Kiel, Saksamaa
Surmaaeg 4. oktoober 1947 (89-aastaselt)
Göttingen, Saksamaa
Elukoht Saksamaa
Kodakondsus Saksamaa
Tegevusala Füüsika
Tunnustused Nobeli füüsikaauhind (1918)
Autogramm
Max Planck signature.svg

Max Karl Ernst Ludwig Planck (23. aprill 1858 Kiel4. oktoober 1947 Göttingen, Saksamaa) oli saksa füüsik. Teda peetakse kvantteooria rajajaks ning seega 20. sajandi üheks tähtsaimaks füüsikuks.

Planck pärines intellektuaalide perekonnast. Tema isapoolne vanavanaisa ja vanaisa olid Göttingeni teoloogiaprofessorid. Maxi isa oli õigusteadusprofessor Kielis ja Münchenis, Maxi onu oli kohtunik.

Lapsepõlves oli Planck väga andekas muusikas: ta võttis laulutunde, mängis klaverit, orelit, tšellot ja komponeeris laule ja oopereid. Vaatamata sellele, otsustas ta süüvida füüsikasse.

Aastatel 1885–1889 töötas ta Kieli, aastast 1889 Berliini ülikoolis. Oma teadlasekarjääri alustas ta termodünaamika uurimisega.

Aastal 1900 lõi ta hüpoteesi, et elektromagnetlained kiirguvad ja neelduvad energiakvantide kaupa (Plancki konstant). See oletus pani aluse kvantteooria algusele ja arengule.

Tunnustused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Max Planck pälvis 1918. aastal Nobeli füüsikapreemia.

Aastal 1933 valiti ta Ameerika Filosoofiaseltsi välisliikmeks.

Aastal 1945 sai ta Goethe auhinna.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]