Psühholoog

Allikas: Vikipeedia

Psühholoog on teadlane ("teoreetik") ja/või nõustaja ("praktik"), kes uurib ja/või õpetab psühholoogiat või praktiseerib psühholoogilise nõustajana. Eestis on sarnaselt muu maailmaga tänapäeval levinud praktik-teoreetik mudel, mille järgi tegelevad rakenduspsühholoogia praktiseerijad ka teoreetilise uurimistööga.

Psühholoog tegeleb inimese (aga on olemas ka loomapsühholoogid, kes tegelevad loomadega) mõtlemise ja käitumise süstemaatilise uurimisega. Rakenduspsühholoogid kasutavad neid uurimistulemusi ja teadmisi psüühikahäirete ravis (kliinilised psühholoogid), töökoha või organisatsiooni seesmiste protsesside ja sisekliima mõjutamisel (töö-, personali- ja organisatsioonipsühholoogid), kriisisituatsioonide üleelamise hõlbustamiseks (kriisipsühholoogid ja katastroofinõustajad) vms. olukordades, kus on vajalik inimese käitumise seaduspärade tundmine.

Psühholoogide tegevus ei ole Eestis 2007. aasta seisuga seadusega reglementeeritud. Eesti Psühholoogide Liit, mis koondab akrediteeritud õppekavadelt kvaliteetse psühholoogia-alase teaduskraadiga või kogemustega praktikuid, annab välja kutsekvalifikatsioone rakenduspsühholoogide kvaliteedi kindlustamiseks.

2007. aasta seisuga on erinevad psühholoogide kutsekvalifikatsioonid Eestis järgmised:

  • kliiniline psühholoog IV - V : omab süvendatud teadmisi psüühikahäiretest.
  • kliiniline lapsepsühholoog IV - V: omab süvendatud teadmisi lapsepsühholoogiast ja laste psüühikahäiretest
  • kliiniline psühholoog-psühhoterapeut IV - V: omab süvendatud teadmisi psüühikahäiretest ja valdab ühte või mitut teraapiameetodit
  • kliiniline kohtu- ja korrektsioonipsühholoog IV - V: omab süvendatud teadmisi kohtus antavate ütluste tõepärasust mõjutavatest psühholoogilistest mehhanismidest ja/või kuritegelikust käitumisest, selle põhjustest ning korrektsioonist
  • neuropsühholoog IV - V: omab süvendatud teadmisi neuropsühholoogilistest häiretest, nende testimisest ning rehabilitatsioonist

Kutseline psühholoogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Valdkonnasiseselt on sõnal „psühholoog“ mitu tähendust. Kõige laiemas mõttes on psühholoog igaüks, kes on saanud akadeemilise kraadi kliinilise psühholoogia, psühholoogilise nõustamise, tööstuspsühholoogia, hariduspsühholoogia või mõnel muul sarnasel erialal ja töötab neid teadmisi kasutades terapeudi, nõustaja, teaduri, õpetaja või konsultandina. Sõna selles tähenduses ei eelda psühholoogi amet kutsetunnistust.

Kitsamas tähenduses on arenenud riikides psühholoogi ametinimetus reglementeeritud kutsenõuetega. Eesti Vabariigis annab psühholoogi kutsetunnistust välja Eesti Psühholoogide Liidu kutsekomisjon. Euroopa tasemel haridus- ja koolitusstandard psühholoogide jaoks kannab nime EuroPsy.

Ülalpool nimetatud kutsekvalifikatsioonide puhul on III tase kõige madalam ning V kõige kõrgem. USA-s ja Kanadas eeldab psühholoogi ametinimetuse kasutamine doktorikraadi olemasolu kliinilise või tööstuspsühholoogia, psühholoogilise nõustamise või hariduspsühholoogia valdkonnas.[viide?]

