Ernest Rutherford

Allikas: Vikipeedia
Ernest Rutherford
Ernest Rutherford.jpg
Ernest Rutherford
Sünniaeg 30. august 1871
Sünnikoht Brightwater
Surmaaeg 19. oktoober 1937 (66-aastaselt)
Surmakoht Cambridge
Kodakondsus Suurbritannia
Tegevusala füüsika, keemia
Tunnustused Rumfordi medal (1905)
Nobeli keemiaauhind (1908)
Elliott Cressoni medal (1910)
Matteucci medal (1913)
Copley medal (1922)
Franklini medal (1924)

Ernest Rutherford (1931. aastast esimene Nelsoni parun Rutherford (Baron Rutherford of Nelson; tuntud ka kui lord Rutherford; 30. august 1871 Brightwater19. oktoober 1937 Cambridge) oli Uus-Meremaa päritolu füüsik, kes sai tuntuks tuumafüüsika isana.

Rutherford määras kuldfooliumi eksperimendiga (Geigeri-Marsdeni eksperiment) aatomituuma mõõtmed.

Ernest Rutherford sündis üheteistkümnelapselises peres Uus-Meremaal. Ta oli väga taibukas poiss, eriti matemaatikas. Ta lõpetas Uus-Meremaa ja Cambridge'i ülikooli. Uus-Meremaa ülikoolis oli ta väitlusklubi president.

Cambridge'is hakkas ta tegelema tollal põneva ja uudse probleemiga – radioaktiivsusega. Ta tuvastas, et radioaktiivsed ained tekitavad kolme tüüpi kiirgust. Tolleks ajaks olid teadlased alles hakanud uurima, mis on aatomi sees. Rohkem kui 2000 aastat oli arvatud, et aatom on midagi tibatillukese kivi taolist, kuid Rutherfordi katsed näitasid, et aatomi sees on väga tihe ja raske klomp (aatomituum) ja suurem osa aatomist on tühi ruum. Rutherford kutsus oma laborisse tööle andekaid aatomiuurijaid, näiteks James Chadwicki ja John Cockfordi. Nende ja teiste teadlaste, eeskätt Marie ja Pierre Curie, Enrico Fermi ja Niels Bohri tööd panid aluse uuele ajastule füüsikas – tuumaajastule. Tänu sellele said võimalikuks vähihaigete kiiritusravi, tuumajõujaamad ja tuumarelv.

Aastal 1899 võttis Rutherford kasutusele terminid "alfakiirgus" ja "beetakiirgus", et tähistada kaht tüüpi kiirgust, mis väljuvad vastavalt tooriumist ja uraanist. Need kiirgused erinesid läbitungimisvõime poolest: alfakiirguse peatamiseks piisab juba paberilehest. 19001903 töötas ta koos Frederick Soddyga, kes pälvis 1921 Nobeli keemiapreemia, ja nad uurisid elementide muundumist üksteiseks. Rutherford näitas, et radioaktiivsus on aatomite lagunemise tagajärg. Rutherford märkas ka, et samast kogusest radioaktiivsest ainest laguneb pool alati konstantse aja jooksul, ja võttis kasutusele termini "poolestusaeg". Ta töötas ka välja selle praktilise rakenduse, kasutades seda kellana, ja seda kasutades määras Maa vanuse. Maa osutus märgatavalt vanemaks, kui enamik tolle aja teadlasi arvas.

Aastal 1903 avastas Rutherford, et raadiumi lagunemisel tekib kolmandat sorti kiirgus. Selle kiirguse oli juba 1900 avastanud prantslane Paul Villard, aga ta polnud sellele nime andnud. Seda tüüpi kiirgus oli erliselt suure läbitungimisvõimega. Rutherford andis sellele nimeks "gammakiirgus".

Rutherford suri 1937 nabasongaoperatsiooni tüsistuste kätte. Kuna ta oli tõstetud aadliseisusse, nõudis etikett, et lihtrahva seast pärinev kirurg ei tohi teda opereerida, ja aadlikust kirurgi leidmine nõudis nii palju aega, et see maksis talle elu.

Tunnustused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ernest Rutherford valiti 1904. aastal Ameerika Filosoofiaseltsi välisliikmeks.

Aastal 1914 tõsteti ta aadliseisusse. Aastal 1925 sai ta Teeneteordeni ja 1931 päriliku aadlitiitli Baron Rutherford of Nelson. See tiitel suri välja Rutherfordi surmaga, sest tal polnud poega.

Autasud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mälestuse jäädvustamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ernest Rutherfordi järgi on nime saanud keemiline element rutherfordium.

Temanimeline kraater on Kuu ja Marsi peal.

Tema kujutis on Uus-Meremaa 100-dollarilisel rahatähel.

Isiklikku[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rutherford abiellus 1900 Mary Georgina Newtoniga. Abielust sündis üks laps, tütar Eileen Mary (1901–1930), kes abiellus Briti füüsiku ja astronoomi Ralph Fowleriga.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]