Stephen Hawking

Allikas: Vikipeedia
Stephen Hawking
Stephen Hawking.StarChild.jpg
Hawking 1980. aastal NASAs
Sünniaeg 8. jaanuar 1942 (73-aastane)
Sünnikoht Oxford, Suurbritannia
Kodakondsus Suurbritannia
Rahvus inglane
Tegevusala Üldrelatiivsusteooria
Kvantgravitatsioon
Töökoht Cambridge'i Ülikool
California Tehnoloogiainstituut
Perimeteri teoreetilise füüsika instituut
Haridus Oxfordi Ülikool (BA)
Cambridge'i Ülikool (PhD)
Autogramm
-

Stephen William Hawking (sündinud 8. jaanuaril 1942) on inglise teoreetiline füüsik, kosmoloog, kirjanik ja Cambridge'i ülikooli teoreetilise kosmoloogia keskuse teadusdirektor. Hawkingi uuringud mustade aukude olemuse, relatiivsusteooria, gravitatsiooni ja kosmoloogia alal on märkimisväärsed ja mõjutanud paljusid teadlasi.

Hawking on Royal Society of Arts´i ja Paavsti Teaduste Akadeemia liige. Peale selle on ta Presidendi Vabadusmedali laureaat ja aastatel 1979 kuni 2009 oli ta Cambridge'i ülikooli matemaatikaprofessor.

Hawking on saavutanud edu oma populaarteaduslike töödega, kus arutleb oma teooriate ja kosmoloogia üle. Tema raamat "Aja lühilugu" oli tohutu läbimüügiga ja püsis The Sunday Times´i raamatumüügi edetabelis rekordilised 237 nädalat.

Hawking põeb amüotroofset lateraalskleroosi (ALS) ja ta ei saa ise rääkida, mistõttu kasutab ta enda väljendamiseks arvuti tekitatavat kõnet.

Eraelu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vanemad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Hawking sündis 8. jaanuaril 1942 Oxfordis. Tema vanemad olid Frank ja Isobel Hawking. Kuigi mõlema pered olid rahalistes raskustes, õppisid Hawkingi vanemad Oxfordi ülikoolis, kus Frank õppis meditsiini ja Isobel filosoofiat, politoloogiat ja majandust. Nad kohtusid varsti peale Teise maailmasõja algust meditsiiniuuringute instituudis, kus Isobel oli sekretär ja Frank teadlane. Nad elasid Highgate´is ja Isobel sünnitas Oxfordis, sest Londonit pommitati neil aastatel ja seal polnud turvaline. Hawkingil on kaks nooremat õde ja kasuvend.

1950. aastal sai Frank Hawking Riikliku Meditsiiniuuringute Instituudi parasitoloogia osakonna juhiks ja pere kolis elama St Albansisse. Seal peeti peret äärmiselt intelligentseks ja mõnevõrra ekstsentriliseks. Söögilauas söödi vaikuses ja iga pereliige luges vaikselt omaette raamatut.

Abielud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kui Hawking õppis Camebridge´is, kohtas ta peol Jane Wilde´i, kes oli ühe Stepheni sõbra õde. Selleks ajaks oli Hawkingile antud ALSi diagnoos. Paar kihlus 1964. aasta oktoobris ja Hawking on hiljem öelnud, et see andis talle "midagi mille nimel elada". Jane ja Stephen abiellusid 14. juulil 1965. Abielu esimestel aastatel elas Jane Londonis kuni ta sai diplomi. Paar külastas sel ajal konverentside ja füüsikaga seotud põhjuste tõttu palju USAd. Jane alustas õpinguid doktorantuuris ja 1967. aasta mais sündis paaril poeg Robert. Teine laps, tütar Lucy, sündis 1970 ja kolmas laps Timothy sündis 1979. aasta aprillis.

Hawking rääkis oma haigusest ja sellega seonduvatest füüsilistest väljakutsetest harva ja seda joont järgis ta isegi oma abikaasa Jane´i suhtes. Tema puue tähendas, et majapidamistöödest ta osa ei võtnud ja need jäid ta abikaasa õlule. See võimaldas mehel kulutada aega füüsika üle mõtisklemiseks. Kui Stephen sai töö Pasadenas Californias, tegi Jane ettepaneku, et nende juures elada ja abiks olla doktorantuuris õppiv või selle lõpetanud tudeng. Hawking nõustus ja tema esimeseks õpilaseks ja assistendiks sai Bernard Carr. Pere veetis Pasadenas aasta.