Psühholoogi ja psühhiaatri erinevus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Psühholoog on kraadi kaitsnud mõnel varemmainitud psühholoogia erialal. Psühhiaater on arst, kes tegeleb psüühika- ja käitumishäirete diagnoosimise ja raviga. Eestis õpivad psühholoogid enamasti sotsiaalteaduskonnas, psühhiaatrid aga arstiteaduskonnas. Psühhoterapeudid on kliinilised psühholoogid, kelle tegevusalaks on psüühika ja käitumishäirete ravimine. Psühhoterapeut hindab vestluse käigus ja erialaseid teste/küsimustikke kasutades patsiendi probleemide olemust ning kavandab psühhoterapeutilist ravi.

Kliiniline psühholoog[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kliinilise psühholoogi Eesti kutsekirjelduse järgi on tema töö suunatud psüühilise distressi, psüühika- ja käitumishäirete, vaegurluse ja riskikäitumise hindamisele, leevendamisele, ravimisele ja ennetamisele. Tema põhilised tööülesanded on inimese isiksuseomaduste, psüühiliste protsesside ja probleemide hindamine ja mõõtmine kehaliste ja psüühiliste haiguste ning inimese psühhosotsiaalse funktsioneerimise raskendatuse puhul; psüühika- ja käitumishäirete diagnoosimine; psühhoteraapia; nõustamine; konsulteerimine; õpetamine ja nooremate kolleegide töö juhendamine; osalemine tervisepoliitika planeerimises ja programmide hindamises; psüühiliste häirete ja tervise uurimine; eksperthinnangute andmine kliinilise psühholoogia valdkonda kuuluvates õiguslikes, sõjaväekõlbulikkuse jms. küsimustes.

Kliinilised psühholoogid töötavad tervishoiuteenuse osutaja juures, sotsiaal- ja haridusasutustes ning erapraksises. Kliiniline psühholoog võib erioskuste-teadmiste omandamisel (vt p 6.3) spetsialiseeruda psühhoteraapia, kohtu- ja korrektsioonipsühholoogia või lapsepsühholoogia erialadele.

Kliinilise psühholoogi IV kvalifikatsiooni taotlemise eelduseks on erialase magistriõppe läbimine koos kutseaasta programmiga või erialase magistriõppe läbimine ja vähemalt 3-aastane erialane töökogemus. Kliinilise psühholoogi V kvalifikatsiooni taotlemise eelduseks on erialase magistriõppe läbimine koos kutseaasta programmiga, erialane täiendkoolitus (20 AP) ja erialane töökogemus vähemalt 10 aastat ning erialaste publikatsioonide, sh vähemalt 1 artikli avaldamine rahvusvahelise levikuga eelretsenseeritavates erialaajakirjades.

01.08.2007 on Eesti kutseregistrisse kantud 42 IV ja üks (Anu Aluoja) V kvalifikatsiooniga kliinilist psühholoogi.

Koolipsühholoog[muuda | redigeeri lähteteksti]

Koolipsühholoogi töö eesmärgiks on haridusasutustes õppivate laste edasijõudmise toetamine, lapsevanemate nõustamine ja konsulteerimine, haridusasutuste töötajate abistamine laste edasijõudmise kindlustamisel ja organisatsioonide kui terviku parema funktsioneerimise tagamisel. Koolipsühholoogi ülesanneteks on probleemide ennetamine, hindamine, vastavate sekkumiste (nõustamine ja konsulteerimine) läbiviimine, koolitamine ja uurimistöö. Nende ülesannete täitmiseks on vajalik tööhüpoteeside püstitamine ja kontrollimine. Koolipsühholoog rakendab oma kutseoskusi ja teadmisi igale inimesele või grupile nende eripärast lähtuvalt. Koolipsühholoogi töös on olulisel kohal eetiliste põhimõtete ja konfidentsiaalsuse nõuete järgimine. Töö pingelises keskkonnas ja haavatavas olukorras klientidega nõuab head probleemikäsitlemise- ja suhtlemisoskust, tolerantsust, empaatiat, sõbralikkust ja siirust. Koolipsühholoogid töötavad haridus- ja sotsiaalasutustes, tervishoiuteenuse osutaja juures ning erapraksises. Koolipsühholoogi III kvalifikatsiooni taotlemise eelduseks on erialase akadeemilise õppe läbimine. Koolipsühholoogi IV kvalifikatsiooni taotlemise eelduseks on erialase magistriõppe läbimine koos kutseaasta programmiga või koolipsühholoogi III kvalifikatsiooni olemasolu, erialane täiendkoolitus (40 AP) ja töökogemus vähemalt 3 aastat. Koolipsühholoogi V kvalifikatsiooni taotlemise eelduseks on erialase magistriõppe läbimine koos kutseaasta programmiga, erialane täiendkoolitus (20 AP) ja töökogemus vähemalt 10 aastat ning erialaste publikatsioonide avaldamine, sealhulgas vähemalt 1 artikli avaldamine rahvusvahelise levikuga eelretsenseeritavates erialaajakirjades.

