Aleksandr Karpinski
Aleksandr Karpinski (vene keeles Александр Петрович Карпинский, 7. jaanuar 1847 (vkj. 26. detsember 1846) – 15. juuli 1936) oli vene geoloog ja mineraloog, akadeemik.
Ta lõpetas aastal 1866 Peterburi mäeinstituudi, seejärel töötas 2 aastat Uuralites ning õpetas seejärel 1869–1885 mäeinstituudis. Aastal 1886 valiti ta teaduste akadeemia liikmeks. Alates 1899 kuni surmani oli ta Venemaa Mineraloogiaühingu president ja alates 1917 kuni surmani Venemaa Teaduste Akadeemia (alates 1925 NSV Liidu Teaduste Akadeemia) esimene valitud president.
Karpinski avaldas töid paleontoloogiast, stratigraafiast ja tektoonikast. Ta uuris peamiselt Uurali mäestikku ning koostas muu hulgas esimese Venemaa Euroopa-osa geoloogilise kaardi. Aastal 1899 kirjeldas ta esimesena Helicoprion'i.
Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]
- 1886 Keiserliku Teaduste Akadeemia, 1917 Venemaa Teaduste Akadeemia, 1925 NSV Liidu Teaduste Akadeemia akadeemik
- 1897 – valiti Ameerika Filosoofiaseltsi välisliikmeks
Mälestuse jäädvustamine[muuda | muuda lähteteksti]
Aleksandr Karpinski on maetud Kremli müüri äärde. Kõigist Kremli müüri äärde maetutest on ta kõige varasema sünniaastaga.
Aleksandr Karpinski järgi on nime saanud muu hulgas Karpinski linn Sverdlovski oblastis, Karpinski vulkaan Kuriilidel Paramuširi saarel, Karpinski kraater Kuul, Karpinski mägi Lähispolaar-Uuralis ja Oktoobrirevolutsiooni saarel ning laev Akademik Karpinski.
Karpinski nime kannab Peterburis asuv Venemaa Föderatsiooni loodusvarade ministeeriumi ja Venemaa Teaduste Akadeemia Ülevenemaaline Teadusliku Uurimise Geoloogiainstituut.
Alates 1946 annab Venemaa Teaduste Akadeemia väljapaistvate tööde eest geoloogias välja Karpinski-nimelist preemiat ja kuldmedalit.
Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]
Karpinski oli abielus Aleksandra Brusnitsõniga, kelle isa Pavel Brusnitsõn (1816–1871) oli Peterburi Kunstide Akadeemia liige.