Friedrich Georg Wilhelm Struve

Allikas: Vikipeedia
Friedrich Georg Wilhelm von Struve
Meridiaanikaare Simuna-Võivere baasijoone Simuna otspunkt aastast 1827 Avanduse külas Väike-Maarja vallas Lääne-Virumaal
Struve meridiaanikaare otspunkti tähistav mälestusmärk Fuglenesis Hammerfesti vallas Norras

Friedrich Georg Wilhelm von Struve (vene keeles Василий Яковлевич Струве; 15. aprill 1793 Altona23. november 1864 Pulkovo) oli saksa päritolu vene astronoom ja geodeet. Ta määras esimesena teise tähe kauguse päikesesüsteemist, mõõtis koos Carl Friedrich Tenneriga Tartu Tähetorni läbiva meridiaanikaare pikkuse Doonau suudmest kuni Põhja-Jäämereni, koostas kaksiktähtede kataloogi.

Fr. G. W. Struve õppis aastatel 18081813 Tartu ülikoolis, töötas aastatel 1813–1820 ülikooli tähetorni observaatorina ning aastatel 1820–1839 tähetorni direktorina, ühtlasi oli ka professor astronoomia ja geodeesia alal.

Fr. G. W. Struve juhtimisel toimus aastatel 18161855 meridiaanikaare mõõtmine, mille eesmärgiks oli maakera kuju ja suuruse kindlaksmääramine. Võivere ja Avanduse küla vahelisel tasasel väljal mõõtis Fr. G. W. Struve 1827. aastal 4,5 km pikkuse baasijoone, mille ühte otspunkti püstitati mälestusmärk.[1]

Fr. G. W. Struve oli Pulkovo observatooriumi üks rajajaid ning aastatel 1839–1862 selle direktor. Ta oli 1845. aastal üks Vene Geograafia Seltsi asutajaid ning alates 1853. aastast Eesti Looduseuurijate Seltsi auliige.

Fr. G. W. Struve järgi on nime saanud kaks mäge Teravmägede saarestikus ja mägi Antarktikas Kuninganna Maudi maal. Aastatel 19641995 kandis Tartu Observatoorium nime Fr. G. W. Struve nimeline Tartu Astrofüüsika Observatoorium. Seoses Fr. G. W. Struve 100. surma-aastapäevaga nimetati 2. oktoobril 1964 Tartus Tähe tänava lõik Vallikraavi ja Riia tänava vahel Wilhelm Struve tänavaks.

Tartu Tähetorni ees on Friedrich Georg Wilhelm Struvele pühendatud monument.

Fr. G. W. Struve panus eksperimentaalpsühholoogiasse[muuda | redigeeri lähteteksti]

On vähetuntud fakt, et Fr. G. W. Struve tööd on kaasa aidanud nn personaalsete võrrandite probleemi lahendamisele eksperimentaalpsühholoogias.

Nimelt andis Georg Friedrich Parrot 1811. aastal noorele andekale filoloogile eristipendiumi, et viimane saaks pühenduda uuele teemale: matemaatikale ja astronoomiale. Mõne aasta möödudes sai Fr. G. W. Struvest Tartu ja Friedrich Wilhelm Besselist (1784-1846) Königsbergi observatooriumi direktor. Noorte astronoomide peamisteks töövahenditeks olid metronoom ja enda silm. Astronoomiliste asukohatade kindlaksmääramiseks kasutati Bradley meetodit, mis seisnes selles, et vaatleja pidi vaadeldava asukoha kokku viima metronoomi kindlaksmääratud löögi hetkega. Bessel mõistis, et vaatlejatevahelised erinevused ei tulene lohakusest, nagu oli arvanud Greenwichi observatooriumi kuninglik astronoom Royal Nevil Maskelyne enda ja assistendi David Kinnebrook’i tulemusi kõrvutades. Taibanud, et vaatlused erinevad süstemaatiliselt, arvutas ta igale vaatlejale välja oma nn personaalse võrrandi. Fr. W. Bessel pidas kõige silmapaistvamaks uurijaks Wilhelm Struvet, mistõttu oli loogiline teha oma esimene võrdlus just temaga. Nagu Fr. W. Bessel oletas, aitas indiviidide erinevuste arvessevõtmine vaatlustulemused võrreldavaks muuta.

1879. aastal tegi Wilhelm Wunti õpilane Max Fridrich esimeses eksperimentaallaboratooriumis nn personaalse võrrandi fenomeni katse, mida hakati nimetama komplikatsooni eksperimendiks.[2]

Isiklikku[muuda | redigeeri lähteteksti]

Friedrich Georg Wilhelm Struve vanemad olid Jacob Struve ja Maria Emerentia Wiese.

Fr. G. W. Struvel oli poeg Otto Wilhelm Struve (1819–1905), kes oli samuti astronoom. Lõpetanud 1839. aastal Tartu ülikooli, oli ta aastaid Pulkovo observatooriumi direktori abi ja hiljem, aastatel 1862-1889, direktor. Ka Otto Wilhelmi poegadest, kes mõlemad olid Tartu ülikooli kasvandikud, said astronoomiaprofessorid ja tuntud astronoomid: Hermann Struve (1854–1920) oli Pulkovo observatooriumi astronoom (kuni 1895. aastani) ning seejärel (1895-1904) Köningsbergi observatooriumi direktor ja Königsbergi ülikooli astronoomiaprofessor ja (alates 1904. aastast) Berliini observatooriumi direktor, ning Ludwig Struve (1858–1920) oli Tartu ülikooli observatooriumi astronoom-observaator (1886-1894) ja alates 1894. aastast Harkovi ülikooli astronoomia- ja geodeesiaprofessor ja ühtlasi Harkovi ülikooli observatooriumi direktor.[3].

Tunnustused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Friedrich Georg Wilhelm Struve valiti 1833. aastal Rootsi Kuningliku Teaduste Akadeemia välisliikmeks.

Aastal 1853 valiti ta Ameerika Filosoofiaseltsi välisliikmeks.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Friedrich Georg Wilhelm Struve teostatud meridiaanikaare mõõtmise tähis
  2. Jüri Allik. "History of experimental psychology from an Estonian perspective". – Psychological Research, 71(6) (2007), 618–625.
  3. Династия астрономов из рода Струве

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]