Eestis on 01.08.07 seisuga umbes 120 koolipsühholoogi, kellest kutseregistrisse on kantud 15.

Psühholoog[muuda | redigeeri lähteteksti]

Psühholoogi töö eesmärgiks on psühholoogia rakendamine üksikisiku, organisatsiooni või ühiskonna tasandil. Töö põhisisuks on nõustamine psühholoogilistes küsimustes. Psühholoogi ülesanneteks on probleemide ennetamine, hindamine, vastavate sekkumiste läbiviimine (nõustamine ja konsulteerimine), koolitamine ja uurimistöö. Nende ülesannete täitmiseks on vajalik tööhüpoteeside püstitamine ja kontrollimine. Psühholoog rakendab oma kutseoskusi ja teadmisi igale inimesele või grupile nende eripärast lähtuvalt. Psühholoogi töös on olulisel kohal eetiliste põhimõtete ja konfidentsiaalsuse nõuete järgimine. Töö pingelises keskkonnas ja haavatavas olukorras klientidega nõuab head probleemikäsitlemise- ja suhtlemisoskust, tolerantsust, empaatiat, sõbralikkust ja siirust. Psühholoogid töötavad haridus- ja sotsiaalasutustes, tervishoiuteenuse osutaja juures, riiklikes ja eraettevõtetes, koolitus- ja konsultatsioonifirmades ning erapraksises. Psühholoogi III kvalifikatsiooni taotlemise eelduseks on erialase akadeemilise õppe läbimine.

Psühholoogi IV kvalifikatsiooni taotlemise eelduseks on erialase magistriõppe läbimine koos kutseaasta programmiga või psühholoogi III kvalifikatsiooni olemasolu, erialane täiendkoolitus (40 AP) ja töökogemus vähemalt 3 aastat. Psühholoogi V kvalifikatsiooni taotlemise eelduseks on erialase magistriõppe läbimine koos kutseaasta programmiga, erialane täiendkoolitus, mis vastab IV kvalifikatsioonile ja lisaks 20 AP ning töökogemus vähemalt 10 aastat ning erialaste publikatsioonide avaldamine, sealhulgas vähemalt 1 artikli avaldamine rahvusvahelise levikuga eelretsenseeritavas erialaajakirjas.

Psühholoog IV, V võib erioskuste- teadmiste omandamisel (vt p 6.3) spetsialiseeruda psühholoog - nõustaja erialale või organisatsioonipsühholoogia valdkonda. Spetsialiseerumine psühholoog- nõustaja erialal nõuab teadmisi ja oskusi psüühilise distressi ja probleemse käitumise hindamise, korrigeerimise ja ennetamise ning toetava psühhoteraapia teaduslikult kontrollitud meetodite kohta. Spetsialiseerumine organisatsioonipsühholoogiale nõuab eriteadmisi organisatsiooni- ja juhtimisteooriates.

Neuropsühholoog[muuda | redigeeri lähteteksti]

Neuropsühholoog on Eestis kõige uuem psühholoogi kutse. Neuropsühholoogia tegeleb psühholoogia ja neuroloogia kokkupuudete uurimisega, st kuidas ajutegevus mõjutab psühholoogilisi protsesse ja käitumist. Neuropsühholoogid tegelevad peamiselt akadeemilise uurimistööga ja/või töötavad igapäevaselt neuropsühholoogiliste probleemidega patsientidega (st inimestega, kellel on nende neuroloogilisest seisundist tingitud psühholoogilisi kõrvalekaldeid või on põhjust neil seda uurida).

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]