Marie Curie

Marie Curie
Marie Curie
Sünniaeg	7. november 1867
Sünnikoht	Varssavi
Surnud	4. juuli 1934 (66-aastaselt)
Rahvus	Poolakas
Tegevusala	Füüsika keemia
Autasud	Nobeli füüsikaauhind (1903) Davy medal (1903) Matteucci medal (1904) Nobeli keemiaauhind (1911)

Maria (hiljem Marie [mar'ii]) Salomea Skłodowska-Curie [skuod'oska kür'ii] (7. november 1867 Varssavi – 4. juuli 1934 Prantsusmaa, Savoia, Sallanches (Sancellemoz)) oli poola füüsik.

Koos abikaasa Pierre Curie'ga avastas ta 1898 radioaktiivsed elemendid polooniumi (nimetati nii Marie Curie sünnimaa Poola auks) ja raadiumi ning sai 1903 selle eest Nobeli füüsikaauhinna.

Pärast Pierre Curie surma jätkas Marie Curie nende ühistööd, millel oli põhjapanev tähtsus aatomifüüsika kujunemises.

Puhta raadiumi eraldamise eest sai Marie Curie 1911 Nobeli keemiaauhinna.

Elulugu

Noorus

Maria Salomea Skłodowska sündis Varssavis. Kirjanduses esinevad ka eesnimekujud "Marya" ja "Salome".

Tema isa oli Varssavis matemaatika- ja füüsikaõpetaja, ema juhatas tütarlaste pansionaati. Lapsed said hea hariduse. Maria lõpetas 1883 gümnaasiumi kuldmedaliga. Isale tundus, et Maria on vaimselt ja füüsiliselt üle pingutanud, ning saatis ta sugulaste juurde maale. Samal aastal kaotas perekond ebaõnnestunud investeeringute tõttu peaaegu kogu varanduse.

1883–1891 töötas Marie pedagoogina, et finantseerida oma vanema õe Bronisława (Bronia) meditsiiniõpinguid Pariisis. Samal ajal luges ta tasuta Varssavi rahvusliku orientatsiooniga "Vabas Ülikoolis" töölisnaistega poola keeles kirjandust.

Õpingud Pariisis

Maria tahtis edasi õppida, kuid tol ajal naisi Poolas ülikooli ei lubatud, mistõttu Maria järgnes 1891 oma õele, kes oli abiellunud arstiga, Prantsusmaale. Nagu varem oli kokku lepitud, hakkas nüüd õde teda rahaliselt toetama. Maria õppis Pariisis Sorbonne'is keemiat ja füüsikat. 1893. aastal sai ta lennu parimana diplomi füüsika alal ning 1894. matemaatikadiplomi lennu teisena. Ta sai füüsikaprofessor Antoine Henri Becquereli doktorandiks ning kaitses doktoritöö juunis 1903. 1896. tegi ta veel riikliku eksami matemaatikas ja füüsikas, mis andis talle õiguse õpetajana töötada.

Abielu

Sorbonne'is tutvus ta õppejõud Pierre Curie'ga ning nad abiellusid 25. juulil 1895. 1897 sündis neil esimene laps, tütar Irène, kes 1935. aastal koos oma abikaasa Frédéric Joliot-Curie'ga sai Nobeli keemiaauhinna. 1904 sündis tütar Ève. 19. aprillil 1906 sai abikaasa Pierre liiklusõnnetuses surma.

Töö radioaktiivsuse uurimisel

Nad töötasid koos väga viletsas laboratooriumis. Nad uurisid radioaktiivseid materjale, eriti uraanipigimaaki, mis oli kummalisel kombel radioaktiivsem kui sellest saadud uraan. Hiljemalt 1898. aastaks tulid nad järeldusele, et uraanipigimaak sisaldab vähesel määral mingit tundmatut radioaktiivset komponenti, mis on uraanist palju radioaktiivsem. 26. detsembril 1898 teatas Marie Curie selle uue aine olemasolust. Mitu aastat lakkamatult töötades rafineerisid nad mitu tonni uraanipigimaaki, aina suurendades radioaktiivsete komponentide kontsentratsiooni, ning eraldasid lõpuks kaks uut keemilist elementi, algul kloriididena. Esimese nimetasid nad Marie sünnimaa Poola järgi polooniumiks ning teine nimetati intensiivse radioaktiivsuse pärast raadiumiks. 1898 avastas Marie Curie ka tooriumi radioaktiivsuse.