1960ndate lõpus arenes haigus edasi ja Hawking hakkas käima karkudega ning lõpetas regulaarsete loengute andmise. Ta kaotas aeglaselt kirjutamisvõime, aga omandas visuaalseid võimeid, sealhulgas võime näha geomeetrias võrrandeid. Füüsik Werner Israel võrdles hiljem saavutusi Mozartiga, kes mõtles oma peas välja terve sümfoonia. Siiski üritas Hawking endiselt raevukalt iseseisev olla ja keeldus abist ja puudega seotud möönduste tegemisest. Ta soovis, et teda nähtaks kui "esiteks teadlast, teiseks kui populaarteaduslikku kirjanikku ja seejärel kui tavalist inimest samade soovide, unistuste ja ambitsioonidega, nagu igal teisel inimesel." Jane Wilde Hawking ütles hiljem, et "mõned nimetaksid seda sihikindluseks, mõned kangekaelsuseks. Mina olen seda ühel või teisel ajal nimetanud mõlemaks." Hawkingit tuli palju veenda, enne kui ta oli nõus 1960ndate lõpus ratastooli kasutama hakkama. Hiljem sai ta kuulsaks omaduse poolest oma ratastooliga metsikult ringi kihutada. Hawking oli kolleegide hulgas populaarne, aga tema haigus, tormakus ja intelligentsus distantseerisid ta mõnedest kolleegidest.

Hawking naases Cambridge´i 1975. aastal. Tema uueks õpilaseks ja assistendiks sai Don Page, kellega Hawking sai lähedaseks. Hawkingi naise Jane´i koormus vähenes ja ta sai taas keskenduda teadustööle ja oma uuele hobile, laulmisele.

1977. aasta detsembris kohtas Jane organist Jonathan Hellyer Jonesi, kui ta kirikukooris laulmas käis. Jonesist sai lähedane perekonnasõber ja 80ndate keskpaigaks olid Jonathan ja Jane teineteisesse armunud. Jane´i sõnul leppis ta abikaasa olukorraga ja teatas, et "ei protesteeri niikaua, kuni ta jätkab tema armastamist". Jane ja Jonathan otsustasid peret mitte lõhkuda ja nende suhe oli kaua aega pinnapealne.

1980ndate alguses olid Hawkingid abielu aastaid teeselnud. Jane tundis end ülekoormatuna, sest Stephen vajas assisstente ja medõdede hoolt. Samuti oli Hawkingi kuulsus perele ja kolleegidele koormav ja Jane ütles ühes intervjuus, et "tema roll oli öelda Stephenile, et ta pole Jumal". Pinget tekitasid ka religioosed vaated, sest Jane oli kõikumatu kristlane, aga Hawking mitte. 1980ndate lõpus muutus Stephen lähedaseks ühe oma meditsiiniõe Elaine Masoniga ja kuigi mõned Hawkingi kolleegid, hooldajad ja pereliikmed olid häiritud naise iseloomust, lahkus mees 1990. aasta veebruaris Jane´i juurest ja lahutas temast 1995. aasta kevadel. Sama aasta septembris Stephen ja Elaine abiellusid.

1999. aastal avaldas Jane oma memuaari Music to Move the Stars, mis kirjeldas tema abielu Stepheniga ja selle allakäiku. Stephen Hawking seda ei kommenteerinud, aga ütles et ta ei loe biograafiaid enda elust. 2000ndate aastate alguses katsid pereliikmed, et Elaine peksab meest, aga politsei lõpetas juurdluse peale seda, kui Hawking keeldus kaebust esitamast.

2006. aastal Elaine ja Stephen lahutasid ja peale seda muutus mees taas lähedasemaks Jane´i, oma laste ja lastelastega. 2007. aastal avaldas Jane Hawking uue raamatu "Reisides lõpmatusse: Minu elu Stepheniga".

Haridus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tunnustused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Stephen William Hawking valiti 1984. aastal Ameerika Filosoofiaseltsi välisliikmeks.

Teosed eesti keeles[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]