Kultuuriteooria
Kultuuriteooria on kultuuri uurivate teaduste teoreetiline ühisosa.
Määratledes kultuuri näiteks kui keelevõime ja sellest tulenevate märgisüsteemide pärandumisprotsessi (ehk loomise pärandumist), on kultuuriteooria objektiks selle protsessi seaduspärad.
Kultuuriteooria tähtsaks lähenemisviisiks on Juri Lotmani ja ta kolleegide kujundatud kultuurisemiootika.
Kultuuriteooria lõimib seega mitmeid sotsiaal- ja humanitaarteaduse harusid — semiootika, antropoloogia (eriti kultuuriantropoloogia), sotsioloogia, etnoloogia, kunstiteooria, samuti ajalooteadus, politoloogia, inimgeograafia jt.
Kuivõrd kultuuriteooria üheks keskseks ülesandeks on kultuuri teoreetiline määratlemine, on ta kokkupuutuv ka filosoofilise antropoloogiaga.
Kultuuriteooriat õpetatakse Eestis Tartu Ülikoolis (semiootika ja kultuuriteooria õppekava) ning Tallinna Ülikoolis (kultuuriteooria õppetool). 2008. aastal loodi Kultuuriteooria tippkeskus.
Sisukord |
Maailma kultuuriteoreetikuid[muuda]
- Theodor W. Adorno
- Pierre Bourdieu
- Jean Baudrillard
- Ernst Cassirer
- Gilles Deleuze
- Mary Douglas
- Umberto Eco
- Norbert Elias
- Michel Foucault
- Leo Frobenius
- Lev Gumiljov
- Jürgen Habermas
- John Hartley
- Max Horkheimer
- Luce Irigaray
- Claude Lévi-Strauss
- Jean-François Lyotard
- Bronisław Malinowski
- Grigori Pomerants
- Georg Simmel
- Oswald Spengler
- Max Weber
Eesti kultuuriteoreetikuid[muuda]
- Karl Baer
- Victor Hehn
- Carl Gustav Jochmann
- Hermann Keyserling
- Kaie Kotov
- Valter Lang
- Peet Lepik
- Juri Lotman
- Mihhail Lotman
- Uku Masing
- Linnar Priimägi
- Rein Raud
- Leopold Schröder
- Marek Tamm
- Peeter Torop
- Peeter Tulviste
- Jakob Uexküll
- Berk Vaher
- Jaan Valsiner
- Rein Veidemann
Kirjandust[muuda]
- Munch, Richard; Smelser, Neil J. (eds.) 1992. Theory of Culture. Berkeley: University of California Press.
- Danesi, Marcel; Perron, Paul 2005. Kultuuride analüüs. (Tõlkinud Ene-Reet Soovik.) Tallinn: Valgus.
- Lotman, Juri 2001. Kultuur ja plahvatus. (Tõlkinud Piret Lotman.) Tallinn: Varrak.