Nobeli auhinnad

Koos Pierre Curie ja Henri Becquereliga sai ta 1903 Nobeli füüsikaauhinna "tunnustuseks erakordsete teenete eest oma ühiste uuringute eest professor Henri Becquereli poolt avastatud radiatsiooninähtuste alal".

Kaheksa aastat hiljem, 1911, sai ta Nobeli keemiaauhinna "tunnustuseks oma teenete eest keemia arendamisel elementide raadiumi ja polooniumi avastamise, raadiumi eraldamise ning nende märkimisväärsete elementide loomuse ja ühendite uurimise näol". Ebahariliku sammuna jättis Curie meelega raadiumi eraldamise protseduurile patendi võtmata, võimaldades teadlastel takistamatult uraani uurida.

Marie Curie oli esimene inimene, kes sai kaks Nobeli auhinda. Ta on üks kahest inimesest, kes sai Nobeli auhinna kahel alal (teine oli Linus Pauling).

Õpetamine kõrgkoolis ja teadusinstitutsioonid

Alates 1902. aastast õpetas ta Pariisi lähedal Sèvres'is õppeasutuses nimega École normale supérieure des jeunes filles füüsikat ja keemiat. Ta hakkas õppetöös kasutama katsedemonstratsiooni meetodit. 1906 sai temast esimene naine, kes Sorbonne'is õpetas: ta alustas abikaasa asemel loenguid 13. mail 1906 ning 1908 sai ta korraliseks professoriks füüsika alal.

1914 sai ta Pariisi Ülikooli Raadiumiinstituudi juhatajaks. Pärast sõda, 1918–1927, töötas ta seal koos tütar Irène'iga. Instituudist arenes välja tuumafüüsika keskus.

Curie pidas loenguid Brasiilias, Hispaanias, Belgias ja Tšehhoslovakkias.

1922. aastal sai temast Pariisi Meditsiiniakadeemia esimene naisliige. Ta otsis radioaktiivsete ainete kasutamise võimalusi meditsiinis.

Suhe Paul Langeviniga

Pärast abikaasa surma oli Marie Curie'l armulugu füüsik Paul Langeviniga, kes oli abielus. See põhjustas ajakirjanduses skandaali, milles oli ksenofoobia elemente.

Mobiilsed röntgenijaamad

Esimese maailmasõja ajal töötas Marie Curie koos tütre Irène'iga välja mobiilse röntgeniuuringute jaama, et haavatud sõdureid saaks kohapeal uurida. Ta juhtis ise üht niisugust jaama.

Ringsõit USA-s

1921 tegi ta mõlema tütre saatel ringsõidu USA-s, kus ta kogus raha raadiumi uurimiseks. Ta võeti väga hästi vastu. USA president Warren Harding andis talle sümboolse autasuna üle ühe grammi raadiumi, mille ostmist olid finantseerinud ameerika naiste annetused.

Kiirituse mõju

Hiljem oli Marie Curie nördinud sellest, et paljud arstid ja kosmeetikud kasutasid radioaktiivseid materjale ilma ettevaatusabinõudeta.

Ta suri 1934 Prantsusmaal Sallanches'is leukeemiasse, mis peaaegu kindlasti tekkis kiirituse tagajärjel.

Matmine Panteoni

1995 maeti Marie Curie esimese naisena oma teenete eest ümber Pariisi Panteoni.

Portree rahatähel

1990. aastate hüperinflatsiooni ajal oli Marie Curie portree Poola 20 000-zlotisel rahatähel.

Teosed

• Recherches sur les substances radioactives (Uurimused radioaktiivsetest ainetest), väitekiri, koos Pierre Curie'ga 1904
• Traité de radioactivité (Traktaat radioaktiivsusest), 2 köidet, 1910
• La radiologie et la guerre (Radioloogia ja sõda), 1920
• L'Isotopie et les éléments isotopes (Isotoopia ja isotoopsed elemendid), 1924
• Les rayons α, β, γ des corps radioactifs en relation avec la structure nucléaire (Radioaktiivsete kehade α-, β', γ-kiired nende suhtes tuumastruktuuriga), 1933
• Radioactivité (Radioaktiivsus), 1935

Kirjandus

• Ève Curie. Minu ema Marie Curie, prantsuse keelest tõlkinud Alfred Suik, eesti keeles 1940, 1941, 1941, 1994.
• Philip Steele, "Marie Curie. Naine, kes muutis teaduse kulgu". Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn 2006

Välislingid

• Marie Curie Nobeli füüsikaauhinna lehel
• Marie Curie Nobeli keemiaauhinna lehel

Nobeli füüsikaauhinna laureaat

1901 Röntgen • 1902 Lorentz, Zeeman • 1903 Becquerel, P. Curie, M. Curie • 1904 Rayleigh • 1905 Lenard • 1906 J. Thomson • 1907 Michelson • 1908 Lippmann • 1909 Marconi, Braun • 1910 Waals • 1911 Wien • 1912 Dalén • 1913 Kamerlingh Onnes • 1914 Laue • 1915 W. H. Bragg, W. L. Bragg • 1917 Barkla • 1918 Planck • 1919 Stark • 1920 Guillaume • 1921 Einstein • 1922 N. Bohr • 1923 Millikan • 1924 M. Siegbahn • 1925 Franck, Hertz • 1926 Perrin • 1927 Compton, C. Wilson • 1928 Richardson • 1929 Broglie • 1930 Raman • 1932 Heisenberg • 1933 Schrödinger, Dirac • 1935 Chadwick • 1936 Hess, Anderson • 1937 Davisson, G. Thomson • 1938 Fermi • 1939 Lawrence • 1943 Stern • 1944 Rabi • 1945 Pauli • 1946 Bridgman • 1947 Appleton • 1948 Blackett • 1949 Yukawa • 1950 Powell • 1951 Cockcroft, Walton • 1952 Bloch, Purcell • 1953 Zernike • 1954 Born, Bothe • 1955 Lamb, Kusch • 1956 Shockley, Bardeen, Brattain • 1957 Yang, T. Lee • 1958 Tšerenkov, Frank, Tamm • 1959 Segrè, Chamberlain • 1960 Glaser • 1961 Hofstadter, Mössbauer • 1962 Landau • 1963 Wigner, Goeppert-Mayer, Jensen • 1964 Townes, Bassov, Prohhorov • 1965 Tomonaga, Schwinger, Feynman • 1966 Kastler • 1967 Bethe • 1968 Alvarez • 1969 Gell-Mann • 1970 Alfvén, Néel • 1971 Gábor • 1972 Bardeen, Cooper, Schrieffer • 1973 Esaki, Giaever, Josephson • 1974 Ryle, Hewish • 1975 A. Bohr, Mottelson, Rainwater • 1976 Richter, Ding • 1977 Anderson, Mott, Vleck • 1978 Kapitsa, Penzias, R. Wilson • 1979 Glashow, Salam, Weinberg • 1980 Cronin, Fitch • 1981 Bloembergen, Schawlow, K. Siegbahn • 1982 K. Wilson • 1983 Chandrasekhar, Fowler • 1984 Rubbia, Meer • 1985 Klitzing • 1986 Ruska, Binnig, Rohrer • 1987 Bednorz, Müller • 1988 Lederman, Schwartz, Jack Steinberger • 1989 Ramsey, Dehmelt, Paul • 1990 Friedman, Kendall, R.Taylor • 1991 Gennes • 1992 Charpak • 1993 Hulse, J. Taylor • 1994 Brockhouse, Shull • 1995 Perl, Reines • 1996 D. Lee, Osheroff, Richardson • 1997 Chu, Cohen-Tannoudji, Phillips • 1998 Laughlin, Störmer, Tsui • 1999 't Hooft, Veltman • 2000 Alfjorov, Kroemer, Kilby • 2001 Cornell, Ketterle, Wieman • 2002 Davis, Koshiba, Giacconi • 2003 Abrikossov, Ginzburg, Leggett • 2004 Gross, Politzer, Wilczek • 2005 Glauber, Hall, Hänsch • 2006 Mather, Smoot • 2007 Fert, Grünberg • 2008 Nambu, Kobayashi, Maskawa • 2009 Kao, Boyle, Smith • 2010 Geim, Novosjolov • 2011 Perlmutter, Riess, Schmidt • 2012 Haroche, Wineland

Nobeli keemiaauhinna laureaat

1901 Hoff • 1902 Fischer • 1903 Arrhenius • 1904 Ramsay • 1905 Baeyer • 1906 Moissan • 1907 Buchner • 1908 Rutherford • 1909 Ostwald • 1910 Wallach • 1911 M. Curie • 1912 Grignard, Sabatier • 1913 Werner • 1914 Richards • 1915 Willstätter • 1918 Haber • 1920 Nernst • 1921 Soddy • 1922 Aston • 1923 Pregl • 1925 Zsigmondy • 1926 Svedberg • 1927 Wieland • 1928 Windaus • 1929 Harden, Euler-Chelpin • 1930 Fischer • 1931 Bosch, Bergius • 1932 Langmuir • 1934 Urey • 1935 F. Joliot-Curie, I. Joliot-Curie • 1936 Debye • 1937 Haworth, Karrer • 1938 Kuhn • 1939 Butenandt, Ružička • 1943 Hevesy • 1944 Hahn • 1945 Virtanen • 1946 Sumner, Northrop, Stanley • 1947 Robinson • 1948 Tiselius • 1949 Giauque • 1950 Diels, Alder • 1951 McMillan, Seaborg • 1952 Martin, Synge • 1953 Staudinger • 1954 Pauling • 1955 Vigneaud • 1956 Hinshelwood, Semjonov • 1957 Todd • 1958 Sanger • 1959 Heyrovský • 1960 Libby • 1961 Calvin • 1962 Perutz, Kendrew • 1963 Ziegler, Natta • 1964 Hodgkin • 1965 Woodward • 1966 Mulliken • 1967 Eigen, Norrish, Porter • 1968 Onsager • 1969 Barton, Hassel • 1970 Leloir • 1971 Herzberg • 1972 Anfinsen, Moore, Stein • 1973 Fischer, Wilkinson • 1974 Flory • 1975 Cornforth, Prelog • 1976 Lipscomb • 1977 Prigogine • 1978 Mitchell • 1979 Brown, Wittig • 1980 Berg, Gilbert, Sanger • 1981 Fukui, Hoffmann • 1982 Klug • 1983 Taube • 1984 Merrifield • 1985 Hauptman, Karle • 1986 Herschbach, Lee, Polanyi • 1987 Cram, Lehn, Pedersen • 1988 Deisenhofer, Huber, Michel • 1989 Altman, Cech • 1990 Corey • 1991 Ernst • 1992 Marcus • 1993 Mullis, Smith • 1994 Olah • 1995 Crutzen, Molina, Rowland • 1996 Curl, Kroto, Smalley • 1997 Boyer, Walker, Skou • 1998 Kohn, Pople • 1999 Zewail • 2000 Heeger, MacDiarmid, Shirakawa • 2001 Knowles, Noyori, Sharpless • 2002 Fenn, Tanaka, Wüthrich • 2003 Agre, MacKinnon • 2004 Ciechanover, Hershko, Rose • 2005 Grubbs, Schrock, Chauvin • 2006 Kornberg • 2007 Ertl • 2008 Shimomura, Chalfie, Tsien • 2009 Ramakrishnan, Steitz, Yonath • 2010 Heck, Negishi, Suzuki • 2011 Shechtman • 2012 Lefkowitz, Kobilka